TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik 3-16-859 18. oktoober 2017, Jõhvi Ülle Polluks Kohtuasi Küllike Kallaste, AS OG Elektra ja Sven Aalbergi kae

) § 54 tähenduses.

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Planeerimismenetlus. 10.

1. Kaebajad leidsid, et planeerimismenetlus oli läbi viidud rikkumistega. Vastustaja jättis avalikustamata kohalikus ajalehes planeeringu ala suuruse ja piirid. Avalikustamine toimus kahe avaliku väljapanekuna, kusjuures vastustaja ei teavitanud muuhulgas kaebajaid, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeringu koostamisega tegeles muu isik, mitte vastustaja. Detailplaneeringuga seotud haldusmenetlus jäi nõuetekohaselt dokumenteerimata. 10.3.
2. Kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r.) § 12 lg 1 sätestas, et ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Kohus tutvus haldusasja materjalidega (CD-l p 8) ja on seisukohal, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt täitnud PlanS v. r. § 12 lg-s 1 sätestatud nõude. Õige on kaebaja väide selle kohta, et vastustaja jättis avalikustamata kohalikus ajalehes (04.02.2015) planeeringu ala piirid. Samas vastustaja kohtule esitatud tõendist on näha, et planeeringu ala suurus ja muud PlanS (v. r.) § 12 lg-s 1 nimetatud andmed oli 04.02.2015 kohalikus ajalehes avalikustatud (CD-l p 8, algatamise kuulutus). 10.3.
3. PlanS v.r. (kehtis alates 01.12.2015 kuni 31.12.2016) § 135 lg 1 kohaselt kestab detailplaneeringu avalik väljapanek vähemalt 14 päeva. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja detailplaneeringu, mille koostamise aluseks puudub kehtestatud üldplaneering, avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva. PlanS v.r. (kehtis alates 01.12.2015 kuni 31.12.2016) § 142 lg 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. 10.3.
4. Haldusasja materjalide kohaselt tegi Maavanem 14.12.2015 kirjas nr 12-2/15-1783-3 detailplaneeringu üle järelevalve teostajana vastustajale ettepaneku korraldada veel kahenädalane detailplaneeringu väljapanek ning vajadusel ka uus avalik arutelu. Tuginedes eelpoolnimetatud Maavanema ettepanekule, korraldas vastustaja veel kahe nädalase detailplaneeringu avaliku väljapaneku, mis kestis ajavahemikul 05.01.2016-19.01.
5. Varasem detailplaneeringu avalik väljapanek oli vastustaja poolt korraldatud ajavahemikul 27.07.2015-09.08.
6. Seega, vaidlusalase detailplaneeringu avalik väljapanek kestis kokku neli nädalat. 10.3.
