← Eesti

2-16-6236/44

Obsah (7)§ 30§ 578§ 1§ 8§ 9§ 69§ 13

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Mihkel Roos Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017

) §-s 29 sätestatud tõlgendusreeglite suhtes. Kohtule on esitatud võlatunnistus (kokkulepe) ja kostja ei ole võla puudumist tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta ei asunud võlatunnistusest tulenevat kohustust täitma. Seega on kokkulepe käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena

§ 30mõttes.

Kui maakohus sellise käsitlusega ei nõustunud, oleks kohus pidanud selgitama, milliseid asjaolusid peab hageja täiendavalt tõendama. Maakohus seda ei teinud. 5.2. Maakohus ei andnud hinnangut hageja alternatiivsele seisukohale, et kokkuleppe näol võib olla tegemist

§ 578

mõttes kompromisslepinguga või muu seaduses nimetamata lepinguga

§ 1lg 1 mõttes. Sellega rikkus kohus kvalifitseerimiskohustust. 3

(6)5.
  1. Kohtuotsus on üllatuslik, kuna maakohus ei avaldanud kuni otsuse tegemiseni, et kokkuleppe näol võib olla tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei ole VL allkirja puudumise tõttu kehtiv. 5.
  2. Maakohus on vääralt tõendeid hinnanud. Kohus ei avaldanud seisukohta hageja esitatud LFT Labor OÜ ja Jordan Grupp OÜ arvelduskonto väljavõttete kohta, millest nähtub hagejalt väljapetetud summade liikumine. Samuti jättis kohus arvestamata TU kirjaliku selgituse petuskeemi kohta ega andnud hagejale võimalust sama asjaolu muude tõenditega tõendada. Lisaks hindas kohus tõendeid ebaõigesti, sest hageja kassa sissetuleku orderiga nr 4 ja pangakonto väljavõttega on tõendatud kostja maksete tegemine. Seega on hageja tõendanud kostja poolt kokkuleppe täitmist, mis on piisav lugeda kokkuleppe p 3 teise lause muutmiseks.
  3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja kannab apellatsioonimenetluse kulud. Maakohus lahendas vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-dega 3 ja 4 poolte menetluslikud taotlused, mida ei ole apellatsioonkaebusega vaidlustatud. Seega on maakohtu otsus selles osas edasi kaebamata jõustunud. Kuna selles osas ei saa otsust eraldi täita ja otsus jääb ka sisulises osas muutmata, siis ei ole vaja eristada ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis juba jõustunud otsuse osa.
  5. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  6. Hageja nõuab kostjalt kokkuleppe täitmist, st hagi on esitatud lepingulise kohustuse täitmisele sundimiseks. Muudele nõude alustele hageja ei tugine, mh ei ole käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõuet.

§ 8

lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kaebuse ja hagi rahuldamine oleks võimalik üksnes juhul, kui kokkuleppest (lepingust) tuleneks kostjale kohustusi. Maakohtus jäi hagi rahuldamata põhjusel, et kokkuleppe sisule vastavat kolmepoolset lepingut ei ole sõlmitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja põhjendab seda järgmiselt. 9.1.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut

§ 9

lg 3 järgi sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. 9.2. Käesoleval juhul sisaldab kokkuleppe p 3 teine lause tingimust, et kokkulepe jõustub, kui selle on allkirjastanud kõik pooled, st lisaks hagejale ja kostjale veel ka VL. Vaidlust pole selles, et VL kokkulepet ei allkirjastanud. VL osalemine ja roll kokkuleppes oli kostjale sisuliselt oluline, sest kokkuleppe p 1 järgi vastutasid nad hageja ees solidaarselt.

§ 69

sätete kohaselt tähendaks see vastutuse jagamist kostja ja VL vahel nende omavahelises suhtes, st vähemalt kostja ja VL jaoks oli kokkuleppe p 3 teises lauses väljendatu oluline lepingutingimus. Eelnevast tuleneb, et ainult hageja ja kostja tahteavalduste vahetamisega ei olnud kokkuleppe sisule vastav leping veel sõlmitud ja sellest ei saanud tuleneda kostjale kohustusi. 9.3. Samuti ei tekkinud kokkuleppele kahe allkirja andmisel kehtivat kahepoolset võlasuhet hageja ja kostja vahel. Sel juhul tuleb kokkulepet käsitleda tingimusliku tehinguna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 1 tähenduses. VL nõustumuse andmise 4

(6)tingimus kui edasilükkav tingimus on täitmata ning TsÜS § 102 lg 2 ja § 105 lg 1 järgi ei tekkinud hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest veel õiguseid ega kohustusi. 10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud oma väidet, et hageja ja kostja muutsid kokkulepet ja loobusid p 3 teise lause tingimusest. 10.1.

