← Eesti

2-17-7980/57

Obsah (8)§ 551§ 563§ 477§ 172§ 657§ 654§ 4771§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-7980 Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2017, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Gaida Kivinurm, Kaupo Paa

§ 551lg 2) 2.

Tühistada Harju Maakohtu 11. juuli 2017 määrus osaliselt suhtlemise korra osas, s.o isa ja lapse suhtlemise osas paarisnädalavahetustel (määruse resolutsiooni p 4) ja suvel 1

(16)(määruse resolutsiooni p 7) ning täpsustada selles osas maakohtu määruse resolutsiooni vastavaid punkte. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata. 2.1.Jätta XX avaldus lapse kooli valiku osas otsustusõiguse saamiseks rahuldamata. 2.2.Rahuldada YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse hariduseküsimuste korraldamisel ning selles osas YY-le ainuotsustusõiguse andmiseks. Lõpetada vanemate ühine hooldusõigus CC haridusküsimuste korraldamisel ning anda selles osas YY-le ainuhooldusõigus. 2.3.Rahuldada YY avaldus lapsega suhtlemise korra muutmiseks osaliselt. Määrata kindlaks alljärgnev lapsega suhtlemise kord. 2.4.Alates 01.09.2017 on laps igal paarisnädalavahetusel isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse pärast nädalavahetust, s.o esmaspäeval enne õppetöö algust kooli. Igal paaritul nädalal on laps isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse reedel enne õppetöö algust kooli. Kumbki vanem tagab lapse huviringides käimise ajal, mil laps on temaga. 2.5.Laps on emadepäeval emaga ja isadepäeval isaga. Kui isadepäev või emadepäev langeb nädalavahetusele, mille laps peaks veetma teise vanemaga, toimub lapse üleandmine tähtpäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus laps on. Isadepäevale järgneval päeval viib lapse kooli isa ning emadepäevale järgneval päeval ema. 2.6.Jõuluvaheaja veedab laps vanematega selliselt, et paarisaastal on laps vaheaja esimesed päevad emaga, alates
  1. detsembri kell 11.00 isaga ning
  2. jaanuari kell 11.00 alates kuni kooli alguseni emaga ja paaritul aastal vastupidi. 2.7.Laps on vanematega suvevaheajal kordamööda (alustades paaritul aastal ema juures olemisega ja paarisaastal isa juures olemisega) ühe nädala kaupa kummagi vanemaga. Alates lapse 10-aastaseks saamisest veedab laps vanematega suvevaheaja kordamööda kahe nädala kaupa. Lapse üleandmine toimub esmaspäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus laps on. Ülejäänud vaheajad veedab laps vaheldumisi nädala järjest ühe vanemaga selliselt, et nädalavahetused toimuvad punkti 4 kohaselt ning vaheajaks loetakse 5 päeva nädala sees. Lapse üleandmine teisele vanemale toimub pärast koolivaheaega laupäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus laps on, juhul kui tegemist ei ole selle vanema nädalavahetusega, kelle juures laps viibib. 2.8.Lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures ta on haigestunud. See vanem teavitab lapse haigestumisest koheselt teist vanemat. Ärajäänud kohtumine asendatakse vanemate kokkuleppel. Kumbki vanem teavitab teist vanemat lapse tervisega seonduvatest olulistest asjaoludest. 2.9.Kummalgi vanemal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi nagu siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud). Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõtmatu. Lapse sünnipäeval peab see vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi, täpsem aeg lepitakse kokku hiljemalt kolm päeva enne lapse sünnipäeva. 2.
  3. Vanem, kelle juures laps on, kindlustab lapse suhtlemisvõimaluse teise vanemaga telefoni teel igal õhtul ajavahemikus kell 18.00 - 20.00 vähemalt 5 minuti 2
(16)
  4. ulatuses. Suhtlemisvõimaluse kindlustamise kohustus hõlmab muu hulgas suhtlemise takistamisest hoidumist ükskõik mil moel otseselt või kaudselt (suhtlemiseks määratud ajal telefoni väljalülitamine või äravõtmine, telefoni hääletule režiimile panek, lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine jms). Nimetatud suhtlemisvõimaluse kindlustamise kohustus hõlmab ka vanema kohustust tagada, et lapse telefon oleks määratud ajal töökorras ja kasutamiseks valmis. Vanema korduvad kõned teistele pereliikmetele ei ole lubatud. 2.
  5. Kummalgi vanemal on õigus võtta laps kaasa kuni 2 välisreisile kalendriaastas ilma teise vanema nõusolekuta juhul, kui reis ei mõjuta lapse üleandmist ühelt vanemalt teisele. Vanem teavitab teist vanemat sellise reisi toimumisest, kohast ja ajast ette vähemalt 7 ööpäeva. Kumbki vanem on kohustatud teise vanema esimesel nõudmisel andma lapsega reisimiseks kaasa lapse ID-kaardi või passi. 2.
  6. Vanematel on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel toimida lapsega suhtlemisel kohtumäärusega määratud lapsega suhtlemise korrast erinevalt, kusjuures kokkuleppimisest keeldumist ei ole alust käsitada suhtlemist korraldava määruse rikkumisena. Selliselt erandiks antud nõusolek on tagasivõetamatu alates selle andmise hetkest. 2.
  7. Kui vanem on töölähetuses ning ei saa ajal, mil laps on suhtuskorra kohaselt tema hoole all, tegelikkuses enam, kui ööpäeva jooksul last isiklikult hoida, annab ta lapsele ja teisele vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vähemat ette vähemalt 7 ööpäeva. Juhul, kui teine vanem saab lapse enda hoole alla võtta, toimub lapse üleandmine selle vanema kodu juures, kus laps viibib või pärast lapse koolipäeva lõppu või vanemate kokkuleppel muul ajal ja kohas. 2.
  8. Vanemad on kohustatud arvestama lapse eakohase päevakavaga. Kumbki vanem tagab, et lapse tema juures olles on lapsele tagatud eakohane ja tervislik toit. 2.
