Väärteoasi nr 4-17-5405 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-5405 Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Väärteoasi Matis Xxxx’ väärteoasi KarS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Matis Xxxx, ik: xxxx; elukoht: Xxxx; töökoht: ei tööta Kaitsja Katrin Kiisk Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus Matis Xxxx’ suhtes väärteoasjas nr 4-17-5405 (2317,17,008134 väärteoprotokoll nr AB 1242099) VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, seoses teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. Väärteoasja menetlejale. Edasikaebamise kord materjalid tagastada kohtuvälisele Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Asjaolud Käesolevas väärteoasjas oli määratud toimuma kohtuistung 30.10.2017.a. Antud väärteoasjas on menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt pani ta 21.09.2017.a. toime KarS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja, et see on isikul juba mitmes analoogne rikkumine. Kaitsja asja arutamisele takistusi ei näinud. Menetlusalune isik selles osas seisukohta ei avaldanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja, menetlusaluse isiku ja kaitsja seisukohad, tuvastas, et menetlusalust isikut Matis Xxxx’t on varasemalt väärteokorras LS § 201 järgi karistatud neljal korral: 03.01.2017.a.,17.05.2016.a., 19.08.2014.a. ja 22.04.2014.a. Politsei- ja Piirivalveameti otsuste alusel (kehtivad karistused). Käesoleval juhul on põhjust asuda seisukohale, et isik on jätkanud uute samalaadsete süütegude toimepanemist, kuivõrd 21.09.2017.a. peeti ta taaskordselt kinni ja kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelnevat karistatust arvestades asub kohus seisukohale, et M. Xxxx tegevuses on sedastatavad KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused. Kohus rõhutab, et erialakirjanduses on asutud seisukohale, et süstemaatilise juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise puhul ei ole oluline see, et analoogselt süstemaatiliste vargustega, peaks kõnealust kuriteokoosseisu moodustavad episoodid olema omavahel ka sisulises seoses. Oluline on tähele panna, et antud koosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust, sõltumata, kas tegu on faktilise või õigusliku retsidiiviga ning tähtsusetu on ka süütegude vaheline ajavahemik (KarS komm vlj 2015, lk 1015 p 3.4). Kohus nõustub taolise käsitlusega täielikult, mistõttu ei ole põhjendatud (kohtule teadaolevalt) kohtuvälise menetleja ja prokuratuuri üldine seisukoht, et kriminaalmenetlust KarS § 4231 alusel ei alustata, kui isik ei ole antud koosseisu täitvaid episoode toime pannud kuni 1 aasta pikkuse perioodi jooksul. Sellise seisukoha ebakohasusele viitab juba ainuüksi see, et antud kuriteokoosseisu kehtestamise üheks põhjuseks oli soov karmistada nende isikute karistusi, kes juhtimisõiguse puudumisest hoolimata üha uuesti ja uuesti sõidukit juhivad (SE 554 II seletuskiri, muudatusettepanek nr 41, lk 21). Niisamuti on oluline tähele panna, et antud küsimuses on kohtule teadaolevalt nt Tartu Maakohtu (s.o ka Lõuna prefektuuri ja Lõuna ringkonnaprokuratuuri) tööpiirkonnas lähtutud teistsugusest käsitlusest. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et eelpool märgitud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega ning tagastada väärteoasja materjalid kohtuvälisele menetlejale kriminaalmenetluse alustamise korraldamiseks. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 4; § 107 lg 2. Merle Parts kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.