KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult 18. juuli 2017.a, Võru tn 12, Põlva teatavaks-tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-1903

§-de 632 lg 1, 647 lg 1 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Hageja nõuded ja nende põhjendused 3

(11)Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on esitanud kohtusse hagi R. K. ja I. K. vastu täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks. Nõude aluseks on asjaolu, et ühe abikaasa – R. K. suhtes on alustatud täitemenetlused maksuvõlgade, kokku summas 12 194,28 eurot sissenõudmiseks, kuid kohtutäitur ei ole suutnud võlgnevust sisse nõuda, kuna võlgnikul puudub lahusvara. R. K. kuulub omavalmistatud sõudepaat, mis on arestitud teiste võlausaldajate nõuete katteks. Kostjad on alates xxxxxxxxxx abielus. Abielu ajal on kostjate ühisvarana omandatud 14.08.2003.a. kinnistu asukohaga xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nimega xxxxxx (registriosa nr xxxxxx) ja 18.02.2002.a. kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nimega xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). Lisaks kinnisasjadele kuulub ühisvara hulka xxxxxxxxxx.a. omandatud sõiduauto Peugeot xxx (ehitusaasta xxxx), mis on arestitud teiste võlausaldajate nõuete katteks. Abieluvararegistrist ei nähtu, et abikaasade vahel oleks sõlmitud abieluvaraleping. Kuivõrd hagejal ei ole õnnestunud täitemenetluses oma nõuet võlgnikust kostja R. K. lahusvara arvelt rahuldada, taotleb hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 alusel abikaasade ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hageja taotleb ühisvara jagamist lähtudes PKS § 37 lg 3 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kostjate ühisomandis olevate kinnistute avalikul enampakkumisel müügi teel kohtutäituri vahendusel. Kinnistute müügist saadud raha tuleb jagada kostjate R. K. ja I. K. vahel võrdsetes osades. Müük avalikul 4

(11)enampakkumisel tagab abikaasadele õiglase hüvitise omandi kaotuse eest. Hageja ei ole pidanud otstarbekaks lõpetada ühisomandit sõiduki Peugeot xxx suhtes, kuivõrd tegemist on väheväärtusliku asjaga, mis on ühtlasi koormatud keelumärgetega teiste võlausaldajate nõuete tagamiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KrS) § 341 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel taotleb hageja, et kohus tuvastaks isiku, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanded kahjustaksid, kohustuse kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmiseks. Kostjate vastuväited ja põhjendused Hagimaterjalid on kostjatele kätte toimetatud vastavalt 28.12.2015.a. R. K. (tl.78) ning 10.02.2016.a. I. K. (tl.83). 21.märtsil 2016.a. ja 25.mail 2016.a. kostjate lepingulise esindaja poolt esitatud vastuses hagile (tl.89-90 ja 109-110) ei ole kostjad sisulisi vastuväiteid hagile esitanud. Kostjad on seisukohal, et hagile ei ole võimalik sisuliselt vastata, kuivõrd hageja ei ole täitnud tõendamiskohustust R. K. maksukohustuse ja maksevõlgnevuse tekkimise asjaolude suhtes. I. K. on kaasatud kostjana menetlusse õigustamatult, kuivõrd väidetav maksukohustus ja –võlgnevus on tekkinud R. K. . Kohtuistungil esitas kostjate lepinguline esindaja hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole kinnistute näol tegemist ühisvaraga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused 5

(11)Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et tal on sissenõudjana täitemenetluses nõue ühe abikaasa suhtes, et abikaasade vahel on varaühisuse varasuhe ning et võlgnikuks oleva abikaasa lahusvarast ei jätku kohustuste täitmiseks. Täitetoimingute elektroonilisest andmekogust (väljatrükid tl.93-106) nähtub, et kohtutäitur Rita Lohu menetluses on maksuhalduri ettekirjutuste alusel R. K. suhtes alustatud täitemenetlused nr xxx/xxxx/xxxxxxxx/xxxx/xxxxxxxx/xxxx/xxxxxxxx/xxxx/xx xxxxxx/xxxx/xxxxxxxx/xxxx/xxxxxxxx/xxxx/xxxxxxxx/xxxx /xxxxxxxx/xxxx/xxxxxxxx/xxxx/xxxxxxxxxx/xxxx/xxxx on lisatud maksukohustuslase registri saldopäring R. K. kohta seisuga 15.12.2015 (tl.8-9), millest nähtub, et R. K. maksuvõlg oli hagi esitamise ajal kokku 12 194,28 eurot. 30.09.2008.a. on Maksu- ja Tolliamet andnud välja korralduse R. K. pangakonto ja –hoiuste arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole (tl.11). Tl.13- 48 on Maksu- ja Tolliameti poolt R. K. suhtes tehtud maksuotsused, korraldused maksuvõlgade tasumiseks ning maksuvõlgade sissenõudmiseks esitatud täitmisavaldused. Kohtutäitur Rita Lohu on 28.07.2015.a. Maksu- ja Tolliameti esindajale saadetud e-kirjas teatanud, et võlgnik R. K. lahusvara arvelt ei ole võimalik täita võlgniku kohustusi võlausaldaja ees ning võlgniku abikaasa I. K. ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale (tl.59). Kuna R. K. on väga suured võlgnevused ka teiste 6

