4-09-5229 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-5229 (2302,09,003989) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Peter

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Peter Xxxx, IK: 3710515xxxx, elukoht: Tehnika 16-6 Tallinnas. RESOLUTSIOON 1. Jätta Peter Xxxx kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 16.03.2009 otsusele nr 2302,09,

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 16.03.2009 otsus nr 2302,09,

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.

1. LS § 7422 lg 5 alusel kohaldatud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 kuu möödumisel, so algab 14.07.2009 ja lõpeb 13.10.
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 12.06.
3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13.07.
4. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 14.07.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissari Kairi Palits 16.03.2009 otsusega nr 2302,09,003989 karistati Peter Xxxx LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 23.02.2009 kell 11.00 Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa tee
6. kilomeetril Rae vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 41 km/h võrra, sõites kiirusega 135 km/h +/- 4 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et ei soovi õigustada oma rikkumist, mis on kindlasti taunimist väärt ja kahetseb juhtunut. Kuid liikluseeskirja rikkumise päeval kiirustas väga olulistes tööasjus Tartusse ja ajapuudust soovis kompenseerida liigse kiirustamisega. Reeglina püüab oma aega nii sättida, et ajahätta ei jää. Seda tõestab asjaolu, et läbib autoga aastas ca 45 000 km, kusjuures praktiliselt igal sõidul on näha liikluspatrulle rikkumisaltides kohtades nii põhi- kui kõrvalmaanteedel, rääkimata igasugustest erioperatsioonidest. Autot ja juhiluba vajab hädasti oma töös ja tänases majanduslikus olukorras ei saa ta endale autojuhti lubada. Töö on seotud otseselt metsadega, mis asuvad erinevates kohtades. Väikeettevõtjana organiseerib oma tööd ise, mis eeldab sagedast kohapeal viibimist, samuti algab metsaistutamise hooaeg (aprill, mai), mida võiks nimetada tähtsamaks tööks metsandusettevõtluses. Ilma liiklusvahendita kannatab tema majanduslik olukord ja igapäevane töö. Seetõttu palub kohtul tühistada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, et tal on kolm alaealist last, keda on vaja viia lasteaeda ja kooli. Saab aru, et ei käitunud õigesti. Rahatrahvi ei vaidlusta. Juhtimisõiguse äravõtmine oleks liiast. Mingil määral võiks ju vastu tulla. Varem oli rikkumisi rohkem, nüüd on vaid üks rikkumine. Saab aru, et rikkumine oli tahtlik. Pidi Tartusse jõudma dokumentidele alla kirjutama. Kui ei suuda oma asju korras hoida, siis liisingfirmasid, pankasid ei huvita kuidas oma asjad korda saad. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Otsus on seaduslik ja tühistamiseks alus puudub. Sellisel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine paneb ohtu nii rikkuja enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Kaebuse esitanud isiku karistusregister on muljetavaldav. Kõik karistused on seotud liiklusega. Määratud on rahatrahve, lisakaristusi, kuid need ei ole mõju avaldanud ja ta on jätkanud väärtegude toimepanemist. Lisakaristuse määramine on täiesti põhjendatud. Kohus, tutvunud kaebuse esitanud isiku kaebuse ja selle motiividega, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt sõitis kaebuse esitanud isik kiirusega 135 km/h +/- 4 km/h ja menetlusalune isik ületas mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 41 kilomeetri võrra tunnis. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 1 aastani. