1-17-2702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2702 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Pa
§ 61
lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p 11 asjas nr 3-1-1-88-06 RT III, 2006, 37, 311). Seega ei saa kohus pidada ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamust teiste tõenditega võrreldes aprioorselt eelistatuks või nn tugevamaks tõendiks. Asjaolu, et kriminaalasjas puudub ekspertiiisiaktis toodud eksperdiarvamuse ei tähenda aprioori, et kohus ei võiks lahendada kriminaalasja tuginedes teistele tõenditele s.h asjatundja arvamusele, tunnistajate ütlustele ja asitõendi vaatlusprotokollile. 4.2. Apellant on märkinud, et kohtu viidatud tõendid ei anna samal eriteadmiste tasemel asjakohast teavet nagu andnuks õigel ajal määratud ekspertiis. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ilma eksperdiarvamuseta on põhjendamatu, seda eriti olukorras, kus N. Morozova väidetava teo kohta puuduvad igasugused otsesed tõendid ning kohus on loonud oma seisukoha muudele tõenditele tuginedes. Siinkohal peab prokurör vajalikuks rõhutada, et asjatundja VT sõnul oli ohutuse tagamiseks vajalik koheselt viia palatis olnud põlenud haiglavoodi palatist välja. Seega ei oleks tulekahju ekspertiisi teostamine puutumata sündmuskohal olnud juba nimetatud asjaoludest 6
(10)tulenevalt võimalik, kuivõrd sündmuskoha puutumatuse tagamine oleks samaaegselt seadnud ohtu haiglas viibivaid isikuid ning vara. Eeltoodust tulenevalt oleks tulekahjuekspertiisi teostamisel järelduste tegemisel tuginetud suuresti sündmuskohal tehtud fotodele, mida kinnitas ka asjatundjana ülekuulatud tulekahjuekspert LR. Lisaks kinnitas tulekahjuekspert sündmuskohal tehtud fotode põhjal, et tulekahju tulekoldes elektrilised seadmed puudusid ning tulekahju ei saanud alguse saada muust kui lahtise tuleallika termilisest toimest, milleks võis põhjustada väiksem leek, näiteks tulemasina või tiku leek. Teisisiõnu ei anna ekspertiisiakti puudumine prokuröri hinnangul põhjust kahelda selles, nagu ei oleks asjatundjate ütlustes toodud järeldused tulekahju tekkepõhjuste osas vähem usaldusväärsemad. 4.
- Seoses padja puudumisega voodist märgib prokurör, et nõustub kohtu poolt märgituga, mille kohaselt on eluliselt usutav, et erinevate vajadustega patsiendid vajavad erinevaid patju, mistõttu padi valitakse ja pannakse voodisse alles vastavalt konkreetse patsiendi vajadustele. Prokuröri hinnangul puuduvad igasugused alused kahelda tunnistaja V ja kannatanu esindaja ütlustes, mille kohaselt voodid seatakse valmis konkreetse patsiendi saabudes vastavalt tema vajadustele. Teisisõnu on kohtus uuritud tõenditega prokuröri hinnangul leidnud tõendamist, et kõnealuses voodis padi puudus, kuivõrd palatis ei viibinud kõnealusel ajal patsiente, kelle vajadusele vastavalt oleks padi voodisse olnud valitud. Apellandi toodud järeldus, et sellisel juhul oleks voodist pidanud puuduma ka tekk ja lina on meelevaldsed ega põhine kohtus ütlusi andnud tunnistajate ütlustel, kuivõrd tõenditest ei nähtu, et lisaks padjale oleks ka tekk või voodilina valitud patsiendi vajadustest lähtuvalt, mis on prokruröri hinnangul samuti eluliselt usutav. 4.