7. Kohtu arvates ei ole õige pidada vaidlusalast detailplaneeringut üldplaneeringut muutuvaks planeeringuks. Vastustaja selgitas, et detailplaneeringust tulenev üldplaneeringu muudatuse ettepanek seisneb vaid selles krundi nr 1 (Pikk tn 12) ja krundi nr 4 (Pikk tn 10) osas on lubatav ärimaade haljastamine alla 20% krundi pindalast. Vastustaja hinnangul tegemist ei ole olemuslikult kohalikule kogukonnale olulise muudatusega. Kaebaja ei ole selgitanud kohtule, miks tema arvates üldplaneeringuga lubatav ärimaade haljastamise vähendamist vaidlusaluse detailplaneeringuga tuleb pidada oluliseks või ulatuslikuks üldplaneeringu muutmiseks PlanS v.r., (kehtis alates 01.12.2015 kuni 31.12.2016) § 142 lg 1 p 3 tähenduses. Vastustaja teatas kohtule, et detailplaneeringu seletuskirjas on kirjas, et kõrghaljastus paikneb põhiliselt Ravi tn 1 ja Pikk tn 8 asuvatel katastriüksustel. Detailplaneeringu lahendusega osaliselt kõrghaljastus säilib, kavas on eemaldada vaid need puud, mis jäävad otseselt kavandatavate ehitiste alla. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjas, et haljasriba kavandatakse muu hulgas ka kaubanduskeskuse põhjafassaadi ette, ehk siis Pikk tn 12 ja Pikk tn 14 vahelisele alale. Kavas on ka istutada kõrghaljastus Pikk tn 12 maa-alale krundi nr 4 (Pikk tn 10) idapiiri juurde. Lisaks on kavas kasutada ka konteinerhaljastust. 10.3.
8. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et ärimaade haljastamise vähendamine detailplaneeringuga sellisel viisil, et lubatakse krundi haljastamist alla 20% krundi pindalast, ei saa pidada oluliseks või ulatuslikuks üldplaneeringu muutmiseks. Samuti tulenevalt PlanS (v.r.) § 142 lg 1 p-st 3 käesoleva paragrahvi p-des 1 ja 2 nimetamata juhtudel otsustab kohalik omavalitsus ise kas tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. See, et vastustaja otsustas korraldada vastavalt Maavanema 14.12.2015 kirjas nr 12-2/15-17833 antud soovitustele täiendava detailplaneeringu avaliku väljapaneku perioodil 05.01.2016 19.01.2016, ei tähenda, et vastustaja võttis omaks asjaolu, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Haldusasja materjalidest ei ole ka seda näha. Järelikult ei pidanud vastustaja ei tulenevalt Maavanema 14.12.2015 kirjast nr 12-2/15-1783-3 ega PlanS (v.r.) § 135 lg-st 1 korraldama detailplaneeringu avalikku väljapanekut alates jaanuaris 2016 30 päeva järjest. Samuti eelpoolnimetatud põhjusel ei pidanud vastustaja teatama kaebajatele, et tegemist on üldplaneeringut muutuva detailplaneeringuga, kui vastustaja erinevalt Maavanemast nii ei arvanud. 10.
9. Kaebajad, tuginedes PlanS v.r., (kestis kuni 01.07.2015) § 10 lg 62 p-le 2 leidsid, et kuna detailplaneeringu koostamisega on tegelenud kolmas isik, mitte vastustaja, siis rikkus vastustaja eelpoolnimetatud seaduse sätet. Vastustaja kaebajatega ei nõustunud ja viitas 14.04.2015 sõlmitud lepingu p-le 1.
10. (t. III, lk 10). Kohus tutvus vastustaja OÜ A.V.R.Projekt ja kolmanda isiku vahel sõlmitud 14.04.2015 lepinguga ja on seisukohal, et selle lepingu järgi puuduvad kohtul alused arvata, et vaidlusaluse detailplaneeringu koostamisega tegeles kolmas isik. 10.
