← Eesti

1-17-3519/38

Obsah (16)§ 185§ 180§ 92§ 91§ 339§ 291§ 71§ 312§ 342§ 34§ 63§ 61§ 199§ 45§ 175§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3519 (16230101910) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Go

§ 185lg 2 alusel Hendrik Hellami kanda.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. Triin Porss ja Hendrik Hellam olid antud kohtu alla süüdistatavatena KarS § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et nemad käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas Hendrik Hellam eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid varem kui 16.04.2016 kell 17.40 suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kokaiini ja gammahüdroksüvõihapet (GHB). 16.04.2016, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, andis Hendrik Hellam narkootilist ainet kokaiini sisaldavad minigrip kilekotid hoiule Triin Porsile, kes pani need vastavalt omavahelisele kokkuleppele Hendrik Hellamiga enda taskusse ning hoidis enda valduses kuni 16.04.2016 kell 18.22, mil isiku läbivaatuse käigus leiti tema jope taskust viis minigrip kilekotti, mis sisaldasid 4,57 grammi valget pulbrilist ainet, milles oli 45% kokaiinhüdrokloriidi ehk 1,84 grammi puhast kokaiini. Narkootilist ainet GHB sisaldanud plastikpudeli kirjega „Hellus“ andis Hendrik Hellam 16.04.2016 kella 17.40 paiku sõiduki Audi reg.nr XXXXXX tagumisel istmel samuti üle Triin Porsile, kes peitis selle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Hendrik Hellamiga patrullpolitseinike eest sõiduki tagumise istme ja ukse vahele. Sõiduauto Audi reg.nr XXXXXX läbivaatuse käigus leiti tagumise istme ja ukse vahelt plastikpudel „Hellus“, milles oli viskoosne vedelik massiga 50,17 grammi, mis sisaldas 63% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola ehk 26,1 grammi GHB-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin ja GHB kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjadesse. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist ainest puhtal kujul ja GHB puhul 16 grammist ainest puhtal kujul. Maakohtu otsus 2

(9)
  1. Harju Maakohtu
  2. juuni 2017 otsusega tunnistati Triin Porss süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Triin Porss ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 09.06.
  3. Hendrik Hellam tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Hendrik Hellam ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 09.06.
  4. H. Hellami suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kuludena mõisteti T. Porsilt riigituludesse välja sundraha 1175 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses- ja kohtumenetluses makstud tasu kokku 720 eurot, ½ narkootilise aine ekspertiisi maksumusest (akt nr 16E-AN0402) summas 84 eurot, DNA-ekspertiisi (akt nr 17EGE0016) maksumus summas 399 eurot ja DNA ekspertiisi ( akt nr 16E-GE0474) kulust ½ osa, s.o 228 eurot, kokku 2606 eurot. H. Hellamilt mõisteti riigituludesse välja sundraha 1175 eurot, ½ narkootilise aine ekspertiisi maksumusest (akt nr 16E-AN0402) summas 84 eurot, DNA-ekspertiisi (akt nr 16E-GE0959) maksumus summas 342 eurot ja DNA ekspertiisi ( akt nr 16E-GE0474) kulust ½ osa, s.o 228 eurot, kokku 1829 eurot. Süüdistatavatelt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. DNA ekspertiisi (akt nr 16E-GE0474) maksumusest 969 eurot ja määratud kaitsja tasust 72 eurot, jäeti

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

3. Maakohus leidis, et sõiduki kui vallasasja läbivaatus toimus riikliku järelevalve raames ja selle tõendi kogumine ei olnud vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega. 16.04.2016 läbivaatuse protokoll vastab

§ 92nõuetele, mistõttu on tegemist lubatava tõendiga.