- Prokuröri hinnangul tuleb antud kriminaalasja puhul lähtuda Riigikohtu poolt vaieldamatult aktsepteeritud välistamismeetodist, mille kohaselt otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, tuleb lähtuda nendest argumentidest mis viitavad, et tegu ei saanud toime panna mitte keegi teine. Antud juhul kohtule esitatud tõenditest ja eelnevalt esitatud argumentidest nähtub selgelt, et kõnealust tulekahju ei saanud põhjustada mitte ükski teine isik peale N. Morozova. Samuti on tõendamist leidnud, et N.Morozova süüdates 24.11.2016 palatis XXX olnud voodi põhjustas sellega ohu hooldushaiglas viibinud töötajate ja piiratud liikumisvõimega patsientide elule ja tervisele, kes tuli ohtutuse tagamiseks oma palatitest evakueerida. 4.6 Selliselt on prokurör ka seisukohal, et kohus on oma otsuses põhistanud Nijule Morozova süü tuvastamist, analüüsides sealjuures kogumis põhjalikult kõiki kohtus uuritud tõendeid, Samuti on maakohtu otsus motiveerinud tsiviilhagi ja selle suuruse osas. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et Harju Maakohtu 19.06.2017 otsus Nijule Morozova suhtes on tervikuna põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele ei kuulu. Prokuratuur palub jätta Nijule Morozova kaitsja Roman Levini esitatud apellatsioon rahuldamata ning Harju Maakohtu
- juuni 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-2707 muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja kaitsja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
- Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja esmajoones maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 404 lg 1 järgi. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade 7
(10)ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Maakohus on veenvalt põhjendanud kriminaalasjas kogutud kaudsete tõendite kogumi hindamise põhjal oma siseveendumuse kujunemist ja nimelt seda, miks kohus leiab, et XXX hooldushaigla palatis nr XXX oleva palativoodi süütamise pani toime just süüdistatav Nijule Morozova. Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli ainuvõimalikule järeldusele, et N. Morozova on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Samas vastas maakohus oma otsuses ka kaitsja etteheidetele seoses väidetavate menetluslike minetustega kriminaalasja eeluurimisel. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning enda siseveendumuse kujunemise kajastamisel vaga põhjalik, samuti asjakohaselt vastas kaitsja argumentidele seoses väidetavate menetlusõigusenormide rikkumisega eeluurimisel, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi ja lisab vastuseks apellatsioonidele järgmist.
- Kaitsja toob esitatud apellatsioonis välja, et kriminaalasja kohtueelsel uurimisel jäeti tegemata tulekahjuekspertiis, mis võimaldanuks asjakohaselt välja selgitada kõik võimalikud voodi süttimise põhjused, sh suitsetamine ning elektriseadmetest põhjustatud rike. Maakohus on sellele etteheitele oma otsuses põhjalikult vastanud, viidates ka asjakohasele Riigikohtu praktikale ning asudes õigele seisukohale, et asjaolu, et kriminaalasjas puudub ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamus ei tähenda, et kohus ei võiks lähendada kriminaalasjas tuginedes teistele tõenditele s.h. asjatundja arvamusele, tunnistajate ütlustele ja asitõendi vaatlusprotokollile. Lisaks maakohtu järeldusetele selles osas kohtukolleegium märgib, et käeoleva kriminaaluurimise esemeks on ühe voodi süttimine ja põleng, mis oli kiiresti kustutatud. Tunnistajate ütlustega on kummutatud kahtlus, et voodi võis süttida selle elektrimootori/te rikke tõttu, kuna tunnistajate MV, ML, kannatanu esindaja AT ütluste kohaselt ei olnud voodi vooluvõrku ühendatud. Järeldusele, et voodi põleng ei võinud alguse saada elektrimootorite rikkest tuli ka asjatundja VT, kes Põhja Päästekeskuse ohutusjärelevalve vaneminspektorina käis 24.11.2016 vahetult peale väljakutset sündmuskohal, ning tuvastas, et tulekahju ei saanud algust voodi elektrilisest seadmetest, kuna nendest alanud tulekahju jätab selged jäljed elektriseadmetele ja neid jälgi tema ei tuvastanud. Ta vaatas voodi elektriosad üle. Kolde piirkond oli samuti elektrilistest osadest väljapoole, voodi peatsis. (T lk 84 pöördel). Nii asjatundjad VT, kui ka LR tulid kategoorilisele arvamusele, et tulekahju tekke põhjuseks ei olnud voodi elektriseadme rikke, vaid oli lahtine tuli ehk süütamine. Olukorras, kus kriminaalasjas mõni tõendamiseseme asjaolu – antud juhul voodi süütamise fakt, on selgelt tuvastatav ilma mitteõiguslike eriteadmiste rakendamiseta, ei ole sellises asjas ekspertiisi määramine vajalik muuhulgas ka menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt.