11. Kaebajate etteheide osas seoses selguse puudumisega, milline on detailplaneeringu seletuskiri, millega Lääne-Viru maavanem järelevalve menetluse käigus tutvus ja millisele seletuskirjale tuginedes järelevalvet teostas ja oma seisukohad kujundas, ei ole kohtu arvates põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kaebajate etteheide seoses 5 korral detailplaneeringu seletuskirja muutmisega ja nende muudatuste mitteavalikustamisega. Kohus märgib, et PlanS (v.r.) ei tulene, et vastustaja oli kohustatud avalikustama detailplaneeringu menetluse käigus kõik detailplaneeringu muudetud selgituskirjad (n.ö. tööversioonid). Kohtu arvates avalikustamisele kuuluks vaid selline detailplaneeringu selgituskirja versioon, mis eksisteeris avalikustamise kuupäeval. Võttes arvesse, et detailplaneering oli avalikustatud kahel korral (27.07.2015-09.08.2015 ja 05.01.2016-19.01.2016) ja kahel korral esitatud Maavanemale järelevalve teostamiseks on igati mõistetav, et detailplaneeringu seletuskirja on muudetud 5 korral, mis on seotud avalikel väljapanekutel esitatud seisukohtade ja Maavanema poolt antud soovituste arvesse võtmisega. Vastuses kaebusele on vastustaja ammendavalt selgitanud, miks detailplaneeringu selgituskirja oli korduvalt muudetud, aga samuti seda, mis detailplaneeringu selgituskirja versioonid oli esitatud Lääne-Viru maavanemale järelevalve teostamiseks. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja poolt esitatud andmete õiguses. 10.
12. Kaebajad väitsid, et mahasõitu Pikk 12 kinnistule riigimaanteelt ei ole ja Maanteeamet ei anna eelduslikult ka mahasõidu võimalust. Seega on sellise planeeringulahenduse kohaselt planeeringu elluviimine võimatu. Ilmselgelt kahjustab nimetatud küsimuse vastav reguleerimine/ reguleerimata jätmine naaberkinnistute omanike huve, sest teadmata ja korraldamata liikluskorralduse puhul on ohtu seatud Pikk 14 asuvatel rendipindadel töötavate ja kaubanduspindu külastavate isikute ohutus. Puudub teave selle kohta, millisel moel planeeringualale ehitustegevuse ajal juurdepääs korraldatakse. Tulenevalt detailplaneeringu seletuskirjast, planeeringu elluviimisel toimuvate ehitustööde käigus peab ehitustehnika ja -materjaliveod korraldama riigimaanteelt olemasolevate mahasõitude kaudu (t. II, lk 9). Eelpoolnimetatu tõendamiseks esitas vastustaja kohtule mahasõitude fotod, millest on näha olemasolev asfalteeritud juurdepääs kinnistule Pikk tn
13. Samas kinnitas vastustaja kohtule, et kaebajate kinnistuid juurdepääsuks kasutada ei ole kunagi kavas olnud. Seega puudub kohtu arvates alus arvata, et on tagamata Pikk 14 asuvatel rendipindadel töötavate ja kaubanduspindu külastavate isikute ohutus. 10.
14. Lisaks väitsid kaebajad, et planeerimismenetlus jäi nõuetekohaselt dokumenteerimata. Vastustaja kinnitusel jättis ta tõepoolest pidamata detailplaneeringu menetlust kajastavat toimingut paberkandjal, kuid vastustaja arvates tal puudus selline kohustus.