H. Hellami ütlused luges maakohus ebausaldusväärseteks, kuivõrd need ei olnud kooskõlas teiste kohtule esitatud tõenditega, T. Porsi avaldatud ütlustega ega tunnistajate TP ja KS kohtuistungil avaldatud ütlustega. T. Porsi ütlused luges kohus usaldusväärseteks osas, et minigrip kilekotid kokaiiniga ja plastpudeli GHB-ga olid algselt omandatud H. Hellami poolt, kes andis need autos talle üle. Tulenevalt DNA-ekspertiisiaktidest saadi kõikidelt minigrip kilekottidelt ja plastikpudeli küljelt võetud proovidest DNA-analüüsil täisprofiilid, mis sisaldasid nii T. Porsilt kui H. Hellamilt pärinevat bioloogilist materjali. Kogutud tõenditega on leidnud tõendamist T. Porsi poolt suures koguses narkootilise aine kokaiini ja GHB käitlemine vaatamata asjaolule, et ta hoidis enda valduses H. Hellami poolt antud viite minigrip kilekotti ja plastpudelit GHB-ga lühikest aega. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd H. Hellam on politseile tuntud kui narkootikumidega seotud isik, siis eeldasid süüdistatavad, et T. Porssi läbi ei vaadata. T. Porss oli nõus H. Hellami poolt talle üle antud narkootilisi aineid oma valduses hoidma ja neid politseinike eest peitma. Seega valitsesid mõlemad süüdistatavad tegu ja andsid oma panuse, pannes teo toime kavatsetult. T. Porss ja H. Hellam on varasemalt tuttavad narkootikumidega seonduva karistamise osas, mõlemal on kehtivad karistused NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Apellatsioonide sisu 4. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatavate kaitsjad. Apellandid paluvad maakohtu süüdimõistev otsus tõendite valikulise hindamise ja põhistamata jätmise tõttu tühistada ning T. Porss ja H. Hellam uue otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista. T. Porsi kaitsja taotleb lisaks süüdistava õigeksmõistmisele süüdistatava kinnipidamisega põhjustatud kahju hüvitamist süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel 3 päeva eest. H. Hellami kaitsja palub 3

(9)alternatiivselt tühistada vaidlustatud otsus H. Hellami osas ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  1. T. Porsi kaitsja argumendid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks on järgmised. 5.
  2. Sõiduki läbivaatuse käigus rikuti isiku kriminaalmenetluslikke garantiisid. Olemuslikult on tegemist läbiotsimise tunnustele vastava tegevusega, mida võib

§ 91lg 3 alusel läbi viia üksnes prokuratuuri määruse alusel.

Käesolevas asjas toimus läbiotsimisprotokolli nõuetele vastava materjali saamine selliselt, et selle käigus ei tagatud ühtegi kriminaalmenetluslikku garantiid, puudus prokuratuuri luba ning samuti ei teatatud sellest järgmisel tööpäeval eeluurimiskohtunikule. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-1-1-116-10, tuleb vallasasja läbivaatuse protokoll erandlikult tunnistada lubamatuks tõendiks. Selliselt on lubamatuks tõendiks ka sõidukist leitud narkootilise aine pakendid ning nende pinnalt teostatud ekspertiisid. Lubamatule tõendile tuginedes isiku süüdimõistmine on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339lg 2 tähenduses.

5.