- Vastuseks kaitsja etteheidetele seoses puuduliku sündmuskohavaatluse protokolliga ning fototabeliga selle juurde osundab kohtukolleegium,
§-s 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt puudub õiguslik alus nõuda, et voodi lahtise leegiga süütamist saaks tõendada ainult sündmuskohavaatluse protokolli ning tulekahjuekspertiisi olemasolul. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja argumendid nii maakohtus, kui ka apellatsioonimenetluses 8
(10)taanduvadki valdavas osas just sündmuskohavaatluse puudulikule vormistamisele ning tulekahjuekspertiisi puudumisele. Maakohus on sündmuskohavaatluse protokolli puudujäägid – nimelt sündmuskohavaatluse protokolli juures olevatel fotodel nr 16-20 jäädvustatud põlenud voodi olemasolu, mis ei olnud ega saanud olla kajastatud sündmuskohavaatluse protokollis, kõrvaldanud tunnistajate ja asjatundjate ülekuulamisega. Asjatundja VT seletas maakohtule usutavalt, et põlengu järgselt voodi pidi olema ohutusreeglite kohaselt sündmuskohalt eemaldatud. Tunnistaja politseiuurija LL ütluste kohaselt enne voodi eemaldamist sündmuskohalt teine politseiametnik on jõudnud teha sellest fotosid. Sündmuskohavaatlus ja protokolli koostamine toimus aga põlenud voodi eemaldamise järgselt juba tühjas palatis nr 518, seega põlenud voodi kirjeldust ei saanudki sündmuskohavaatluse protokoll objektiivselt sisaldada. Kohtukolleegium märgib sedagi,
§ 63lg 1 kohaselt tõendiks on muuhulgas foto.
Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et sündmuskohavaatluse protokolli juures olevad fotod nr 16-20 on tehtud sündmuskohal olnud põlenud voodist, seega tegemist on lubatava tõendiga, millele maakohus on oma otsuses hinnangu andnud.
- Vastuseks kaitsja argumentidele, et kohtuistungil vaadeldud videosalvestiste kvaliteet ei võimalda teha kindlaid järeldusi selle kohta, kas peale N. Morozova käis 24.11.2016 alates kl 11 kuni automaatse tulekahju süsteemi töölehakkamiseni palatis nr XXX veel mõni teine isik, osundab kohtukolleegium esmalt kohtupraktikas kinnistunud tõendite hindamise põhimõttele, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. (RKKKo nr 3-1-1-77-05; nr 3-1-1-107-12, p 7; nr. 3-1-1-47-15, p 11). Esitatud apellatsioonis kaitsja ei viidanud ühelegi konkreetsele kahtlusele või asjaolule, miks ta leiab, et videosalvestiste põhjal ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas veel mõni teine isik peale N. Morozovat käis 24.11.2016 alates kl 11 kuni automaatse tulekahju süsteemi töölehakkamiseni palati nr YYY ukse taha ehk palatis nr XXX. Seega kaitsja ei heida maakohtule seoses videosalvestise hindamisega midagi konkreetset ette, vaid osundab üldiselt, et videosalvestiste kvaliteet tõendina on ebarahuldav. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et videosalvestiste kvaliteet on halb ega luba teha üheseid järeldusi N. Morozova ja teiste isikute koridoris liikumiste kohta. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasjas oleva sündmuskohavaatluse protokolli juures olevate fotodega nr 6,7,15 ning videosalvestusega nõustub maakohtu järeldusega, et olukorras kus palati YYY uks on lahti ei ole võimalik täpselt näha, kes sisenevad ja väljuvad palatist
- Samas on kindlalt näha isikud, kes lähevad palati YYY ukse taha. Õige on maakohtu järeldus, et välistatud on võimalus, et palatisse nr XXX sisenes seni tuvastamata isik, kes tuli koridori tagumisest otsast nii, et jäi palati nr YYY lahti olnud ukse varju. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on ammendavalt analüüsinud lisaks tunnistajate ütlustele, kes kirjeldasid N. Morozova liikumist
- korrusel palatite vahet, ka sekundilise täpsusega XXX haigla
- korrusel 24.11.2016 tehtud videosalvestisi. Maakohus märkis asjakohaselt, et maakohtu istungil vaadeldud videosalvestiselt ei ole näha, et ajavahemikul kell 11-st kuni automaatse tulekahju süsteemi tööle hakkamiseni veel mõni isik peale N. Morozova läheks ja jääks palati YYY lahtise ukse taha nii kauaks, et võiks kahtlustada, et kõnealune isik võis käia palatis XXX ja põhjustada tulekahju. Ringkonnakohus veendus selle järelduse õiguses ning sarnaselt maakohtuga tuvastas, et alates kella 11-st kuni kella 12.02.25ni ei ole keegi peale N. Morozovat palati nr YYY ukse taga ehk palatis nr XXX käinud. Täpsemalt nähtub, et kell 11.56.27 jättis Nijule Morozova kõrge tugiraami palati YYY ukse ette ja liikus 11.56.30 palati YYY ukse taha. Seejärel ei ole N.Morozovat salvestuselt näha kuni 11.57.
