Töövaidluskomisjon luges poolte vahelise töölepingu kehtivaks
§-de 89 lg.2 p.1 ja 100 lg.1 alusel koondamishüvitise summas kokku 470 eurot; 2) töölepingu lõpetamisest mitteteavitamise eest hüvitise
§-de 97 lg.2 p.1 ja 100 lg.5 alusel summas kokku 333,60 eurot; 3) saamata jäänud puhkusetasu võlgnevus summas 86,95 eurot. Hagi asjaolude kohaselt töötas hageja alates 03.oktoobrist 2016 suulise töölepingu alusel FIE A. K.i juures müüjana. Kokkuleppe kohaselt oli hageja töötasu suuruseks kehtiv minimaalne töötasu. 31.jaanuarist viibis hageja töövõimetuspuhkusel seoses rasedusega. Hageja teavitas tööandjat oma rasedusest ja esitas tööandjale selle kohta arstitõendi. 2017 märtsi alguses sai hageja tööandjalt hoiatuse kavatsusest lõpetada hagejaga tööleping
17.03.2017 sai hageja tööandjalt teatise hagejaga töölepingu lõpetamisest alates 13.03.2017
22.03.2017 saatis tööandja hagejale dokumendid, millest tulenes, et tööleping lõpetati hoopiski
Hageja vaidlustas töölepingu lõpetamise temaga töövaidluskomisjonis. FIE A. K. on oma tegevuse lõpetanud ja ta on äriregistrist kustutatud. Hageja leiab, et tal on õigus esitada töövaidlusest tulenevad nõuded FIE A. K.i õigusjärglase A. K.i vastu. 3. Kostja A. K. vaidles hagile vastu (tl 31-32). FIE A. K. on lõpetatud õigusjärgluseta, seega ei saa kostja vastu hagi esitada. FIE A. K.i lõpetamisel 30.05.2017 puudusid täitmata kohustused. Alusetu on koondamishüvitise nõue, sest töötajaga lõpetati tööleping
FIE A. K. täitis kõik arstitõendis ettenähtud nõuded, kuid hageja tööle ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
§-de 89 lg.2 p.1 ja 100 lg.1 alusel koondamishüvitise summas kokku 470 eurot; 2) töölepingu lõpetamisest mitteteavitamise eest hüvitise
§-de 97 lg.2 p.1 ja 100 lg.5 alusel summas kokku 333,60 eurot; 3) saamata jäänud puhkusetasu võlgnevus summas 86,95 eurot. 6. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja FIE A. K.i vahel oli 03.oktoobril 2016 sõlmitud tööleping ja hageja pidi vastavalt töölepingule saama töötasuna kehtivat minimaalpalka ning tööleping oli jätkuvalt kehtiv vastavalt töövaidluskomisjoni 05.mai 2017 otsusele
§-de 89 lg.2 p.1 ja 100 lg.1 alusel.
lg1 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vastavalt töövaidluskomisjoni 05.mai 2017 otsusele jätkus poolte vaheline
Maakohus leiab, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata aluse puudumise tõttu. 10. Hüvitise nõue töölepingu lõpetamisest mitteteavitamise eest
§-de 97 lg.2 p.1 ja 100 lg.5 alusel summas kokku 333,60 eurot.
lg.5 alusel kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Maakohus leiab, et kuna ülesütlemine tunnistati töövaidlusorgani poolt tühiseks, siis puudub hagejal alus
11. Saamata jäänud puhkusetasu võlgnevus summas 86,95 eurot. Kuigi töölepingut ei ole hagejaga lõpetatud (ülesütlemine tunnistati töövaidlusorgani poolt tühiseks ja tööleping oli peale töövaidlust jätkuvalt kehtiv, kostja sellele nõudele selgelt vastu ei vaielnud ja sellest tulenevalt kohus rahuldab saamata jäänud puhkusetasu osas perioodi eest 13.03.2017 kuni 30.05.2017 summas 86,95 eurot.
lg.1 kohaselt on töötajal õigus saada puhkust
-s ettenähtud korras.
kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kuigi poolte vahelist töölepingut ei ole lõpetatud, on töösuhted on faktiliselt seoses tööandja tegevuse lõpetamisega lõppenud. Maakohus leiab, et
§-dest 54 lg.1 ja 71 tulenevalt oli hagejal õigus hüvitisele saamata jäänud puhkuse eest. MENETLUSKULUD 12. TsMS § 163 lg.1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagirahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.