lg 1, § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Triin Tumala Süüdistatav X.X (isikukood: xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx x-xxx xxxxxx xxxxxx ; karistatus: ei oma kriminaalkaristatust) Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv (asenduskaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada X.X süüdi karistusseadustiku (
) § 215 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada X.X süüdi
järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista X.Xile liitkaristus raskeima kuriteo, s.o
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 14.-16.05.2017, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda X.Xil kandmata karistuseks 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 p 2 alusel arvestades X.Xi kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, vabastada X.X karistusest ning kohaldada tema suhtes alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit, s.o allutamist käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks. Vastavalt
lg-le 1 on X.X kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx x-xxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu X.X esitatud tsiviilhagi täielikult. Välja mõista X.Xilt, temal vahendite puudumisel tsiviilkostjaks tunnistatud X.X (isikukood xxxxxxxxxxxx ) 1461 (üks tuhat nelisada kuuskümmend üks) eurot 81 senti X.X (isikukood xxxxxxxxxxx , Swedbank AS arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx ) kasuks.
kella 09.55 paiku võttis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ära xxxxxxxxxx xxxxxxxx x.xxxxxxxxxx xxx x maja hoovi pargitud X.Xle kuuluva sõiduauto Chrysler 300M, registrimärgiga XXX XXX. Sõiduautoga hoovist välja tagurdades sõitis X.X otsa hoovi pargitud sõiduautole Nissan Almera, registreerimismärgiga XXX XXX ning vastu puidust väravat. X.X jättis omavoliliselt võetud sõiduauto Chrysler 300M Viljandi linnas xxxxxxx x maja juurde maha ning lahkus. Oma tahtliku tegevusega tekitas X.X kannatanu X.Xle mootorsõiduki kahjustamisega varalist kahju summas 1461,81 eurot. 2) mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt
kella 21.11 ajal Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee 76,1 kilomeetril mootorsõidukit Mazda 6, registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõuet; 2) juhtis 14.05.2017.a. algusega kella 09.55-st xxxxxxxx xxxxxxx x.xxxxxxxxx xxx x juurest mootorsõidukit Chrysler 300M, registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõuet; 3) olles 07.04.2017.a. ja 14.05.2017.a. kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning olles seega
kella 22.20 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustivere külas Eerikaru 2 asuva Favora tankla juures mootorsõidukit Ford Focus, registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 nõuet. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
¹ järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus raskeima, s.o
lg 1 alusel ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata X.Xil 14.05.2017-16.05.2017.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 p 2 alusel arvestades X.Xi kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida, 3 vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 1 aastaks vastavalt
Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1461,81 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista X.Xilt 1461,81 eurot X.X kasuks. Alaealisel vahendite puudumisel tsiviilhagi välja mõista tsiviilkostjalt X.X . Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava X.Xi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 566,40 eurot. Süüdistatava X.Xi asenduskaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus X.Xilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 360 eurot (s.h käibemaks). X.Xile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 230,40 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. 4 KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et X.X on alaealine ja tal puudub iseseisev sissetulek tuleb süüdimõistetul vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 712,50 eurot - sundraha 352,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 360 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus X.X on kahtlustatavana kinni peetud 14.-16.05.2017, seega on X.X viibinud eelvangistuses 3 päeva.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) DNA proov mootorsõiduki roolilt (pakend 1), asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2) DNA proov mootorsõiduki käigukangilt (pakend 2), asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 3) õllepurk (pakend 4), asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos- – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 4) veepudel (pakend 5), asub Lõuna Prefektuuri asitõendite laos – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 5) CD plaat Viljandimaal Viljandi vallas Mustivere külas asuva turvakaamera videosalvestusega 22.05.2017 kell 22.21-22.23, pakendatud ümbrikusse, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.