Obsah (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.2017. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-105245 Tsiviilasi Xxxx OÜ ha

§ 405

lg 1 menetleb kohus hagi lihtmenetluses, kuivõrd tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

§ 444

lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus esitab

§ 444lg 2 alusel põhjendusel lihtsustatud kujul. 2

(3)KOS § 13 lg 1 ja 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma omandil lasuvad maksud, kulutused kaasomandi majandamisest, eseme korrashoiu ja valitsemiskulud. Valitseja õiguste ja kohustuste hulka kuulub KOS § 21 lg 2 p 1 kohaselt õigus sisse nõuda korteriomanike ühiste asjade nõudeid. KOS § 21 lg 2 p 5 kohase volitusnormi kohtumenetluseks andsid korteriomanikud kodukorra punktiga 5.5., kinnitades kodukorra 05. novembri 2014.a. üldkoosolekul. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt on Kostja arvete tasumisega viivitamise korral kohustatud tasuma intressi 0,07% päevas, samase määra on korteriomanikud kokku leppinud oma kodukorra punktis 5.2.

§ 231

lg 2 järgi on kostja omaks võtnud, et tal on tasumata majandamiskulud 181,36 eurot. Hageja on nõudnud võlgnevust 3 eurot ja 5 senti suuremas ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja nõue omaksvõttu ületavas osas on tõendamata. Üksnes arve esitamine ei tõenda majandamiskulu tekkimist (RK lahend 3-2-1-53-10). Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus, et kaasomandi valitseja muutudes ei lähe automaatselt uuele valitsejale kaasa juba sissenõutavaks muutund nõuded korteriomanike vastu. Majavalitsejal tekib KOS alusel nõudeõigus alates nõude sissenõutavaks muutumisest (mille eelduseks on majandamiskulu kandmine või reservfondi maksete puhul maksetähtaja saabumine ja vastava arve esitamine). Juba sissenõutavaks muutund nõuded korteriomanike vastu lähevad kaasomandi eseme uuele valitsejale üle üksnes siis, kui selles on kokku lepitud VÕS § 164 järgi. Hageja estitatud tõenditest valitsemise üleandmise kohta (üleandmise akt ja kirjavahetus novembrit 2015) nähtub, et hageja andis üle üksnes materiaalse vara ning teenusepakkujatega sõlmitud lepingud. Seega ei ole hageja kaotanud nõudeõigust seoses nõude loovutamisega (vt

§ 210

lg 4).

§ 231lg 2 järgi on kostja omaks võtnud, et ta on saanud arved kätte 18.

jaanuaril

Nimetatud ajast mõistliku aja jooksul (2 nädalat) ehk
veebruarist 2016 tuleb arvestada viivist. Varasemat arvete kättetoimetamist hageja tõendanud ei ole. Hageja esitatud väljatrükk ei tõenda arve kättesaamist (RK lahend 3-2-1-123-07). Hageja on palunud välja mõista viivise kuni nõuda rahuldamiseni. Alates 02.02.2016 kuni otsuse tegemise ajani on viivisenõudeks 50,14 eurot. Kohus mõistab välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise ning edasi 0,07% põhivõla tasumata osalt kuni nõude rahuldamiseni. Juhindudes

§ 163

lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, milleks on 99 % (põhivõlg + viivis). Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot. Kostja menetluskulu tähtaegselt esitanud ei ole. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt välja summas 74,25 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-16-105245/6