KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1650 Haldusa

) § 41 lg-st 5 tuleneb, et juhul kui notar keeldub ametitoimingust, on isikul õigus nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbi vaatamist hagita menetluses. Hagita menetluses selliste taotluste läbi vaatamine kuulub maakohtu pädevusse. Ka notari 3-17-1650 poolt oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude läbi vaatamine on

§ 14lg 1 kohaselt maakohtu pädevuses.

Kuigi notar on avalik-õigusliku ameti kandja, tuleneb

§ 1lg-st 3, et notari ametitoimingute suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seadust.

Eelnevast saab järeldada, et notari keeldumine oma ametitoimingute tegemisest, samuti keeldumine isiku abistamisest seoses notari poolsete võimalike rikkumiste tagajärgede likvideerimisega, ei allu haldusõiguslikule regulatsioonile ega ole halduskohtus vaidlustatav. Seega on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. PM esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määruse peale. Määruskaebuses leitakse, et tsiviil- ja halduskohtumenetlused on erinevad. Notar on avalikõigusliku ameti pidaja ja halduskohtu ülesanne on kaitsta isikut avaliku võimu ebaseadusliku teostamise eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe haldusorgani avalik-õiguslikus suhtes toimunud viivituse korral ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja taotleb notari poolt konsultatsiooniteenuse osutamise käigus kaebajale vabatahtlikult antud lubaduste täitmist mõistliku aja jooksul. Kohtu viide

§ 41

lg-le 5 ei ole asjakohane, kuna praegusel juhul ei ole notarid ametitoimingu tegemisest keeldunud ning kaebaja ei nõua notari ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbi vaatamist. Alusetu on ka kohtu viide

§ 14

lg-le 1, kuna tegemist ei ole notari poolt tema kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Olukord, kus isikul ei ole haldusmenetluse käigus võimalust nõuda notariaalses lepingus avastatud tehniliste vigade parandamist, on vastuolus õigusriigi toimimise aluspõhimõtetega. Kuna notarid osutasid ning lubasid kaebajale täiendavat teenust/abi osutada omal soovil ja vabal tahtel, vaatamata kaebetähtaja möödumisele HKMS § 46 lg 4 järgi, tekkis kaebajal õigustatud ootus eeldada temale antud lubaduste täitmist mõistliku aja jooksul. Kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 4. Notar Evelyn Roots palub jätta määruskaebus rahuldamata. Notar ei ole sõlminud kaebajaga kokkulepet ametiteenuse osutamiseks (nt nõustunud olema lepitajaks „kohtuvälise lahenduse leidmise protsessis“). Isegi kui oleks, siis järeldub

§ 41

lg-st 6 ikkagi, et pretensioonid seoses ametiteenuse osutamise katkestamisega tuleks esitada maakohtule. Kohus ei saa kohustada notarit tagasiulatuvalt muutma müügilepingu tingimusi selliselt, et selle esemeks loetakse lepingus viidatud korteriomandi asemel mõni muu kaebaja poolt nimetatud korteriomand. Seega pole kaebuse eesmärkide saavutamine õiguslikult võimalik ka tsiviilkohtumenetluses.

1. Notar Robert Kimmel pole määruskaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.
3. Ringkonnakohus leiab, et kuigi

§ 2

lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, ei tähenda see, et notari tegevuse vaidlustamisel peab olema võimalik kasutada kõiki halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud õiguskaitsevahendeid. HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Praegusel juhul on puhkenud vaidlus notarite tehtud ametitoimingutest, mida kaebaja peab õigusvastasteks. Notari tegevuse vaidlustamise alused 2

§ 2

lg 2 sätestab, et notari ametitegevus jaguneb ametitoimingute tegemiseks ja ametiteenuste osutamiseks. Kui kaebaja leiab, et notar on jätnud tegemata ametitoimingu, mis seaduse järgi tulnuks sooritada, nt on jätnud muutmata varasema notariaalakti, nagu kaebaja näib pidavat võimalikuks, siis saab seda vaidlustada hagita menetluses maakohtus (

§ 41lg 5).

Leiab aga kaebaja, et notar peaks osutama talle ametiteenust, siis selles osas näeb

§ 41

lg 2 ette, et ametiteenuse osutamisest võib notar keelduda ega pea keeldumist põhjendama. Ametiteenuse osutamine on notarile vabatahtlik ja selle osutamise võib ka katkestada, näidates ära sellekohased põhjused (

§ 41lg 4).

Eelnevast järeldub, et erinevalt ametitoimingust ei saa isik nõuda kohtu kaudu notari kohustamist osutama ametiteenust (sh seda teistmoodi, paremini, aktiivsemalt vms osutama). Kui juba osutatud ametiteenuse käigus on aga rikutud isiku õigusi, s.h tekitatud kahju, siis saab selle hüvitamist või tagajärgede kõrvaldamist nõuda maakohtus (

§ 14lg 1, RVast

S

1. ptk).
2. Sääraseid erisusi notari tegevusest tekkinud avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel ei ole põhjust pidada põhiseadusevastasteks. Tegemist on seadusandja valikuga allutada valdavalt eraõigussuhetega läbipõimunud vaidlused maakohtule, kellel on seda laadi vaidlustes rohkem kogemusi, lisaks võimaldab see paremini tagada ühtse kohtupraktika tekkimise eraõiguse kohaldamisel. Varalise kahju hüvitamise nõude või õigusvastase toimingu tagajärgede kõrvaldamise nõude lahendamine hagimenetluses, mitte halduskohtumenetluses, ei aseta kannatanut eelduslikult sedavõrd ebavõrdsesse või kaitsetusse olukorda, et oleks alust rääkida säärase menetluskorra põhiseadusevastasusest. Ka tsiviilkohtumenetluses on ette nähtud võimalused nõrgema poole huvide kaitseks (kohtu selgitamiskohustus, menetlusabi, riigi õigusabi jms). Hagita menetluse reeglid on aga halduskohtumenetluse põhimõtetele juba üsna sarnased.
3. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määrus muutmata.
4. Taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks pole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3