§ 19

lg 1 kohaselt haldusorgan säilitab avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku.

§ 19

lg 1 eesmärgiks on haldusorgani tegevuse üle kontrolli tagamine kas vaidemenetluses või halduskohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et kuigi vastustaja ei ole loonud detailplaneeringu menetluse osas vajalikku toimingut, on ta suutnud näidata kohtule detailplaneeringu menetluse käiku ja esitada selle tõendamiseks kõik vajalikud dokumendid elektroonilisel kujul. Seega oleks nii menetlusosalised kui ka kohus saanud vajadusel tutvuda kõikidega detailplaneeringu menetluse käiku kajastavate dokumentidega. 10.

1. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaidlusaluse detailplaneeringu menetlus oli nõuetekohaselt läbi viidud (v.a. 04.02.2015 kohalikes ajalehes planeeringu ala piiride avalikustamata jätmine). Kaebajate õiguste rikkumine. 10.
2. Kaebajad väitsid muu hulgas, et planeeringuga on tagamata tuleohutusnõuded ja nende kinnistutele päästetehnika juurdepääs. 10.9.
3. Määruskaebuse läbivaatamisel käesolevas haldusasjas leidis Tartu Ringkonnakohus 27.07.2017 määruse p-s 11, et tulenevalt majandus- ja taristuministri 02.
4. 2015 määrusest nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg-st 2 tuleb juhul kui ehitistevahelise kuja laius jääb alla 8 m, tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Analoogne säte sisaldus ka kuni eelnevalt nimetatud määruse jõustumiseni kehtinud Vabariigi Valitsuse
5. oktoobri
6. a määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 lg-s
7. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et kuna kavandatava kaupluse kaugus Pikk tn 14 katastriüksusel paiknevast hoonest on vähimas kohas 4 m ja Pikk tn 14b katastriüksusel asuvast hoonest 4,5 m, on seatud tingimus kavandada põhjapoolne kauplusehoone sein tulemüürina. Ringkonnakohus leidis, et antud juhul tuleb seda meedet pidada sobivaks ning puudub alus väita, et kavandatav kauplusehoone võiks seada kaebajatele kuuluvad hooned ohtu. Vastupidisele seisukohale jõudmist ei kinnita ka see, et näiteks Pikk tn 14 hoone on puidust, Pikk tn 14a kivist ja puidust ning Pikk tn 14b hoone kivist. Isegi kui hoonete ehitamisel on kasutatud puitu, peaks kavandatav tulemüür ja muud ehitustehnilised lahendused ära hoidma võimaliku ohu kõrvalhoonetele. Päästeameti kooskõlastus on olemas. 10.9.
8. Kuna peale Tartu Ringkonnakohtu 27.07.2016 määruses võetud seisukohti seoses tuleohutusnõuete tagamisega kaebajatele kuuluvate hoonete suhtes, ei ole kaebajad esitanud kohtule ringkonnakohtu seisukoha ümberlükkavaid vastuväiteid, nõustub kohus ringkonnakohtuga ja peab põhjapoolse kauplusehoone seina püstitamisel kaebajate kinnistute suhtes tuleohutusnõudeid tagatuks. 10.9.
9. Päästetehnika juurdepääsu osas märgib kohus, et Tartu Ringkonnakohus 27.07.2016 ja 17.01.2017 määruses ei pidanud usutavaks kaebajate väiteid, et päästetehnikaga ei ole hetkeolukorras tagatud juurdepääs kaebajate kinnistutele. Ringkonnakohus märkis, et antud hetkel on põhjendatud järeldada, et kaebajad näevad lihtsat võimalust, kuidas saavutada enda kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle kinnistu, mida ei ole selleks otstarbeks kasutatud. Asjas ei nähtu, et kaebajad oleks enne detailplaneeringu algatamist soovinud kasutada või kasutanud Pikk tn 12 juurdepääsuna enda kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt. Kohus nõustub eelpoolnimetatud Tartu Ringkonnakohtu seisukohtadega. Haldusasja materjalidest tulenevalt ei ole tõepoolest usutav, et kinnistul planeeritava ehitamise tõttu ei pääse päästetehnika kaebajate kinnistule ligi. Kohtule esitatud dokumentidest on näha, et kaebajate kinnistule pääsevad päästeautodega suuruse poolest samad veokid (t. III lk-d 8-9). Seega on päästetehnika ligipääs kaebajate kinnistutele tagatud. 10.
10. Kaebajad väitsid, et detailplaneeringuga on rikutud insolatsiooni nõudeid. 10.10.
