4-17-4169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4169 (2330,17,004411) Väärteoprotokolli number AB151
(edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Dmitry Gridin isikukood 37203242235, elukoht xxx, Venemaa Föderatsiooni kodanik, emakeel – vene keel, töökoht puudub Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Dmitry Gridin Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino RESOLUTSIOON prefektuuri Narva Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada Dmitry Gridin süüdi 13.08.2017 mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on mitte väiksem kui 0,47 milligrammi (0,52 +/- 0,05 mg/l), so
§ 224
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 13.08.2017 kell 10:23.
§ 224
lg 3 p 2 alusel võtta Dmitry Gridinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 3 (kolm) kuud kohtuotsuse jõustumisest.
§ 127
kohaselt on Dmitry Gridin kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
- augustist
- Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
- septembrist
- Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I VÄÄRTEOPROTOKOLLI SISU 13.08.2017 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Julia Essaulova koostas Dmitry Gridini suhtes väärteoprotokolli nr 2330,17,004411 LS § 224 lg 2 järgi selles, et tema 13.08.2017 Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Narva-Narva-JõesuuHiiemetsa maanteel
- km-l juhtis mootorsõidukit seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,47 milligrammi (0,52 +/- 0,05 mg/l). Oma tahtlike tegudega pani Dmitry Gridin toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, st LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteo. II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohus kuulas kohtuistungil üle menetlusaluse isiku Dmitry Gridini ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: väärteoprotokoll (lk 3), isiku kinnipidamise protokoll (lk 4), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 5), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 6), sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 7), Politsei- ja Piirivalveameti väljavõtte mootorsõiduki VW Passat kohta (lk 8) ja karistusregistri andmed (lk 13). III KOHTU PÕHJENDUSED Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Dmitry Gridin LS § 224 lg 2, kuna ta 13.08.2017 Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maanteel
- km-l juhtis mootorsõidukit seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,47 mg/l (0,52 +/- 0,05 mg/l). Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
(edaspidi LS) § 69 lg 3 kohaselt mootorsõiduki, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0, 20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0, 10 milligrammi või rohkem. Uuritud tõendite alusel leiab kohus, et Dmitry Gridin on toime pannud talle etteheidetava väärteo. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Dmitry Gridini poolt süüteo toimepanemine on tõendatud tema 2 enda ütlustega, milles ta tunnistas talle ette heidetava väärteo toimepanemist ning teatas, et juhtis mootorsõidukit, kuna tal oli vaja sõita Narva, arvas ise, et on adekvaatne, ei tuikunud. Isiku kinnipidamise protokoll (tl 4) tõendab seda, et menetlusalune isik oli kinni peetud 13.08.2017 kell 10.23 väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Lisaks tõendab Dmitry Gridini poolt väärteo toimepanemist indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 5), mille kohaselt kasutati
- augustil 2017 kell 10:23 indikaatorvahendit Alcoquant A
- Indikaatorvahendi reaktsiooni näit 0,49 mg/l ja kontrolli tulemus oli positiivne. Kasutati ka tõenduslikku alkomeetrit
- augustil 2017.a kell 10:42 Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0012, mis näitas mõõtetulemuseks 0, 47 mg/l, mida näitab ka tunnistus nr TTRC-17-
- Samuti tõendab Dmitry Gridini poolt väärteo toimepanemist sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 6), mille kohaselt oli see koostatud 13.08.2017 Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maanteel,
- km-l ning otsustati kõrvaldada Dmitri Gridin sõiduki juhtimiselt alates 13.08.2017 kell 10:23 kuni asjaolude äralangemiseni. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt (tl 7) teisaldati menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk 13.08.2017 kell 12:33 hoiukohta aadressil Tiimanni 3 g, Narva. Politsei- ja Piirivalveameti väljavõtte (tl 8) kohaselt on Dmitry Gridin mootorsõiduki Volkswagen Passat (reg nr xxx) kasutaja ning väärteoprotokolli kohaselt toimus väärteo toimepanemine just selle mootorsõidukiga. Eeltoodud tõenditega kogumis leiab kohus on tõendatud see, et D. Gridin täitis enda tegevusega talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest tegutses Dmitry Gridin otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, s.t. ta teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule ja soovis seda. Tema enda ütluste kohaselt tarvitas ta vahetult enne mootorsõiduki juhtima asumist kanget alkoholi ja seega pidi talle olema arusaadav, et mootorsõidukit hommikul juhtima asudes on alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus üle lubatud piirmäära ja ta pidi seda möönma. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
- peatüki
- jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Dmitry Gridin on süüvõimeline isik. Hinnates eelpool toodud tõendeid kogumis on kohus seega seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et Dmitry Gridin pani toime talle etteheidetava väärteo, kuna ta Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maantee
- km-l juhtis mootorsõidukit seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,49 milligrammi (0,52 +/- 0,05 mg/l). Oma tahtliku teoga pani Dmitry Gridin toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud süüteo. Dmitry Gridinile mõistetav karistus KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü 3 tunnistamist ja kahetsemist. Karistusregistri andmete kohaselt Dmitry Gridin on varem väärteokorras karistatud kolmel korral, sh analoogse väärteo toimepanemise eest Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 07.04.2017 otsusega rahatrahviga 300 eurot. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-7711, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Dmitry Gridinit on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Tal on 3 kehtivat väärteokaristust. Määratud rahatrahvid on tasumata. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistus ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seega saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki ei ole võimalik karistada teda kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahviga. Kohus leiab, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt. Kuna Dmitry Gridin on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud süütegude toimepanemist, siis rahatrahvi mõistmine on tema suhtes välistatud. Seega tuleb menetlusalust isikut karistada raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga ning kuna esineb karistust kergendav asjaolu, siis peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla keskmäära, mõistes talle karistuseks 10 päeva aresti.
§ 224
lg 3 p 2 kohaselt kohus võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada Dmitry Gridinile ka lisakaristust, saavutamaks karistuse eri- ja üldpeventiivseid eesmärke. Menetlusalune isik pani toime ühe raskeima väärteo, seades ohtu enda ja teiste inimeste elu ja tervise. Nähtuvalt karistusregistri andmetest on Dmitry Gridinil kolm kehtivat väärteokaristust ja ta on 10.03.2017 toime pannud analoogse väärteo, mis näitab, et tema suhtes pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi selle kohta, et ei esine ohtu uute samalaadsete väärtegude toimepanemiseks. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul korduvalt sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas väärteoasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid (nt isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu), mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Kohus on arvamusel, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult
nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada ning põhikaristus pole piisav tagamaks tema seaduskuulekust. Seega LS § 224 lg 3 p 2 alusel tuleb võtta Dmitry Gridinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 5