(11)kohtutäiturite menetluses on kohtutäitur teinud hagejale ettepaneku pöörduda kohtusse võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamiseks. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjate abielu sõlmitud xxxxxxxxxx. a. (tl.128). Kinnistusraamatu andmetel on kostja R. K. kantud 08.01.2002 kinnistamisavalduse alusel 18.02.2002 kinnistusraamatusse kinnistu nimega xxxxxxxxxx omanikuna (tl.50) ja I. K. 02.07.2003 kinnistamisavalduse alusel 14.08.2003 kinnistusraamatusse kinnistu nimega xxxxxx omanikuna (tl.54). Tl.51 ja 55-57 on nimetatud kinnisasjade omandamise aluseks olevad müügi- ja asjaõiguslepingud. Väljatrükk internetiportaalist auto24.ee (tl.49) on esitatud hageja poolt tõendamaks kostjate ühisvara hulka kuuluva sõiduki Peugeot xxx väärtust, kuid nimetatud tõendil ei ole käesolevas tsiviilasjas tähtsust, kuna hageja on loobunud taotlusest sõiduki kui ühisvara jagamiseks. PKS § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lõike 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara, seega kuuluvad kinnistud registriosa numbritega xxxxxx ja xxxxxxx kostjate ühisvara hulka. Abieluvararegistri elektroonilise päringu vastuse kohaselt ei ole kostjatel sõlmitud abieluvaralepingut. 7

(11)Kostjad ei ole ühisvara koosseisu ega jagamise viisi kohta tõendeid esitanud. Vastavalt AÕS § 70 lg 6 kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 rõhutanud, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid ühisvara hulka kuuluvate kinnistute jagamisele hageja poolt taotletud viisil, s.o avalikul enampakkumisel müümise teel. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud asjaolude esinemist, mis on aluseks kostjate ühisvara jagamiseks täitemenetluses – hagejal kui võlausaldajal on ühe abikaasa kostja R. K. vastu täitemenetluses nõue, mida ei ole olnud võimalik nimetatud kostja lahusvara arvelt täita ning teine kostja – I. K. ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale. Kostjate ühisvara hulka kuuluvad muuhulgas kaks kinnisasja xxxxxxxxxxxx – xxxxxxxxxx, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud R. K. ja xxxxxx, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud I. K. . 8

(11)Mõlemad kinnisasjad on omandatud abielu ajal. Kostjatel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut. Sissenõudja võib nõuda ka ühisvara osalist jagamist, s.o käesoleval juhul eelnimetatud kahe ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamist, kuna muu võimaliku ühisvara (sealhulgas ühisvaral lasuvate kohustuste) jagamine ei ole sissenõudja huve arvestades eesmärgipärane. Samas tuleb arvestada, et vastavalt PKS § 38 täidetakse vara jagamise käigus ka kohustused. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses, jagades kostjate ühisomandis olevad kinnistud asukohaga xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nimega xxxxxx (registriosa nr xxxxxx) ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nimega xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) nende müügi teel täitemenetluses avalikul enampakkumisel selliselt, et müügist saadav raha jagatakse kostjate vahel võrdselt. KrS § 341 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatu kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). Osundatud paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodu alusel tuleb kohustada kostjaid kui KrS § 341 lg 2 sätestatud puudutatud isikuid andma vajalikud tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks. 9

(11)

§ 445

lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist.

detsembri
a kohtumäärusega on kohus hageja taotlusel kohaldanud hagi tagamise abinõuna Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) R. K. ja I. K. ühisomandis olevale kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, nimetusega xxxxxx (registriosa nr xxxxxx) käsutamise keelumärke seadmist. Kuivõrd kohus hagi rahuldab ning hageja ei ole esitanud taotlust hagi tagamise abinõu tühistamiseks, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima kuni kohtulahendi täitmiseni. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, 10

(11)millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 145

kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud.

§ 132

lõigete 1, 11 ja 4 p 5 järgi loetakse ühisvara jagamise nõude puhul hagihinnaks 3500 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot.

§ 190

lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 11