  1. Kohtuotsuses puudub põhjendus. Kohus on üksnes mõnevõrra põhjendanud, millele tuginedes luges kohus tõendatuks, et T. Porss teadis ka sellest, et H. Hellami poolt üleantud narkootilisi aineid oli suures koguses. Samas puudub kohtuotsuses igasugune analüüs narkootiliste ainete suure koguse subjektiivse külje osas. Kohtu tuvastatud asjaoludel ei saanud T. Porss kindlasti aru saada, milline oli pudeli sisu (kui suures koguses) või kui palju oli talle H. Hellami poolt üleantud viies pakendis puhast narkoainet. Maakohus on selles osas täitnud tõendamislünga enda siseveendumusega. Samuti tuleb arvesse võtta, et tegemist oli vaid kuue pakendiga (viis minigrippi ja üks pudel), ka sellel põhjusel tuleb T. Porss talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.
  2. H. Hellami kaitsja argumendid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks on järgmised. 6.
  3. T. Porsi keeldumisel kohtuistungil ütluste andmisest tõstatus vajadus tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamiseks. Nii prokurör kui kaitsja pidasid võimalikuks avaldada nii T. Porsi tunnistajana kui ka kahtlustatavana antud ütlused, kuid maakohus avaldas üksnes T. Porsi kahtlustavana antud ütlused. T. Porsi kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütluste avaldamata jätmist kohus põhjendanud ei ole. Apellant leiab, et T. Porsi poolt 16.04.2016 tunnistajana antud ütlused saanuks kohtuistungil

§ 291

alusel avaldada, sest ta ei keeldunud tunnistajana ülekuulamisel ütluste andmisest

§ 71sätestatud alustel.

T. Porsi tunnistajana antud ütluste avaldamata jätmisega rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 6.

  1. Maakohtu järeldused kuriteo toimepanemise kohta isikute grupis on meelevaldsed. T. Porss ei räägi H. Hellamist ega isikust, kes istus temaga samas autos. Kuidas on maakohus abstraktse seletuse alusel järeldanud, et T. Porsile plastikpudeli andnud võõras isik oli H. Hellam, jääb arusaamatuks ja selline kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada H. Hellami kasuks. Maakohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja ON ütlused, et H. Hellam küsis temalt mingeid aineid. Maakohus ei ole nimetatud ütlusi analüüsinud ega ON poolt öeldut ümber lükanud. 6.
  2. H. Hellam ei eita, et võis narkootilist ainet suures koguses formaalselt käidelda, kuid ei nõustu asjaoluga, et tema ja T. Porsi vahel oleksid mistahes eelnevad kokkulepped käidelda suures koguses narkootilist ainet isikute grupis. Ei ole tõendatud, et narkootilised ained oleksid sõidukisse toodud H. Hellami poolt või tema teadmisel, nimetatud ainetega puutus H. Hellam kokku sõidukisse istumise momendil s.o. hetkeline valdamine istekoha vabastamiseks. Seega võis formaalselt toimuda narkootilise aine hetkeline käitlemine valdamise või hoidmise vormis, mis ei tee H. Hellamit aga narkootilise ainete käitlejaks isikute grupis. Prokuratuuri vastus apellatsioonidele.
  3. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas apellatsioonidele enda kirjalikud seisukohad Põhja Ringkonnaprokuratuur. Prokuratuuri hinnangul vastab vaidlustatud otsus seaduses sätestatud nõuetele ja maakohus ei ole kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Prokurör palub jätta 4

(9)apellatsioonkaebused rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonivastuses leiab prokuratuur kokkuvõtvalt järgmist. 7.1. T. Porsi kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütluste avaldamisest keeldumist on maakohus kohtuistungil põhjendanud ja motiveerinud ning kohtu seisukoht kajastub kohtuistungi protokollis.

§ 312

kohaselt ei pea kohus kohtuotsuses andma põhistatud seisukohta tõendite osas, mida ei ole kohtuistungil avaldatud. Seega ei ole maakohus mingil moel rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 7.

