Obsah (7)

§ 138§ 663§ 657§ 463§ 176§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-12914 Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Kohtuasi JGC Fore

) § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata. Menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust saab hinnata ilma täiendavate dokumentide väljanõudmiseta. 6. Hageja menetluskuluna on riigilõiv hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise eest kokku 850 eurot vajalik ja põhjendatud. Tegemist on kohtukuluga

§ 138lg 2 tähenduses.

1. Lepingulise esindaja kuludest on põhjendatud järgmised kulud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu on põhjendatud kulud 2 tunni ulatuses. 22.09.2015 hageja seisukoha koostamise eest on põhjendatud tasu 2 tunni ulatuses. Tutvumine kohtumäärustega, kostja vastusega ja kohtuistungiks ettevalmistumine on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kohtuistungil osalemise tasu on põhjendatud 2 tunni ja 10 minuti eest vastavalt istungi protokollile. Põhjendatud on tasu kohtuistungi protokolliga tutvumise eest 15 minuti ulatuses. Teada ei ole, millist toimikut hageja 18.11.2015 korrastas, kuid tegemist ei saa olla kohtutoimikuga käesolevas tsiviilasjas. Tegemist on asjasse mittepuutuva kuluga. 30.11.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamiseks on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Kostja vastuse analüüs ja ettevalmistus 18.01.2016 kohtuistungiks on põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses. Hageja ei esitanud kohtule 14.01.2016 ega hiljem teese, seega ei ole vastav ajakulu põhjendatud. Põhjendatud on esindaja tasu istungil osalemise eest 18.01.2016 1,5 tunni ulatuses. 2 16.02.2016 kohtuistungil osalemise ja ettevalmistuse eest on põhjendatud tasu kokku 1,5 tunni ulatuses. Põhjendatud on tasu kohtuotsusega tutvumise ja apellatsioonkaebuse koostamise eest kokku 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Kostja tagatise taotlusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 1 tund ja 50 minutit. Põhjendatud on ajakulu kassatsiooni vastuse koostamiseks 2 tunni ulatuses ning Riigikohtu otsuse läbitöötamiseks 15 minuti ulatuses. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kassatsiooni vastust on täiendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 21 tunni ja 45 minuti ulatuses, s.o arvestades tunnitasu 120 eurot kokku 2610 eurot. Määruskaebus
2. Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 2610 eurot. Kostja palub nõuda hagejalt menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist ja kui hagejal ei ole kulude kandmise kohustust tekkinud, jätta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
3. Kaebuse kohaselt ei tuvastanud maakohus, kas hagejal on tekkinud menetluskulude eest tasumise kohustus. Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hagejal ei pruugi olla tekkinud kulude kandmise kohustust või ei ole see tekkinud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses väidetud suuruses vaatamata asjaolule, et hagejat on menetluses esindanud vandeadvokaat.
4. Maakohus ei vastanud kostja vastuväidetele, vaid lähtus üksnes eeldusest, et hagejal on kulud tekkinud, kuna tal oli lepinguline esindaja. Kohus rikkus sellega diskretsiooniõigust. Otsust dokumentide väljanõudmise või välja nõudmata jätmise kohta tuleb põhjendada.
5. Hageja avaldas võrreldes oma lepinguliste esindajatega kohtule erinevat infot. Pankrotihaldur kinnitas 05.05.2017 maakohtule, et tsiviilasja õigusabikulu on 1560 eurot. Hageja lepinguliste esindajate esitatud dokumentide kohaselt ulatuvad menetluskulud 5410 euroni. Hageja ja tema lepinguliste esindajate lahknevad avaldused tekitavad kahtlust nii kulude eest tasumise kohustuse tekkimise kui ka tasumisele kuuluva summa suuruse osas.
6. Maakohus ei vastanud kostja väidetele selle kohta, et hageja menetluskulude nimekirjades on vastuolud ja ebatäpsused. Kulunimekirjad on erineva sisuga, mis näitab nende ebausaldusväärsust. Nimekirjades sisalduvad ka ebatäpsused, mis viitavad kannete hilisemale muutmisele.
7. Maakohus jättis tähelepanuta ja vastamata kostja väitele, et hageja 16.02.2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on 33 tunnist ja 45 minutist kliendiga arveldatud vaid 8 tundi ja 45 minutit.
8. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel tuvastab maakohus, kas kulud on kantud. Tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Maakohus tuvastas alusetult, et hageja menetluskulud on kantud. Kahtluse korral, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda, tuleb eelistada tähtaja määramist kuludokumentide esitamiseks. Vastus määruskaebusele
9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. 3 Edasine menetluse käik
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab

§ 657

lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et kuna hagejal oli lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat, võib eeldada, et hagejal on õigusteenuse osutamise eest tasumise kohustus. Õige on aga määruskaebuse etteheide, et maakohus jättis vastamata kostja väidetele selle eelduse ümberlükkamise kohta.
2. Kuigi menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, tuleb juhul, kui vastaspool on esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväited, neid ka sisuliselt hinnata ja lahendis põhjendada, miks kohus vastaspoole väidetega ei nõustu. Maakohus rikkus seega

§ 463lg 2 ja 442 lg 8 tulenevat põhjendamiskohustust.

