2-17-7603/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-7603 Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasi Xxxx avaldus ainuotsustusõiguse saamiseks alaealiste laste perekonnanime muutmiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx) Puudutatud isikud Xxxx(isikukood xxxx), Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx), nende määratud korras esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev (e-post: ilja@clarusab.

1. ee)Puudutatud isik Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Tiiu Krull (e-post: tiiu.krull@tallinnlv.
2. ee)esindajad RESOLUTSIOON 1. Rahuldada avaldus. 2. Anda Xxxxainuotsustusõigus Xxxx, Xxxxja Xxxxperekonnanime muutmise küsimuses. 3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v. a alaealiste laste riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Kohtumäärus tuleb toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1 2-17-7603 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Xxxxesitas 16.05.2017 avalduse ainuotsustusõiguse saamiseks alaealiste laste perekonnanime muutmiseks. Avalduse kohaselt ei ole lapsed isaga aastaid suhelnud. Isa elukoht ei ole avaldajale teada. 16.05.2017 telefonivestluses selgitas avaldaja kohtule, et avaldaja muutis peale lahutust oma perekonnanime sünnijärgseks perekonnanimeks. Lapsed soovivad samuti muuta oma perekonnanime ja kanda ema oma. Lastel ei ole isaga seoses häid mälestusi ning isa perekonnanimega ei seo neid miski. Laste eest on hoolitsenud ainult avaldaja, laste isa ei ole laste elus osalenud. 2. Kohus võttis avalduse 17.05.2017 a määrusega menetlusse, andis lastele riigi õigusabi ning menetlusosalistele tähtaja seisukoha esitamiseks. 3. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetab 22.05.2017 seisukohas avaldust. Lastekaitse spetsialist helistas Xxxx ja teavitas Xxxx soovist muuta nende ühiste laste perekonnanime. Xxxx sõnul ei ole tema vastu, et lapsed saavad ema perekonnanime Xxxx. Põhimõtteliselt oleks ta nõus ilma kohtusse pöördumata ise vabatahtlikult nõusoleku andma. Ta tunnistas, et tal ei ole lastega tugevat sidet ja ta näeb neid harva, kuid elatist ta maksab ja seega päris ükskõikne ta laste suhtes ei ole. Eestkosteasutus leiab, et selline otsus ei ole antud olukorras vastuolus laste huvidega. Laste nimevahetus vastab alaealiste laste xxxx, xxxx ja Xxxx huvidele, sest see toiming mõjutaks positiivselt ema ja laste suhet, kuna ema on see, kes lapsi kasvatab ja neid hooldab. Xxxx tegeleb oma alaealiste lastega väga aktiivselt ja muretseb nende heaolu pärast. Ta on seda meelt, et perekonnanime muutus aitaks kaasa igapäevastele asjaajamistele ametiasutustes. Kuna laste ema taotles endale peale abielu lahutamist varem kantud perekonnanime, siis oleks tema soov, et lapsed hakkaksid kandma sama nime. 4. Lastele määratud esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev 8.06.2017 arvamuse kohaselt selgitasid lapsed, ei teadnud oma isast midagi, lapsed ei osanud ka öelda, mis on nende isa nimi. Lapsed tõdesid, et soovivad muuta oma perekonnanimeks Xxxx(a). Eeltoodust ning muuhulgas laste isa nõusolekust laste perekonnanime muutmiseks lähtuvalt teatab laste esindaja, et ta toetab avaldust, kuna antud avaldus ei ole laste huvidega vastuolus. Puuduvad asjaolud, miks ei võiks lapsed kanda oma ema perekonnanime. 5. Kohus kuulas Xxxx ära 28.06.2017 telefoni teel. Laste isa teatas kohtule, et on avalduse kätte saanud, selle sisust aru saanud ning ta on avaldusega nõus. Vastuväiteid laste perekonnanime muutmiseks Xxxx ei ole. Kirjalikku vastust ta esitada ei soovi. 