11. Kohus kaebajatega ei nõustu. Tartu Ringkonnakohus leidis 27.07.2016 määruse p-s 12 ja 17.01.2017 määruse p-s 17, et kaebajatele kuuluvatel kinnistutel ei ole eluhooneid, sest kinnistusraamatu andmetel on tegemist ärimaaga (Pikk tn 14, Pikk tn 14a ja Pikk tn 14b). Tegemist ei ole ka büroohoonetega. Kohtule esitatud pildimaterjali kohaselt on Pikk tn 14a ja 14b asuvate ehitiste puhul tegu garaaži- ja/või kuurisarnaste ehitistega. Mõistagi peab ka hoonestamata kinnistu saama pärast ehitustegevust naaberkinnistul mõningast päikesevalgust, kuid asjaolusid arvestades on nõutav miinimum kahtlemata madalam, kui see oleks eluruumide või bürooruumide korral. Arvesse tuleb võtta ka seda, et tegemist on tiheasustusalaga. Detailplaneeringu seletuskirja lk 5 (t. I, lk10) kohaselt on kavandatava hoone põhimahu kõrgus 7 m ning hoone kõrgema osa kõrgus kuni 11 m maapinnast. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses on viidatud insolatsioonijoonistele ning märgitud, et Pikk tn 14 hoone akendele on tagatud aprillist septembrini rohkem kui 3 tunni jooksul päevas pidev päikesevalgus, mis vastab detailplaneeringu seletuskirjas nimetatud Eesti Vabariigi standardile: EVS 894:2008-A/2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ (detailplaneeringu kehtestamise otsuse lk 5; tl 10). Täiendavalt tuleb arvesse võtta ka seda, et mõõtmised on teostatud seoses Pikk tn 14 hoonega, kuna Pikk tn 14a ja Pikk tn 14b kinnistutel ei ole aknaid Pikk tn 12 kinnistu poole. Seda tõendab ka toimikus olev pildimaterjal. Sellises olukorras ei pidanud ringkonnakohus summaarse hinnangu tulemusel tõenäoliseks, et rikutud saaksid insolatsiooniperioodile esitatavad nõuded. 10.10.
12. Kohus tutvus halduskohtumenetluse raames esitatud tõenditega (Pikk tn 14 hoone pildid) ja peab eluliselt usutavaks vastustaja väidet selle kohta, et Pikk tn 14 hoone akendele on tagatud aprillist septembrini rohkem kui 3 tunni jooksul päevas pidev päikesevalgus. Kohtu arvates väärib ka tähelepanu see asjaolu, tulenevalt vaidlusaluse detailplaneeringu juurde 11.10.2016 antud ehitusloalt nr 1612271/17504 on ehitise kõrgus 8,4 m, mis kohtu arvates ei mõjuta märkimisväärselt Pikk tn 14 hoone kahele akendele tagatud aprillist septembrini 3 tunni jooksul päevas pideva päikesevalguse olemasolu. Kohus rõhutab veel kord, et tegemist ei ole ei elu ega büroohoonega. 10.
13. Kohus on seisukohal, et kaebuse osas, milles väitsid kaebajad, et detailplaneeringust tulenevalt vähendatakse Pikk 12 maa-ala haljastuse olemasolevast alla 20 % (raiutakse maha vähemalt 9 suurt puud ja ehitatakse sinna kogu krunti täitev hoone, siis piirkonna sh kinnistute Pikk 14a ja Pikk 14b piirnevate alade välisilme muutub), vaidlusaluse detailplaneeringuga ei järgita Väike-Maarja üldplaneeringus sätestatud miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise üldpõhimõtted (ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuur ja asularuumi elementide säilitamine jms), ei ole tegemist kaebajate subjektiivsete õiguste riivega. Kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive ning populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Ka populaarkaebuse korral peab kaebaja välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute erahuvide kaitse. Kohtutel puudub õiguslik võimalus hakata kaebust menetlema populaarkaebusena, kui puudub kaebaja selge seisukoht. Seetõttu peab kaebaja kaebuses osutama selle alusele. Võimalik on kaebuse esitamine ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena. Sellisel juhul peavad erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. 10.
14. Kohus märgib, et kaebajad on esitanud kaebuse detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks, põhjendades, et detailplaneeringu kehtestamine rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Seega on kaebajad esitanud kaebuse HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt enda subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte populaarkaebuse PlanS v.r. (kehtis alates 01.12.2015 kuni 31.12.2016) § 141 tähenduses. Antud juhul viitasid kaebajad enda subjektiivsete õiguste rikkumisele, mitte avalikule huvile kinnistu Pikk 12 haljastuse ja miljöö säilitamiseks. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev keskkond võib muutuda. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused ning muudatustest tulenevad kahjulikud mõjutused peavad ületama teatud piiri selleks, et oleks alus kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohus leiab, et kaebajate väide, et planeeritava hoone välimuse ja haljastuse vähendamine on vastuolus üldplaneeringuga, ei anna alust arvata, et seoses eelpoolnimetatuga esineb kaebajate subjektiivsete õiguste riive. 10.
15. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et puuduvad alused vaidlusaluse Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 (detailplaneeringu kehtestamine) tühistamiseks. Vaidlusalune otsus vastab