  9. Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapses eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel. 2.
  10. Kumbki vanem omab vaba juurdepääsu kõikidele last puudutavatele inforegistritele (e-kool.ee, digilugu.ee jne), kust vanemad saavad vahetut ja asjakohast teavet lapse kohta. 2.
  11. Käesolevas määruses sõnastatud lapsega suhtlemist korraldav määrus on sundtäidetav. Juhul, kui vanem ei täida lapsega suhtlemist korraldavat määrust, võib teine vanem pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ja TMS § 179 ja 183 sätestatud meetmete rakendamiseks. 2.
  12. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda. Rahuldada XX määruskaebus osaliselt. Esialgse õiguskaitse kohaldamise osas kuulub määrus viivitamatule täitmisele. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte enda kanda ja alaealise lapse riigi õigusabi korras esindaja kulud riigi kanda. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
  13. XX (lapse isa) esitas
  14. mail 2017 Harju Maakohtule avalduse YY (lapse ema) vastu CC (lapse) suhtes kooli valiku osas otsustusõiguse saamiseks. Avalduse kohaselt on laps võetud katsete järgselt vastu mitmesse kooli
  15. klassi. Lapse vanemad ei jõua omavahel kokkuleppele selles, kas 3
(16)laps peaks alustama oma kooliteed Tallinna Inglise Kolledžis (TIK) või Vanalinna Hariduskolleegiumis (VHK). Avaldaja on pärast mitmete kriteeriumite kaalumist jõudnud järeldusele, et lapse huvides oleks alustada oma kooliteed TIK-is. Lapse ema, lähtudes enamasti sisetundest, on aga seisukohal, et lapse jaoks sobivaim kool on VHK. Avaldaja ei ole nõus ema valikuga, kuna lapse ema lähtub eeskätt sisetundest ja mitte ratsionaalsetest argumentidest. Avaldaja on töötanud alates
  1. aastast pedagoogina. Emal puudub igasugune tööalane kokkupuude pedagoogikaga. Avaldaja leiab, et tulenevalt oma varasemast kogemusest pedagoogikaga omab ta kooli valiku tegemiseks palju enam teadmisi. Ema toodud põhjused kooli valiku osas ei ole ratsionaalsed, samuti on ta vanemate ühist hooldusõigust kuritarvitanud, jättes lapse jaoks olulised otsustused isaga läbi arutamata ning ignoreerides isa seisukohti. TIK sobivust lapsele on kinnitanud isale ka mitmed isikud, kelle arvamusel peaks olema kaalu.
  2. YY esitas
  3. mail 2017 avalduse lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse koolivaliku osas ning selles osas emale ainuotsustusõiguse andmiseks. Lapse ema esitas ka avalduse Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuni 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-96 kindlaksmääratud lapsega suhtlemise korra muutmiseks, kuna seoses lapse kooliminekuga ei ole varasem suhtlemiskord enam täidetav ning vajab ajakohastamist.
  5. Lapse ema vaidles lapse isa nõudele vastu ning esitas täpsustused seonduvalt taotletava suhtluskorraga. YY palub muuta Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-16-96 kindlaksmääratud suhtluskorda
  6. juuni 2017 täpsustuses toodud viisil. Vanemate vahel on pidevad erimeelsused lapse hariduse osas. Kui isa avaldust ei rahuldata, on vaidlus jätkuvalt olemas. Arvestades lapse iseloomu, omapära, eeldusi ja huvisid on VHK käesoleval hetkel lapsele parim valik. Selles koolis on lapsele parim kasvu- ja arenemiskeskkond. VHK-s pööratakse enam tähelepanu lapse emotsionaalsele ja hingelisele heaolule. TIK on enam suunatud õpitulemustele. Ema on teinud seni otsustused lapse hariduse osas – ballett, laulustuudio. Isa on olnud valikutele vastu, kuid hiljem nende õigsust tunnistanud. Isa on kindlasti lapse haridusega tegelenud, kuid mitte samal määral emaga. Peamine osa lapse kodustes töödes abistamisest jääb eelduslikult ema kanda. Lapse viibimiskoha määramise õigus on emal, seega tuleks suuremal määral arvestada ema võimaluste ja soovidega. Isa koolivaliku küsimus on muutunud ilmselt kinnisideeks. Isa ise lapse koolikatsetele jõudmiseks midagi ei teinud ega avaldanud enne tulemuste teadasaamist seisukohta mõne kooli suurema sobivuse osas. Lapse koolivaliku peaks otsustama vanemad, mitte sugulased ja tuttavad. Religiooni VHK-s peale ei suruta. Kooliteele kuluva aja erinevus on minimaalne. Turvalisem on VHK-ga seonduv liiklus. Suhtluskorra muutmist põhjendas ema sellega, et seoses kooli algusega muutub lapse elukorraldus oluliselt. Jooksvate kokkulepete saavutamine vanemate vahel ei ole alati õnnestunud. Isa ei pööra piisavalt tähelepanu lapsele vajalikule uneajale ega toitumisharjumustele. Koolis ja huviringides käiv laps vajab stabiilset elukorraldust, võimalust enda välja puhata, koduseid töid teha ja korrapäraselt toituda. Kokkulepitud helistamisaeg ei sobi, sest laps sööb sel ajal õhtust. Laps tihti ei soovi isaga nii pikalt suhelda ning see tekitab lapses pingeid. Suvepuhkuste asjaolud on samuti muutunud, laps on vanem ja iseseisvam ja ei soovi igapäevaselt ühe vanema juurest teise minna.
  7. Lapsele määratud esindaja toetas ema avaldust koolivaliku õiguse osas ning juhtis tähelepanu asjaolule, et tõenäoliselt on vajalik anda emale mitte ainult otsustusõigust üksikküsimuses koolivaliku osas vaid lõpetada ühine hooldusõigus lapse hariduse korraldamise küsimuses ja anda selles osas ainuhooldusõigus ühele vanemale. Kuivõrd emal on lapse igakordse viibimiskoha määramise õigus, oleks ilmselt põhjendatud anda emale ka ainuhooldusõigus lapse hariduse korraldamise osas. Esindaja leidis, et lapse kooliminekuga ei muutu kehtiv suhtlemiskord mittetäidetavaks, kuna vanematel on võimalik tõlgendada kehtivat suhtlemiskorda 4
(16)olemasolevatele oludele vastavalt. Õige oleks olnud lahendada vanematevahelised lahkhelid lepitusmenetluses

