Tsiviilasi nr 2-16-745 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Kuressaare kohtumaja Kohtunik Kristel Pedassaar Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2017. a, Kuressaare Tsiviilasja number 2-16-745 Tsivi

§ 432). 6.

Pooled kinnitavad, et loobuvad

§ 64

lg2 ja 661 lg2 sätestatud määruskaebuse esitamisest menetlust lõpetavale määrusele.

1. Vastavalt Pärnu Maakohtu (Kuressaare kohtumaja) 10.02.2017.a. määrusele ja kostja I K taotlusele vabastada kostja asjas määratud ehitustehnilise ekspertiisi tasumisest riigituludesse. Edasikaebamise kord Kuna menetlusosalised on loobunud määruskaebuse esitamisest käesolevale määrusele, siis ei ole määrus edasikaevatav. Asjaolud Alates 18.01.2016.a. on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses T R hagi I K vastu kahju hüvitamiseks. 07.11.2017.a. toimunud kohtuistungil avaldasid pooled soovi kompromissiks ning soovisid aega kirjaliku kompromissi vormistamiseks. Kohus andis pooltele aega kompromisslepingu sõlmimiseks.
2. novembril 2017.a. esitasid pooled nii hageja kui kostja poolt digiallkirjastatud kompromisslepingu paludes selle kohtul kinnitada. Kompromissleping on sõlmitud järgmises :
3. Kompromissi sõlmimise eesmärk. Kohtuliku kompromissi eesmärk on poolte soov lõpetada kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-16-745 pooli rahuldaval viisil.
4. Kompromissi sõlmimise alused

§ 430

lg1 p1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kohtuliku kompromissiga. Kohus kinnitab kohtuliku kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.

1. Kompromissi tingimused 3.1.Kostja tasub hagejale hüvitise 2000 (kaks tuhat) eurot, millest 1000 eurot tasutakse kompromissilepingu sõlmimise päeval ja 1000 eurot kahe nädala jooksul kompromissilepingu jõustumisest, kuid mitte hiljem kui 30.11.2017.a. hageja T R arvelduskontole . Tegemist on lõpliku ja ühekordse summaga, mis tasutakse hagejale õigusrahu saavutamise eesmärgil. 3.2.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2. Poolte kinnitused ja taotlused 4.1.Pooled paluvad maakohtul

§ 428lg1 p4 alusel tsiviilasjas nr 2-16-745 menetluse lõpetada.

Pooled paluvad maakohtul teha kompromissi kinnitav määrus kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. 4.2.Pooled on teadlikud kohtuliku kompromissi kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt

§-le 432, so. Menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 4.3.Pooled loobuvad kokkuleppel

§ 64

lg2 alusel

§-661 lg2 sätestatud määruskaebuse esitamisest menetlust lõpetavale kohtumäärusele. 2

§ 150

lg2 p-le 1 tagastada T R arvelduskontole pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so. 500 eurot. 4.5.Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled vabastada kostja

§ 190lg7 alusel ekspertiisi kulude riigituludesse tasumise kohustusest.

4.6.Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja on nendega nõus. Kohtule esitatud kompromisslepingu juurde on lisatud koopia maksekorraldusest nr 75, millest nähtub, et OÜ Advokaadibüroo Ehasoo&Partnerid on kandnud hageja T R kontole 15.11.2017.a. 1000 eurot I Kga tsiviilasjas nr 2-16-745 sõlmitud kompromissi täitmiseks. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2).

Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kostja on täitnud kompromissi kinnitamiseks vajaliku tingimuse ja tasunud hageja arvele esimese osamakse 1000 eurot. Seetõttu kuulub kompromiss kinnitamisele. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus tsiviilasja nr. 2-16-745 menetluse.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 168

lg 3 ning sõlmitud kompromissi kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise.

§ 150

lg 2 p1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Seoses kompromissi sõlmimisega kuulub riigilõivu tasunud hagejale T R tagastamisele pool riigilõivust 1000 eurot, so. 500 eurot. Vastavalt kompromissile kuulub riigilõiv tagastamisele hageja arveldusarvele Vastavalt menetluse kestel tehtud määrustele jäävad menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja tasud ja ekspertiisitasu) riigi kanda. Pooled on kokkuleppel

§ 64

lg2 alusel loobunud

§-661 lg2 sätestatud määruskaebuse esitamisest menetlust lõpetavale kohtumäärusele. /digitaalselt allkirjastatud/ 3