§-s 54 sätestatud nõuetele. Vastustaja küll jättis 04.02.2015 kohalikes ajalehes avalikustamata planeeringu ala piirid, kuid selline kohtu seisukohalt ebaoluline menetlusnõuete eiramine ei saanud mõjutada asja otsustamist

§ 58tähenduses.

Kaebajatel olid võimalused tutvuda algatatud planeeringu ala piiridega hilisemates planeeringumenetluse etappides ja esitada omapoolsed vastuväited. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse Väike-Maarja Vallavolikogu 31.03.2016 otsuse nr 21 tühistamise nõude osas rahuldamata.

1. Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korraldus nr 541 (ehitusloa väljaandmine). 11.
2. Vaidlusaluse haldusaktiga väljastas vastustaja kolmandale isikule ehitusloa kaupluse ehitamiseks Posti kinnistule, mis asub aadressil Pikk tn 12, Väike- Maarja alevik, Väike–Maarja vald, Lääne-Viru maakond. 11.
3. Kaebajad leidsid, et Pikk tn 14 b kinnistule ei pääse transpordiga s.h päästetehnikaga teisiti kui hoonestamata Posti kinnistu kaudu (Pikk tn 12). Haldusasja materjalide kohaselt (t. IV lk 15) Pikk tn 14b maa-alale on juurdepääs tagatud Väike-Maarja-Simuna teelt üle Simuna mnt 6a. Tegemist on asfaltkattega alaga suhteliselt suure alaga, mida vajaduse esinemisel saab kasutada ka päästeameti tehnika. Kohus märgib, et vastustaja kinnitusel Simuna mnt 6a kinnistule on koostatud detailplaneering, mille alusel ei ole kavas Pikk tn 14b asuva katastriüksusega piirneva ala olulist muudatust ja asfalteeritud ala on kavandatud ulatuma Pikk 14b asuva katastriüksuse piirini. Järelikult, nii vaidlusaluse korralduse väljaandmise ajal kui ka tulevikus on tagatud päästetehnika ja muude veokite juurdepääs Pikk tn 14b kinnistule. 11.
4. Kaebaja III arvas, et temale kuuluv kinnistu Pikk tn 14a ei piirne ühegi avalikult kasutatava teega, vaid kaebaja I kuuluvate Pikk tn 14 ja 14b kinnistutega ning Posti kinnistuga (Pikk tn 12). Kuigi kaebajale III on tagatud juurdepääs avalikule teele üle avaliku parkla asukohaga Pikk tn 16 a, ei ole siiski selline juurdepääs kuidagi reguleeritud. Samuti kaebaja väitel sellele avaliku parkla maa-alale saamiseks on vaja läbida Pikk tn 16 (töis ehitatud) ning pikk tn 14 (täis ehitatud) hoonete vaheline ala, mille laius on ca 3 meetrit ning mis on sobimatu teeks. Kaebajad on arvamusel, et Väike-Maarja Vallavalitsus oleks pidanud lahendama juba mainitud detailplaneeringuga ära kõik naaberkinnistute omanike vahelised konfliktid, eelkõige juurdepääsuprobleemi, mida vald ei teinud. Esmalt peab kohus oluliseks mainida vastustaja poolt viidatud asjaolu, et kaebajad ei ole varem kasutanud Pikk tn 12 kinnistut juurdepääsuks enda kinnistutele. Juurdepääsuks kasutasid kaebajad just Pikk tn 16a kinnistut, kus asub avalik parkla. Samas Pikk tn 16 ja Pikk tn 14 vahelise ala laius on üle 5 m. