Obsah (4)

§ 199§ 68§ 218§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7.november 2017.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9064 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava, Ivi Kesküla Kriminaalas

§ 199

lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi, kiirmenetlus (lühimenetluse sätete järgi) Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.septembri 2017.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Raul Kõlvald ja tema kaitsja adv. Marina Leis Süüdistatav Kaitsja Prokurör Raul Kõlvald (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Marina Leis Maigi Simson RESOLUTSIOON Süüdistatava Raul Kõlvaldi ja tema kaitsja adv. Marina Leisi apellatsioonid Harju Maakohtu 28.septembri 2017.a otsusele – jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: 1 Harju Maakohtu 28.septembri 2017 otsusega mõisteti Raul Kõlvald süüdi

§ 199lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 9 (üheksa) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 27.08.-28.08.2017.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust, karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 26.09.2017.a.

karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati R. Kõlvaldi kinnipidamisest, s.o alates 26.09.2017.a. R. Kõlvaldi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistati ja kohaldati R. Kõlvald’i suhtes tõkendina vahistamist. R. Kõlvald vahistati kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti välja R. Kõlvaldilt riigituludesse: sundraha summas – 352,50 eurot; kaitsjatasu kogusummas 48 eurot. R. Kõlvald mõisteti süüdi selles, et tema, olles eelnevalt karistatud 01.10.2016 Põhja Prefektuuri poolt

§ 218

lg 1 - § 25 lg 1 järgi kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest (tegu toime pandud 01.10.2016) ja 24.08.2017 Põhja Prefektuuri poolt

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava pisivarguse toimepanemise eest (tegu toime pandud 24.08.2017), st tema, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, - - võttis uuesti 27.08.2017 kella 12:04 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvast kauplusest XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil neli 0,35-liitrist pudelit viskit Jack Daniel´s kogumaksumusega 67,16 eurot (ühe pudeli hind 16,79 eur) ja ühe 0,7-liitrise pudeli viina Russkii Duh maksumusega 14,99 eurot, so alkoholi kogusummas 82,15 eurot, peitis võetud pudelid endale kotti ning möödus seejärel kassast, jättes nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. 26.09.2017 kella 14:15 paiku Viimsis aadressil XXX asuvast kauplusest XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks 0,5-liitrist pudelit brändit Metaxa kogumaksumusega 27,98 eurot (ühe pudeli hind 13,99 eur), ühe 0,5-liitrise pudeli viina Viru Valge maksumusega 15,99 eurot ja ühe 1-liitrise pudeli viskit Red Label maksumusega 21,99 eurot, so alkoholi kogusummas 65,96 eurot, peitis võetud pudelid endale kotti ning möödus seejärel kassast, jättes nimetatud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Apellatsioonimenetlus registreeriti 24.oktoobril 2017 süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni alusel. Motiveeritud kohtuotsuse sai süüdistatav kätte 20.10.

1. Seega hakkas apellatsioonitähtaeg kulgema 21.10.
2. Viimane apellatsiooni esitamise kuupäev oli 6.11.
3. 2 APELLATSIOONIDE SISU: Süüdistatav ja kaitsja on esitanud apellatsioonid, mis sisuliselt ühtivad. Kaitsja apellatsioonis on lisaks vaid mainitud, et R. Kõlvald vajab ka alkoholismivastast ravi. Apellandid taotlevad maakohtu poolt mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Väidetakse, et süüdistatav on vaimselt haige inimene, töövõimetuspensionär, kes ei saa oma tervise pärast töötada. Ta vajab psühhiaatrilist ja alkoholismivastast ravi. Vanglas ei saa ta olla, sest seal ei saa ta psühhiaatrilist ja alkoholismivastast ravi. Veel märgitakse apellatsioonides, et süüdistatav elab üksinda, lähedasi tal ei ole ja korter asub kolmandal korrusel. Ta peab kütteperioodi alguses kütte lahti keerama, et alumiste korruste elanikud sooja saaks. Kui ta vanglas on, siis avatakse tema korteriuks ja korter varastatakse tühjaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg
4. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Apellatsioonides vaidlustatakse karistuse raskust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Raul Kõlvaldile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi

§-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks Raul Kõlvaldi karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda, põhjendatud on ka mõistetud vangistusmäära. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. Raul Kõlvaldi näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei 3 ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatavat on kohtu poolt karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega, kuid katseajal pani ta toime varavastase süüteo. Varavastaste süütegude toimepanemine jätkus ka pärast katseaja lõppu. Seega ei saa rääkida taaskordsest tingimuslikust vangistusest, kui karistusest, mis mõjutaks süüdistatavat õiguskuulekale käitumisele. Apellatsioonides viidatakse sellele, et süüdistatav on vaimselt haige inimene ja vanglas ei saa ta oma vaimuhaigusele ravi. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdistatava elustiili arvestades just vanglas võimalik saada tal oma psüühilistele probleemidele efektiivset abi. Psüühikahälvete ravi ei eelda mingeid operatiivseid sekkumisi jms. See seisneb ravimite manustamises ja raviskeemi järgimises. Selliseks raviks ettenähtud ravimid ei sobitu alkoholi tarvitamisega, mis on süüdistatava enda sõnade kohaselt tema probleemiks. Vanglas on võimalik pühenduda oma vaimse tervise parendamisele ainult medikamentoorsete vahenditega ning võõrutada ka alkoholist.

§ 35

alusel

§-s 60 kohaldamine ei ole kohtule kohustuslik. Nimetatud paragrahvi alusel võib karistust kergendada, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on

§-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Maakohus on ka seda küsimust oma otsuses käsitlenud ning põhjendatult leidnud, et isegi, kui R.Kõlvaldil esineb psüühikahäire, millele ta varasemalt ei ole viidanud, siis see ei piira tema võimet oma tegudest aru saada ega neid juhtida ja seetõttu ei olnud maakohtul ka vajadust analüüsida võimalikku karistuse kergendamist

§-de 35 ning 60 alusel. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud. /allkirjastatud digitaalselt/ . 4