6. Kohus kuulas Xxxx ja Xxxx25.08.2017 ära. Kohus selgitas lastele avalduse sisu; eestkosteasutuse, nende määratud korras esindaja ning isa seisukohta. Lapsed kinnitasid, et on esitatud avalduse sisust juba varasemalt teadlikud ning sooviksid oma perekonnanimeks saada ema perekonnanime. Stanislav tõi välja, et talle meeldib ema perekonnanime kõla. Ka on tema vanemal õel ja vennal ema perekonnanimi ning tema tahaks ka kanda venna ja õega sama perekonnanime. On imelik, et ema, vanem õde ja vanem vend on ema perekonnanimega ja nemad kolmekesi teistsuguse perekonnanimega. 2 2-17-7603 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kohtule esitatud seisukohtade ning tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 119 kohaselt kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. 8. Avaldaja on soovinud ainuotsustusõigust alaealiste laste perekonnanime muutmiseks. Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (nimeseaduse (NS) § 8¹) või lapsendamist (NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lg 1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust. Ülalmärgitut arvestades ei saa vanem(
3. ad)ka hooldusõiguse või vastava otsustusõiguse olemasolu korral lapse perekonnanime alati oma soovi kohaselt muuta, arvestamata seaduses sätestatud piiranguid. 9. Avaldusest nähtuvalt tingis avalduse esitamise avaldaja ja Xxxx abielu lahutus aastal 2014 ning see, et lapsed isaga aastaid suhelnud ning neil puudub isaga side. Isa elukoht ei ole avaldajale teada. Avaldaja muutis peale lahutust oma perekonnanime sünnijärgseks perekonnanimeks. Lapsed soovivad samuti muuta oma perekonnanime ja kanda ema oma. Lastel ei ole isaga seoses häid mälestusi ning isa perekonnanimega ei seo neid miski. Laste eest on hoolitsenud ainult avaldaja, laste isa ei ole laste elus osalenud. Lapsed ise leidsid samuti, et neil võiks olla sama perekonnanimi, mis emal ning vanemal õel ja vanemal vennal. Perekonnanime muutmiseks emale otsustusõiguse andmist on toetanud ka laste määratu korras esindaja ning eestkosteasutus. Otsustusõiguse andmisele ei esitanud vastuväiteid ka laste isa, kes enda kinnitusel küll oleks andnud nõusoleku, aga asjaoludest nähtuvalt selleks avaldajaga kontakteerunud ei ole. Kohus nõustub eestkosteasutuse ja lastele määratud esindaja seisukohaga, et laste Xxxx, Stanislav ja Xxxx perekonnanime muutmiseks puuduvad igasugused takistused. Lapsed on selles osas oma soovi selgelt väljendanud. Mõlemad vanemad on nõus laste perekonnanime muutmiseks emale otsustusõiguse andmisega. Vanemad peavad lapse perekonnanime muutmist otsustades pidama silmas lapse igakülgset heaolu, st lähtuma lapse perekonnanime muutmise üle otsustades lapse huvidest, mitte muudest, sh enda subjektiivsetest kaalutlustest. PKS § 119 lg 1 järgi ei otsusta kohus lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 19). Seejuures tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusaluse küsimuse lapse huvidest lähtudes otsustada. 10. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et avaldus on põhjendatud. Kuna laste isaga ei olnud avaldajal võimalik kontakti saavutada, siis ei ole olnud võimalik vanematel ühiselt laste nimevahetust teostada ning eksisteerib kohtusse pöördumise alus, s.o vaidlus laste jaoks 3 2-17-7603 olulises küsimuses. Kohus leiab, et emale laste perekonnanime muutmise õiguse andmine on käesoleval juhul mõistlik ning sealjuures ei kahjusta puudutatud isikute õigusi ega varalisi huve. Kohus leiab, et avaldajale tuleb anda ainuotsustusõigus alaealiste laste perekonnanime muutmiseks. Menetluskulude jaotus 11. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v. a alaealiste laste riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik 4