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et sellist juurdepääsu saavad kasutada ka päästeautodega sarnased veokid ka sügis-talvisel perioodil (t. II, lk 52-54, 68). Seega ei vasta tõele ka kaebaja III väide, et tegemist on Pikk tn 14a kinnistule juurdepääsu sobimatuks teega. Teiseks, mis puudutab juurdepääsu üle Pikk tn 16a asuva avaliku parkla, ei ole kaebajad näidanud ega kinnitanud, et olemasolev juurdepääs oleks kadumas või takistatud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajate väide, et vaidlusaluse ehitusloaga piiratakse juurdepääs nende kinnistule ei vasta tõele. Kolmandaks nõustub kohus vastustaja ja Tartu Ringkonnakohtu poolt 17.01.2017 määruse võetud seisukohaga, et seadusest ei tulene sellist kohustust, et kehtestatud detailplaneeringuga oleks pidanud tagama kaebajate kinnistutele täiendava juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu õiguse teostamise eelduseks ei ole detailplaneeringu kehtestamine. Riigikohus on ka sedastanud, et detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Järelikult puudus vastustajal õigus vastu kinnistu omaniku tahtmist detailplaneeringuga ette näha täiendavat juurdepääsu üle Pikk 12 kinnistu kaebajate kinnistute teenindamiseks. Kohus rõhutab, et olemasoleva igapäevaselt kasutatava juurdepääsu kaudu saab avalikult kasutatavalt teelt Pikk tn 14 ja 14a kinnistutele üle avaliku parkla (Pikk tn 16a). 11.
5. Kaebajate väidete osas seoses loomuliku valguse vähenemisega võttis kohus seisukoha käesoleva otsuse p-s 10.10.
6. 11.
7. Kaebaja I väitis, et tema kinnistul (Pikk tn 14) torustiku vahetamise kooskõlastamata jätmisega rikutakse tema õigusi. Kohus märgib, et veetrassi likvideerimise ning uue veetrassi ehitamise osas selgitas põhjalikult Tartu Ringkonnakohus 17.01.2017 määruse p-s 18, et kinnistu omanikul ei ole õigust nõuda veetrassi kulgemist konkreetses kohas väljaspool tema kinnistu piire. Seega on alusetu kaebaja väited, et veetrassi kulgemist ei ole keegi temaga kooskõlastanud. Kuna kaebaja endi väidete kohaselt rajatakse uus veetrass, siis tema olukord ei halvene, vaid hoopis paraneb, sest uus veetrass tagab eeldatavalt parema kvaliteediga vee. Kaebaja ei ole väitnud, et uue veetrassi rajamine kulgeb üle tema kinnistute selliselt, et kahjustab oluliselt kinnistute eesmärgipärast kasutamist. Mõningased ajutised ebameeldivused ehitustegevuse ajal ei saa olla aluseks naaberkinnistu omaniku ehitustegevuse peatamisele. Sellest tulenevalt nõustub kohus Tartu Ringkonnakohtuga, et antud juhul ei ole kaebaja I subjektiivsete õiguste rikkumine veetrassi likvideerimise ja uue veetrassi ehitamisega kuigi tõenäoline. Järelikult ei pidanud vastustaja enne torustiku vahetamist kinnistul Pikk tn 14 küsima kaebajalt I nõusolekut või kooskõlastust. 11.
8. Kaebajate arvates on kaevatav ehitusluba ebaselge selles osas, milliste parameetritega ehitist selle loa alusel üldse ehitada lubatakse ning kust vastavad parameetrid tulevad. Kohus kaebajatega ei nõustu. Kohus leiab, et vaidlusalune ehitusluba ehitatava ehitise andmete osas vastab Majandus- ja taristuministri poolt 19.06.2015 määruse nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ § 3 lg-s 1 (lisa 14) ehitusloale sätestatud nõuetele. 11.
9. Võttes arvesse eelpoolnimetatut, on kohus seisukohal, et puuduvad alused vaidlusaluse Väike-Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 541 (ehitusloa väljaandmine) tühistamiseks. Vaidlusalune otsus vastab

§-s 54 sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebuse Maarja Vallavalitsuse 11.10.2016 korralduse nr 541 tühistamise nõude osas rahuldamata. Seega, jätab kohus kaebuse rahuldamata tervikuna. 12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik