Obsah (6)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-58737 Tsiviilasi K

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kohus kostja vastuväitega riigilõivu osas ei nõustu. Toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud kahe nõude eest kokku 450 eurot: 2 08.10.2014 summa 300 eurot ja 28.10.2014 täiendavalt 150 eurot. Lisaks on hageja apellatsioonikaebuse esitamisel 22.12.2015 tasunud 300 eurot. Täpsustatud menetluskulude taotluse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista I astmes tasutud riigilõivust 150 eurot ja II astmes tasutud riigilõiv 300 eurot. Kuivõrd apellatsioonikaebus esitati ainult XxxxOÜ vastu, siis on riigilõivu hüvitamise nõue 300 eurot II astmes põhjendatud. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv 450 eurot (maakohtus 150 eurot + ringkonnakohtus 300 eurot).
2. Täpsustatud avalduse kohaselt on hageja õigusabikulu kuni 24.09.2015 summas 1500 eurot, millest hageja palub kostja kasuks välja mõista ½ ehk 750 eurot ning alates 24.09.2015 summas 1250 eurot, kokku 2000 eurot. Kohtu toimikust nähtub, et 24.09.2015 on tehtud tagaseljaotsus kostja II osas, milles on märgitud, et menetluskulud jäävad Xxxxkanda, kuid välja mõistetud menetluskulude rahaline suurus on 0 eurot (kd II lk 62-63). Seega on hageja täpsustatud avalduses arvestanud teisele kostjale Xxxx langevat osa. Täpsustatud avalduses on hageja oma õigusabikulusid vähendanud veel 150 euro võrra, st maha on võetud 28.10.2015 ja 21.03.2016 kulud menetluskulude kindlaksmääramise avalduste koostamise eest.
3. Lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega leiab, et kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud selleks põhjendamatult aega.
4. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulud 2000 eurot, kokku 2450 eurot. 14.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3