  1. Maakohus on arusaadavalt ja loogiliselt järgitavalt põhjendanud, miks on tõendatud, et süüdistatavad tegutsesid grupis. 7.
  2. Lisaks vallasasja läbivaatuse käigus öeldule on T. Porsile narkootiliste ainete üleandmine H. Hellami poolt tõendatud ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (s.h DNA ekspertiisiaktid, tunnistaja TP ütlused, tunnistaja KS ütlused, süüdistatav T. Porsi kahtlustatavana antud ning kohtuistungil avaldatud ütlused), milliseid on kohus pikalt ja põhjalikult analüüsinud ning jõudnud põhjendatult ja loogiliselt järgitavale järeldusele, et narkootilised aineid andis T. Porsile üle just H. Hellam. Maakohus on tunnistaja ON ütlustele andnud hinnangu H. Hellami ütluste usaldusväärsuse analüüsimisel ning leidnud kokkuvõttes sisuliselt samuti, et ON ei osanud narkootiliste ainete käitlemise kohta midagi sisulist öelda. 7.
  3. Maakohus on otsuses põhjalikult selgitanud, millistel alustel on lubatud muus menetluses kogutud tõendeid kriminaalmenetluses tõendina kasutada. Käesolevas asjas ei saanud politseiametnikul enne sõiduki läbivaatust olla kindlat veendumust, et sõidukist leitakse suures koguses narkootilisi aineid, mistõttu oli igati mõistlik ja korrektne teostada vallasasja läbivaatus. Kui hiljem T. Porsi läbivaatuse käigus leiti ka minigrip kilekotid narkootilise ainega, tekkis põhjendatud kahtlus, et tegemist on suure ainekogusega ning alustati kriminaalmenetlust. 7.
  4. Maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud, miks ja kuidas pidi T. Porss teadma, et minigrip kilekotikestes ja plastikust pudelis oli narkootiline aine. Võttes vastu ja olles valmis enda valduses hoidma pudelit narkokahtlase vedelikuga ning 5 minigrip kilekotti pulbrilise ainega, pidi T. Porss isikuna, kes on ka varem kokku puutunud narkootiliste ainetega, vähemalt möönma, et tegemist võib olla narkootiliste ainetega suures koguses. Arvestades, et kokaiini puhul loetakse suureks ainekoguseks 0,65 grammi ja GHB puhul 16 grammi ja käesolevas asjas oli puhta kokaiini sisaldus T. Porsi valdusest leitud pulbrilises aines 1,84 grammi (seejuures pulbrit oli kokku 4,57 grammi) ning GHB puhul 26,1 grammi (kokku vedelikku 50,17 grammi), ületas käideldud aine kogus suure ainekoguse enam kui kahekordselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsjate apellatsioonides ning prokuratuuri apellatsioonivastuses esitatud kirjalike seisukohtadega leiab, et apellatsioonides esitatud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, millele kaitsjad viitavad, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-17-03). Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks, kui ka T. Porsi ja H. Hellami käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks ega süüdistatavate õigeksmõistmiseks. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja 5

(9)kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Ka on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-92-11 p-s 15.1 osundanud, et …["apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires.

§ 342

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub"]. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid

§ 342lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.

Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist. 9. Kohtukolleegium ei jaga T. Porsi kaitsja seisukohta selles, et sõiduki läbivaatusel rikuti isiku kriminaalmenetluslikke garantiisid. Otsuse nr 3-1-1-116-10 p-s 8 on Riigikohus märkinud järgmist: …[ üldjuhul ei ole keelatud kasutada kriminaalmenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses. Erandina võib menetleja kriminaalmenetluse-välise toiminguga kogutud tõendi kasutamine olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud

§-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud kriminaalmenetluslikke garantiisid, näiteks PS § 22 lg-st 3 ja

§ 34

lg 1 p-st 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-57-07, p-d 14-17). Lisaks peab ka väljaspool kriminaalmenetlust kogutav tõend olemuslikult paigutuma mõne

§ 63lg-s 1 nimetatud tõendi vormi alla.