- Samal ajal on koridori lõpus näha naispatsienti, kes liikus akna poolt YYY ukse 9
(10)poole ja on hetkel, mil N.Morozova ilmus uuesti salvestisele, palati YYY uksega kohakuti. Kui Morozova tuli 11.57.01 koridori, suundus ta 11.57.10 palatisse YYY. Kohtukolleegium leiab, et õige on seega maakohtu järeldus, et ajavahemikul kell 11-st kuni automaatse tulekahju süsteemi tööle hakkamiseni (kell 12.02.25) ainult N. Morozova käis palati YYY lahtise ukse taha ehk palatis XXX. Süüdistatavana ülekuulatud N. Morozova sel ajavahemikul palatis nr. XXX käimise fakti ei eitagi.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas kriminaalasjas on kogutud ja uuritud selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi, et N. Morozova on süüdi talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. Maakohus on asjakohaselt viidanud ka kohtupraktikas omaksvõetud välistamismeetodile (nt. RKKKo nr 3-1-1-24-12), mille kohaselt kohtuotsuse põhjendustes peavad kajastuma argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna teine samas ruumis viibinud isik. Käesolevas kriminaalasjas on tõsikindlalt tuvastatud, et peale N. Morozovat keegi ajavahemikul kella 11-st kuni 12.02.25 palatis nr. XXX ei käinud. Voodi põleng on saanud alguse lahtisest leegist, mis viitab üheselt voodi süütamisele N. Morozova poolt.
- Seonduvalt kaitsja argumendiga, et maakohus ei tuvastanud N. Morozoval talle inkrimineeritud teo toimepanemise motiivi, osundab ringkonnakohus, et kaitsja ise märkis esitatud apellatsioonis õigesti, et KarS § 404 lg 1 süüteokoosseis ei näe koosseisu tunnusena ette motiivi tuvastamist. Samas kohtukolleegium märgib, et tunnistaja MV ütlustest nähtub, et samal nädalal, kui oli tulekahju, olid muudatused töökorralduses ja N. Morozova kabinett anti hooldusjuhile. Tulekahju päeval N. Morozova tihe liikumine seal tiivas ja palatis nr. XXX ei olnud üldse tavapärane. Seda pandi tähele. Peale N. Morozova enda ei kaevanud keegi suitsust põhjustatud tervisekahjustusi. (T lk 80-82) Viidatud ütlustest võib teha järelduse, et N. Morozova ei olnud rahul töökorralduses tehtud muudatustega ning oma kuritegeliku käitumisega sooviv avaldada anonüümset protesti tööandja tegevuse vastu.
- Maakohus on ammendavalt vastanud kohtumenetluse käigus tõstatatud küsimustele seoses võimaliku hooletu suitsetamisega ning põlenud voodil puuduva padjaga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu veenvate argumentidega ka selles osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Samas märgib kohtukolleegium, et kaitsja ei vaidlustanud eraldi asjaolu, et N. Morozova tegevusega on põhjustatud oht inimeste elule või tervisele.
- Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.05.2017.a. otsuse Nijule Morozova’i suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 10
(10)