KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4211 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär Ingrid Koddo Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Dmitri Berezin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Dmitri Berezin, isikukood 38603112211, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Lembit Nirgi Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Dmitri Berezin talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Lembit Nirgi taotlus Dmitri Berezin´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 98.40 eurot. Välja mõista Dmitri Berezin´ilt kriminaalmenetluse kulud 98.40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Dmitri Berezin´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700042502 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. 1
(4)Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Berezin´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Berezin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.06.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9; § 329; § 215 lg 2 p 1; § 349; § 423¹ järgi ja karistati KarS §§ 64 lg 1, 65 lg 1,2; § 68 lg 1 alusel liitkaristusega 3 aastat 1 kuu 25 päeva vangistust ja rahaline karistus 256 eurot. Karistuse kandmise algus 27.12.2015 ja lõpp 21.02.2019. Dmitri Berezin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 18). Kinnipidamisasutusest Dmitri Berezini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes asub elama aadressil xxx, mis kuulub tema isale. Korteri seisukord on hea ning üürileping kehtib kuni 2027 aastani. Korter vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Isikul on põhiharidus. Õpib riigikeelt B1 tasemel. On töötanud ametlikult xxx pool aastat kuni sattus vanglasse. Töökogemust praktiliselt ei ole ja elukutset ei oma. Tegi peamiselt juhutööd suulise kokkuleppe alusel. Majanduslikult toetavad vanemad. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Korduvalt karistatud varguste eest. Iseseisvalt elanud ei ole ja seega puudub majandusliku toimetuleku oskus. Lisaks on K-raha andmetel võlgnevusi 23 597,11 eurot. Tema lähivõrgustiku moodustavad vanemad, vanaema, õde ja õemees. Tuttavate hulgas on palju kriminaalkorras karistatuid isikuid, kellega peale vabanemist ise enam suhelda ei sooviks. Isik ei pea ennast mõjutatavaks. Kuriteod toime pannud peamiselt üksinda. Arvestades kriminaalset eluviisi, mitmeid joobes juhtimisi ja üle 30 väärteo, on tema elustiil selgelt riskiv ja hoolimatu. Enda sõnul tarvitas alkoholi ainult nädalavahetustel. Varasemalt karistatud kahel korral kriminaalkorras ning kahel korral väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. 11 korral AS rikkumise eest. 2007.a karistatud vägivaldse teo eest alkoholijoobes. Kriminaalhoolduse ajal rikkumisi seoses alkoholiga polnud. Vanglas diagnoositud narkosõltuvus. 10 aastat tagasi oli üks vägivaldne kuritegu. Korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Väärteokorras korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhilubadeta, mis viitab impulsiivsele käitumisele. Rahamuresid lahendab vargustega selle asemel, et teenida raha ausal teel. Sellest tulenevalt on probleemide lahendamise oskus puudulik. Tegusid toime pannes mõtles ainult sellele kuidas varastatud kraam ära viia ja uus narkodoos kätte saada. Nüüd mõtleb ka sellele kui palju kahju ta kellelegi tegi. Tulevikueesmärgid on reaalsed ja saavutatavad - luua pere, leida töö, üürida korter. Teab, et korteri osta ta ei saa oma suurte võlgade tõttu. Arvestades kriminaalset eluviisi, võib järeldada, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid ning teatud hoiakud on juba välja kujunenud - kriminaalsel viisil tulu hankida on endale vajalik. Väidab, et on nüüd juba motiveeritud elama seaduskuulekat eluviisi. Kuigi kriminaalhoolduse all olles on toime pannud uue kuriteo, peab siiski kriminaalhooldust vajalikuks. 2
(4)Vangistuses on läbinud Eluviisitreeningu ja töötanud majandustöödel. Kriminaalkorras karistatud 8 korda, vangistuses viibib kolmandat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 35%. Tegu on avalikkusele ohtliku isikuga. Vangla ei toeta Dmitri Berezini ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama vanemate juurde aadressile xxx, mis kuulub tema isale. Elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Vanemad on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Vabanemisjärgne töökoht isikul puudub.vanemad on nõus teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Isik on olnud kriminaalhoolduse all 3 korda. Ühel korral on kriminaalhooldus lõppenud teise kohtuotsusega. Dmitri Berezin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Dmitri Berezin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 4. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja lähedaste toetus, kuid garanteeritud töökoht puudub. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on 4 kehtivat distsiplinaarkaritust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama xxx. Vanemad andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema vanematest, vanaemast, õest ja õemehest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal uue kuriteo toimepanemises, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo 3
(4)toimepanemise risk oleks madal. Kohus arvestab kas asjaolu, et eelnev kriminaalhooldus pole andud tulemust, isik pani katseajal toime uued kuriteod. Samuti asjaolu, et tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, näitab, et isik ei suuda alluda ka range distsipliiniga asutuses kehtestatud normidele. Seega tekib kohtul kahtlus, et ta suudaks vabaduses alluda kriminaalhoolduse nõuetele ning mis kõige tähtsam, mitte toime panna uut kuritegu. Samuti puudub isikul vabaduses töökoht, mis on suureks riskiks uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.02.2019, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 5 kuu vangistuse, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Berezini temale Viru Maakohtu 07.06.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)