Eelmärgitu ei tähenda mõistetavalt seda, nagu ei peaks menetleja kriminaalasja raames tõendeid kogudes lähtuma üksnes sellest menetlustoimingute kataloogist, mis on ette nähtud kriminaalmenetluseseadustikus…]. Vallasasja läbivaatuse protokollist (kohtutoimik, lk 30) nähtuvalt teostati sõiduauto Audi A4 reg.nr XXXXXX läbivaatus valdaja KS juuresolekul ja tulenevalt KorS § 49 lg 1 p-s 4 sätestatust, mille kohaselt oli alust arvata, et selles on asju, mida võiv seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida. Tunnistaja TP ütluste kohaselt istusid süüdistatavad hetkel kui politseipatrull jõudis KS-le kuuluva auto juurde, sõiduki tagaistmel ja ta nägi läbi Audi avatud tagumise akna H. Hellami sahmerdamist, rabelemist, kiiresti naisterahvale millegi üle andmist, naisterahva poolt millegi taskusse peitmist. Seetõttu läks politsei ka koheselt T. Porsi poolse ukse juurde, avas selle ning märkaski ukse ja istme vahel plastpudelit kirjega „Hellus“ ning T. Porsi jope taskus olevaid minigrip kilekotikesi valge pulbriga. Et plastikpudeli andis talle võõras isik, kes istus tema kõrval autos ja mille ta politsei tulles pani kiiresti autosse, nähtub otseselt vallasasja läbivaatuse protokollist ja on tõendatud nii T. Porsi ütlustega kohaselt peale autost väljumist kui tunnistaja KS ütlustega, kes nägi Helluse pudeli lendamist T. Porsi jalgade juurde. Et tunnistaja TP ütlustest kohtuistungil nähtub, et nii ON kui H. Hellam olid varasemast politseile teada kui isikud, kes on seotud narkootikumidega ja narkojoobes juhtimisega, ei saanud politseiametnikul enne KS-le kuuluva sõiduki läbivaatust olla kindlat veendumust, et sõidukist leitakse suures koguses narkootilisi aineid, kuid vastava kahtluse olemasolul oli igati mõistlik ja korrektne teostada vallasasja läbivaatus. Kuivõrd koheselt peale vallasasja läbivaatust leiti T. Porsi jope taskust 5 minigripp pakendis valget pulbrilist ainet, milles oli vastavalt hiljem ekspertiisiaktidega tuvastatule kokku 1,84 grammi puhast kokaiini, seega suures koguses, alustatigi kriminaalmenetlust. Kohtukolleegium nõustub siinjuures täielikult maakohtu seisukohaga, et vallasasja läbivaatuse protokoll on olemuslikult käsitatav küll läbiotsimise protokollina

§ 636

(9)lg 1 mõttes, kuid selle tõendi kogumine ei olnud vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega, mistõttu vastab see

§ 92

nõuetele ja selle kriminaalmenetluse väline päritolu ei muuda vallasasja läbivaatuse protokolli käesolevas asjas lubamatuks tõendiks. Vallasja läbivaatuse protokolli lubatavaks tõendiks lugemine on kooskõlas Riigikohtu poolt väljendatud seisukohaga, mistõttu ei ole maakohus lubamatule tõendile tuginenud ega kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses rikkunud.

Lisaks vallasasja läbivaatuse käigus tuvastatule on T. Porsile narkootiliste ainete üleandmine H. Hellami poolt tõendatud ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (s.h DNA ekspertiisiaktid, süüdistatava T. Porsi kahtlustatavana antud ning kohtuistungil avaldatud ütlused), milliseid on kohus pikalt ja põhjalikult analüüsinud ning jõudnud põhjendatult ja loogiliselt järgitavale järeldusele, et narkootilised aineid andis T. Porsile KS-le kuulunud sõiduautos üle just H. Hellam. 10. T. Porsi kohtueelsel uurimisel tunnistajana antud ütluste avaldamisest keeldumist on maakohus 31.05.2017 toimunud kohtuistungil põhjendanud ja motiveerinud ning kohtu seisukoht kajastub kohtuistungi protokollis (lk 104 ja pöördel). Kohtukolleegium peab seda põhjendust piisavaks.