See rikkumine ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna ringkonnakohus saab kostja väidetele ise vastata ja maakohtu määruse põhjendusi vastavas osas täiendada.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige kostja väide, et hageja menetluskulude nimekirjad on vastuolulised ja ebatäpsed, mis näitab nende ebausaldusväärsust. Hageja esitas menetluskulude nimekirja maakohtule 16.02.2016, ringkonnakohtule 04.11.2016 ja pärast Riigikohtu menetlust koondnimekirjana maakohtule 25.05.
2. Kostja ei ole esile toonud, milliseid konkreetseid vastuolusid ja ebatäpsusi ta silmas peab. Kulunimekirjades esinevad küll vähesed erinevused, kuid need tulenevad asjaolust, et hageja jättis koondnimekirjast välja kirjed toimingute kohta, mis ei oleks ilmselt teise menetlusosalise poolt hüvitamisele kuulunud. Kostja etteheide selle kohta, et hageja nõuab võrreldes esialgsete kulunimekirjadega menetluskulude hüvitamist väiksemas ulatuses, on seega arusaamatu ja sellest asjaolust tehtud järeldused on ilmselt meelevaldsed.
3. Asjakohatud on kostja väited, et hageja on kliendiga arveldanud vaid väikese osa esimeses tööaruandes näidatud kulust ja hilisemad tööaruanded ei võimalda enam kontrollida, kui suur osa toimingute kulust on arveldatud. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine eeldab kulude koosseisu kohta detailse nimekirja, mitte menetluskulude tasumist tõendavate dokumentide esitamist (

§ 176lg 1).

Lepingulise esindaja kulude hüvitamise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetluskulud on juba kantud, vaid see, et kulunimekirjas märgitud kulud on vajalikud ja põhjendatud

§ 175lg 1 tähenduses ning on tekkinud nende tasumise kohustus.

Seetõttu on ekslik ka määruskaebuse väide, et maakohtul tuli menetluskulude kindlaksmääramiseks tuvastada, kas kulud on kantud. 22. Ebaõige on kostja väide, et hageja avaldas võrreldes oma lepinguliste esindajatega kohtule erinevat infot. Pankrotimenetluse järelevalvemenetluses esitatud pankrotihalduri vaheettekanne (pankrotiseaduse § 165 lg 1 alusel) ei anna alust järelduseks, et hagejal ei ole menetluskulude tasumise kohustust käesolevas menetluses esiletoodud ulatuses tekkinud. Kuigi ettekande kohaselt on käesoleva tsiviilasja õigusabikulu olnud 1560 eurot, ei selgu ettekandest, kuidas ja milliste toimingute eest on summa arvestatud ega see, kas see on asja lõplik kulu või kajastab üksnes menetluskulude arveldatud osa. Menetluskulude 4 kindlaksmääramisel ei saa seega aluseks võtta pankrotihalduri aruannet pankrotimenetluse hetkeseisu kohta, vaid lähtuda tuleb

-s kehtestatud menetluskulude kindlaksmääramise korrast. 23.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks tuleb kohtul hinnata menetluses tehtud toiminguid ja neile kulunud aega. Maakohus andis käesoleval juhul hinnangu hageja esindaja poolt tehtud toimingutele ja neile kulunud ajale ning määras hüvitatava kulu kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seejuures vähendas maakohus kostja poolt hüvitamisele kuuluvat summat, arvestades muu hulgas kostja vastuväiteid toimingutele kulunud aja kohta.

1. Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuses esitatud taotluse nõuda hagejalt menetluskulusid tõendavate dokumentide (arved ja nende tasumist tõendavad maksekorraldused) esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei tekita kostja poolt esile toodud asjaolud põhjendatud kahtlust hageja kohustuses tasuda temale vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabi eest vähemalt 2610 euro ulatuses.
2. Hageja taotlus määruskaebemenetluse kulude kostja kanda jätmiseks jääb rahuldamata.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav Parandatud 19.10.2017 määrusega Resolutsioon:

1. Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri 2017 määruses tsiviilasjas nr 2-15-12914 ning asendada kohtumääruse sissejuhatuses, resolutsioonis ja kirjeldava osa p-s 1 sõna „Harju“ sõnaga „Pärnu“.
3. Määruse õige resolutsioon on järgmine: 2.
4. Jätta rahuldamata RV taotlus nõuda hagejalt välja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. 2.
5. Jätta Pärnu Maakohtu
6. augusti 2017 määruse resolutsioon muutmata, arvestades täiendavalt käesoleva määruse põhjendusi. 2.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. 5