← Eesti

2-15-18813/18

Obsah (5)§ 651§ 657§ 238§ 171§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 651

lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

  1. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat võimaldama hagejal takistuseta ja tasuta parkida Tallinnas, Laulupeo 18 asuval kinnistul hageja omandis ja/või kasutuses olevat sõidukit. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et hageja nõue ei ole suunatud omandi rikkumise kõrvaldamisele, vaid parkimise võimaldamisele. Kuigi hageja on hagis leidnud, et kostja rikub tema omandiõigust, on hageja nõue suunatud sellele, et kostja võimaldaks tal takistuseta ja tasuta sõidukit parkida. Kolleegiumi arvates ei saa hageja seda aga kostjalt nõuda. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. KOS § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Sama sätte lg 2 järgi võivad korteriomanikud KOS § 11 lg 1 p 1 käsitletud tavakasutuse piires otsustada küsimusi häälteenamusega. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Riigikohus osundas tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 (p 10), et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kaasomandi 5 (parkimiskohtade) kasutamise ja valdamise reguleerimine on kinnistu kaasomanike vaheline küsimus. Hageja ei saa nõuda korteriühistult, et viimane kindlustaks hagejale sõiduki parkimiskoha.
  2. Hageja leiab, et tema omandiõigust rikub korteriühistu ja OÜ Europark Estonia vahel parkimise kohta sõlmitud leping ning viimase edastatud leppetrahvinõuded hagejale. Kostja on esitanud kohtule korteriühistu ja OÜ Europark Estonia vahel sõlmitud käsunduslepingu parkimise korraldamise kohta (tl 102-105). Kuigi ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja ei saa nõuet, mis on suunatud parkimise võimaldamisele, korteriühistu vastu esitada, märgib kolleegium siiski, et leping ja leppetrahvinõuded ei riku hageja omandiõigust. Riigikohus on 23.03.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-1-06 (p 17) selgitanud, et võlaõiguslikust lepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle võlasuhte osalistele. Kuna kostja ja OÜ Europark Estonia vahel sõlmitud lepingust ei saa tulla hagejale õigusi ega kohustusi (hageja ei ole lepingu pool), siis ei saa see rikkuda ka hageja omandiõigust. Samuti ei riku leppetrahvinõuded hageja omandiõigust korteriomandi kaasomandi osale, kuna leppetrahvinõuded ei takista tegelikku parkimist.
  3. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse nõuda kostjalt välja lepingu ärakiri, mis on sõlmitud OÜ-ga Europark Estonia ning korteriomanike nõusolek, millisega anti korteriühistule volitus sõlmida OÜ-ga Europark Estonia leping parkimise korraldamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Kolleegium märgib, et kostja on juba 22.02.2016 esitanud maakohtule korteriühistu ja OÜ Europark Estonia vahel sõlmitud käsunduslepingu. Selle teistkordseks esitamiseks puudub vajadus (

§ 238lg 1 p 2).

Korteriomanike võimalik nõusolek parkimise korraldamise lepingu sõlmimiseks ei oma käesoleva asja lahendamiseks tähtsust, kuna see ei saa tõendada vaidlusalust hageja nõuet (

§ 238lg 1).

Menetluskulude jaotus 16. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, mistõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

  1. Kostja esitas taotluse ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus hagejalt välja mõista menetluskulud 540 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise. Kostja esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot, millele lisandub käibemaks (kostja ei ole käibemaksukohustuslane). Kostja esindaja on teinud järgmisi menetlustoiminguid: kohtuotsusega tutvumine 40 minutit, apellatsioonkaebusega tutvumine 1 tund 10 minutit, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 50 minutit, muude menetlusdokumentidega tutvumine 20 minutit, kõik kokku 3 tundi. Hageja kostja menetluskulude nimekirja suhtes seisukohta ei esitanud.
  2. Ringkonnakohtu arvates on kostja esindaja ajakulu 3 tundi apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu on aga käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult kõrge. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16 p 13). Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks tunnitasuks käesolevas asjas on 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 144 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulu 432 eurot (3 x 144). Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivised ringkonnakohtu menetluskuludelt 6 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.