§ 312

p 1 järgi esitatakse kohtuotsuse põhiosas kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Seega ei tulene viidatud sättest kohustust esitada kohtuotsuses põhistatud seisukohta tõendite osas, mida ei ole kohtuistungil avaldatud. Seega ei ole maakohus, erinevalt H. Hellami kaitsja arusaamast, kriminaalmenetlusõigust rikkunud.

  1. Erinevalt apellantidest leiab kohtukolleegium, et maakohtu järeldus süüdistatavate poolt teo toimepanemine grupis, ei ole meelevaldne. Maakohtu seisukohad, miks on tõendatud, et süüdistatavad tegutsesid grupis, on vaidlustatud otsuses esitatud arusaadavalt ja loogiliselt järgitavalt põhjendatud. Et T. Porsi kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt ta H. Hellamit eelnevalt ei tundnud ning sai alles politseijaoskonnas teada, et isiku nimi, kes talle autos plastikpudeli ja minigripp kilekotid andis, on Hendrik, siis on igati loogiline, et vallasasja läbivaatuse käigus viitas ta H. Hellamile kui tema jaoks võõrale isikule. Vaidlus puudub selles, et kõikidelt minigrip kilekottidelt ja plastikpudeli küljelt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning kõik võetud proovid sisaldasid nii T. Porsilt kui H. Hellamilt pärinevat bioloogilist materjali. Kuigi minigrip kilekotil nr 4 (proov A161353) oli ülekaalus T. Porsi DNA, näitasid teiste proovide puhul tõepärasuhte arvutused suhteliselt sarnaseid tulemusi nii T. Porsi kui H. Hellami osas. DNA ekspertiisiaktides esitatud järeldusi ei ole apellandid kahtluse alla seadnud. H. Hellami kaitsja hinnang nagu oleks maakohus jätnud tunnistaja ON ütlused arvestamata, ei tulene kriminaalasja materjalidest. Maakohus on käsitlenud otsuses ON ütlusi H. Hellami ütluste usaldusväärsuse analüüsimisel ja leidnud põhjendatult, et need ei oma mingit tõenduslikku väärtust, kuivõrd ON ei osanud narkootiliste ainete käitlemise kohta midagi sisuliselt öelda. Etteheide, nagu poleks maakohus ON ütlustega arvestanud, on kohtukolleegiumi arvates seega ainetu.
  2. Maakohus on otsuses põhjalikult ja jälgitavalt analüüsinud, miks ja kuidas pidi T. Porss teadma, et minigrip kilekotikestes ja plastikust pudelis oli narkootiline aine. Võttes vastu ja olles valmis enda valduses hoidma, kuigi lühikest aega, pudelit narkokahtlase vedelikuga ning 5 minigrip kilekotti pulbrilise ainega, pidi T. Porss isikuna, kes on ka varem kokku puutunud narkootiliste ainetega, vähemalt möönma, et tegemist võib olla narkootiliste ainetega suures koguses. Arvestades, et kokaiini puhul loetakse suureks ainekoguseks 0,65 grammi ja GHB puhul 16 grammi, kuid T. Porsi valdusest leitud pulbrilises aines oli puhta kokaiini sisaldus 1,84 grammi (seejuures pulbrit oli kokku 7

(9)4,57 grammi) ning GHB puhul 26,1 grammi (kokku vedelikku 50,17 grammi), ületas käideldud aine kogus suure ainekoguse enam kui kahekordselt. T. Porsi kaitsja arusaam, millise kohaselt peaks narkootilisi aineid olema 4 kilogrammi selleks, et isik saaks aru, et tegemist on narkootiliste ainetega suures koguses, jääb kohtukolleegiumile siinjuures täielikult arusaamatuks. 13. Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on põhjalikult analüüsinud apellantide väiteid, kaitseversioone ja tõstatatud kahtlusi ning üksikasjalikult andnud hinnangu, milliste tõenditega on süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud. Maakohus on vastavalt

§ 61

lg-le 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning eelkõige just tõendite kogumile hinnangu andmise tulemina jõudnud veendumusele, et T. Porsile ja H. Hellamile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi on põhjendatud ning tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud, mis omakorda andiski aluse süüdistatavate suhtes neile inkrimineeritud kuriteos süüdimõistva otsuse tegemiseks.