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust 2 kuni 6 kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja lisakaristust kohaldati samuti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isikule määratud põhikaristus vastab kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning kohus ei näe alust määratud rahatrahvi vähendamiseks ja karistuse kergendamiseks. Kohus leiab ka seda, et määratud määratud lisakaristuse tühistamiseks või kergendamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Juhul, kui juht ei pane tähele seda, et ta ületab lubatud sõidukiirust üle 40 kilomeetri võrra tunnis, siis on ilmselgelt tegemist isikuga, kes ei ole võimeline tajuma sõiduki näidukite näitusid ega suuteline meenutama liikluseeskirja nõudeid. Taoliste omadustega juht on aga ohtlik nii enesele kui ka teistele liiklejatele ja sellist juhti ei saa liiklusesse lubada. Kohus aga eeldab, et kaebuse esitanud isiku puhul on tegemist isikuga, kes on läbinud vastava juhi koolituse, et ta tunneb liikleseeskirja ja liiklusseaduse sätteid ning seetõttu teab ka liikleja, sealhulgas ka juhi üldkohustusi, liikluses kehtivaid piiranguid, liikluskorraldusvahenditele kantavat informatsiooni, sealhulgas ka lubatud suurimaid sõidkiirusi ning on teadlik võimalikest karistustest. Väärteoasja materjalid annavad selliseks arvamuseks ka piisava aluse, kuivõrd karistusregistri andmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning tema suhtes on ka varem kohaldatud lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seejuures ei ole määratud karistused kustunud, kuivõrd karistused ei jõua kustuda järjest uute väärtegude toimepanemise tõttu. Seega on kaebuse esitanud isik väga hästi teadlik sellest, et liiklusalase väärteo toimepanemise eest võidakse kohaldada lisakaristust. Menetlusaluse isiku käitumine liikluses ja selgitused kohtuistungil näitasid seda, et kaebuse esitanud isiku jaoks on liiklusalaste süütegude toimepanemine loomulik ja karistuste kohaldamisel peaks olema andestav ning temale vastu tulema. Kohus asub seisukohale, et kaebuses märgitud asjaolud, so väikettevõtjana elatise teenimine, erinevais paigus asetsevate objektidel viibimine ja kohtuistungil esitatud väide selle kohta, et on vaja lapsi viia lasteaeda ja kooli, ei tekkinud vahetult pärast vaidlustatud otsuse tegemist, vaid nad oli olemas oluliselt varem. Kuivõrd kaebuse esitanud isikul oli juba aastate jooksul kogutud pikaajaline kogemus võimalikest karistustest, siis kohusetundlik ja väikeettevõtjana tegutsev inimene tajub oma vastutust iseenda, oma lähedaste heaolu eest ning käitub vastavalt, so hoidub käitumast viisil, mis võib halvendada tema enese, tema lähedaste majanduslikku olukorda. Seda eriti olukorras, kus võimalik lisakaristuse kohaldamine järjekordse tahtliku liiklusalase süüteo toimepanemise eest võib muuta nii tema enese kui ka kõrvaliste ja kaebuse esitanud isikust sõltuvate isikute majandusliku olukorra oluliselt halvemaks ja halvendaks ka muus osas elukvaliteeti. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt eelistas kaebuse esitanud isik enese ja teiste isikute majandusliku olukorra säilitamisele tahtliku väärteo toimepanemist, millest võib järeldada, et ta suhtus võimalikku tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja järjekordsesse juhtimisõigusest ilmajäämisesse ja majandusliku olukorra halvenemisesse ja rahaliste kohustuste täitmise võimalustesse ükskõikselt. Väärteoasjast nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut karistatud korduvalt rahatrahvidega, samuti lisakaristusega, kuid sellele vaatamata on ta järjekindlalt jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, millest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik ei täida KarS § 56 lg 1 sätestatud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitanud isiku karistusandmed liiklusalaste süütegude toimepanemise kohta viitavad sellele, et menetlusalune isik jätkuvalt jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist ja ta on liikluses ohtlik. Seetõttu leiab kohus, et pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja menetlusaluse isiku mõjutamiseks lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud ja vajalik. Lisakaristust on kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku süü suurust ja kaebuse esitanud 3 isiku isikut arvestades puudub igasugune alus kohaldatud lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata lisakaristuse kohaldamise tühistamisest. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks ja esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub ning vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja tühistamata ning esitatud kaebus rahuldamata. Märt Toming kohtunik 4