§ 13

lg 1 sätestab mh, et lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kuigi lepingut võib muuta üldjuhul vormivabalt (

§ 13lg 2) ja seda saab teha kaudsete tahteavalduste vahetamise teel (Ts

ÜS § 68 lg 3), siis tuleb ka sel viisil lepingu muutmiseks tehtud tahteavaldused vaidluse korral tõendada. Üldise tõendamiskoormise jaotuse järgi peab hageja tõendama hagi aluseks olevad asjaolud. 10.

  1. Hageja soovib oma väidet tõendada kassa sissetuleku orderiga nr 4 (I kd tl 12) ja kontoväljavõtetega (I kd tl 13–15). Ükski neist ei tõendanud maakohtu hinnangul kostja tahet muuta kokkuleppe p 3 teises lauses märgitud tingimust. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ja maakohus ei rikkunud vastavate tõendite hindamisel menetlusnorme. Lisaks märgib ringkonnakohus, et
  2. juuni 2013 sularahamakse summa ei ühti kokkuleppele lisatud maksegraafikuga. Ka sel põhjusel ei saa ühekordse sularahamakse tegemisest järeldada kostja tahet kokkulepet muuta. Hageja esindaja töökohaks olnud õigusbüroo maksetele lisatud selgitust ei saa omistada kostjale. Lisaks on pangakonto väljavõtetes viidatud
  3. aprilli 2013, mitte aga
  4. kuupäeva kokkuleppele.
  5. Kuna kokkuleppest ei tulene kostjale kohustusi, siis ei oma tähtsust, kas õiguslikult tuleb kokkulepe kvalifitseerida konstitutiivseks või deklaratiivseks võlatunnistuseks või kompromisslepinguks või muuks lepinguks. Samuti ei ole vaja anda hinnangut hageja muudele väidetele, sest need ei mõjuta asja lahendamist.
  6. Maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata, järelikult tühistas ta õigesti TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise abinõud. Ka selles osas pole põhjust vaidlustatud otsust muuta.
  7. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluse kulud. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 13.
  8. Maakohus määras kulud kindlaks rahaliselt, juhindudes TsMS § 174 lg-st 3 teeb seda ka ringkonnakohus. Vastavalt kulude jaotusele tuleb kulud määrata kostja menetluskulude nimekirja põhjal, millele hageja vastuväiteid ei esitanud. 13.
  9. Kostja kulunimekirja kohaselt osutas kostja esindaja kuni kohtuistungini õigusabi 17,25 tunni ulatuses. Kohtistungi protokolli kohaselt vältas istung 40 minutit. Kostja esindaja tasumäär on 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kostja on kinnitanud, et kulud seonduvad käesoleva menetlusega ja ta ei saa tagasi sellelt tasutud käibemaksu. 13.
  10. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 esimese lause mõttes osaliselt. Apellatsioonkaebusele vastamiseks kulus menetluskulude nimekirja kohaselt 14 tundi. Selline ajakulu ei ole põhjendatud olukorras, kus kaebus ei sisalda uusi väiteid, vaid praktiliselt järgib valdavas osas hageja positsiooni maakohtus. Kaebusega tutvumise ja vastuse koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 6 tundi. Taotluste koostamise aeg 30 minutit ja 45 minutit on põhjendatud, samuti ei saa neid toiminguid pidada mittevajalikeks. Istungiks ettevalmistamise vajalik ja põhjendatud aeg ei ületa üldjuhul istungi kestust, mis käesoleval juhul oli 40 minutit. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 8 tundi ja 35 minutit (= 6 t + 30 min + 45 min + 2 × 40 min). Kostja esindaja tasumäär on põhjendatud. 13.
  11. Eelneva põhjal tuleb hagejal hüvitada kostjale ringkonnakohtu menetluskuludest 1 236 eurot ( = 8 t 35 min × 120 + 20%). 13.
  12. Kostja ei taotle menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 5

(6)/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Mihkel Roos 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.