  1. Süüdistatavale mõistetud karistusi ei ole kaitsjad eraldi vaidlustanud, kuid T. Porsile ja H. Hellamile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuste osas leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse vastu ka karistuste mõistmise osas. Vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale, tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ning kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele nihutada kas üles- või allapoole. KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmiseks määraks on 9 aastat vangistust. Käesoleval juhul jäävad süüdistatavatele KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, mõistetud karistused sanktsiooni alammäära lähedale. Kohtukolleegium nõustub, et mõistetud karistuste miinimumilähedane määr vastab süüdistatavate süü suurusele, karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele ning ei ole vastuolus väljakujunenud karistuse mõistmise kohtupraktikaga.
  2. T. Porsi kaitsja on apellatsioonis esitanud esmakordse taotluse T. Porsile süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks 3 päeva eest. Taotluse kohaselt tekkis T. Porsile väidetav kahju seoses tema kahtlustatavana kinnipidamisega. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 sätestab kahju hüvitamise alused sõltuvalt menetluse lõpptulemusest ja viidatud säte kohaldub vaid juhul, kui isik mõistetakse õigeks või lõpetatakse tema suhtes menetlus

§ 199lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel.

Vaidlustatud otsusega mõisteti T. Porss aga süüdi. Süüdimõistva otsuse korral on süüdistatava õigus nõuda SKHS § 5 lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist piiratud ja tulenevalt SKHS § 5 lg 4 esimesest lausest, on süüdimõistva otsuse korral süüdistataval õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et T. Porsile maakohtus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus vastab tema teosüüle ning T. Porsi kahtlustatavana kinnipidamist kriminaalmenetluses ei saa lugeda oluliselt koormavamaks, võrreldes süüdistatavale mõistetud karistusega. Sel põhjusel puudub alus kaitsja taotluse rahuldamiseks. 16. H. Hellami kaitsja on esitanud apellatsioonis muuhulgas alternatiivse taotluse tühistada otsus H. Hellami osas täies mahus ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Samas ei nähtu apellatsioonist, millisel menetlusõiguslikul alusel tuleks seda teha ja millised on need põhjendused, miks maakohus peaks kriminaalasja uuesti arutama. Ka kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi kriminaalmenetlusõiguse rikkumist, mis sunniks vaidlustatud maakohtu otsust tühistama ja kriminaalasja kas tervikuna või osaliselt maakohtule uueks arutamiseks saatma. Sel põhjusel jätab kohtukolleegium kaitsja nimetatud taotluse rahuldamata. 8

(9)17. Viimasena peatub kohtukolleegium menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Süüdistatava T. Porsi kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstava tasu kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga, summas 96 eurot. Taotluse kohaselt moodustub kaitsja tasu apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aja eest, kokku 2 tunni ulatuses.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium T. Porsi määratud kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 96 eurot, s.h käibemaks 16 eurot. Et kohtukolleegium teeb

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu

§ 185lg 2 kohaselt välja mõista T.

Porsilt riigi kasuks. Süüdistatava H. Hellami lepinguline kaitsja advokaat I. Repnau taotles apellatsioonimenetluses kaitsjatasu väljamõistmist summas 350 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on Repnau Õigusbüroo OÜ osutanud H. Hellamile õigusteenust 3,5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot. Süüdistatav on menetluskulu hüvitanud.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kaitsja esitas apellatsiooni süüdistatava huvides. Et kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse H. Hellami suhtes muutmata, jäävad menetluskulud summas 350 eurot H. Hellami enda kanda. 18. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 9.

juuni 2017 otsuse Triin Porsi ja Hendrik Hellami süüdistusasjas muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.