§ 563lg 1 alusel.

Esindaja leidis, et alla 10-aastase lapse ärakuulamine ei ole käesoleval juhul ilmtingimata vajalik, kuna olemasolevat suhtluskorda vaid täpsustatakse, mitte ei muudeta oluliselt. Ideaalis võiksid vanemad lahendada nendevahelised erimeelsused perenõustaja vahendusel, kuid praegusel juhul ei ole tõenäoliselt tulemuslik.

  1. Lapse isa ei nõustunud ema avaldusega koolivaliku nõude osas. Isa kinnitusel on lapsel veel reaalne võimalus alustada oma kooliteed nii TIK-is kui ka VHK-s. Vanemate vahel ei ole selliseid vaidlusi lapse hariduse küsimuses, mis tingiksid ühise hooldusõiguse lõpetamise hariduse osas. Ema manipuleerib lapse meelsusega, viies teda VHK õpetaja viiulitundi. TT (XXX) viiulitundides on laps käinud juba umbes 1,5 aastat. Isa kasvatuse roll lapse edukatel sisseastumiskatsetel on vähemalt sama suur kui emal. Isa leidis, et suhtluskord vajab täpsustamist ning esitas omapoolsed põhjalikud ettepanekud suhtluskorra muutmiseks. Muudatusi on vaja, seda nii lapse koolimineku kui ka muu tõttu. Ema eesmärk suhtluskorra muutmisel on vähendada isa ja lapse suhtlemist. Reede õhtuti on emal alati kontsert mis lõpeb 21.
  2. Laps peaks saama kolmandate isikute asemel olla hoopis isaga.
  3. Eestkosteasutused leidsid, et lähtuda tuleks lapse, mitte vanemate parimatest huvidest. Lapsel on mõlema vanemaga hea emotsionaalne kontakt. Mõlemad vanemad hoolivad väga oma lapsest, kuid nende omavahelised suhted on sedavõrd kõrge konfliktsusega, et nad ei suuda teha ühiseid otsuseid lapse huvides. Ema pöörab enam tähelepanu lapse emotsionaalsele heaolule ja lapse psüühika toetamisele ning tegeleb igapäevaste kasvatusküsimustega. Ema lähtub enam lapse iseloomuomadustest ja võimetest. Isa jaoks on oluliseks valikukriteeriumiks koolide keskmised tulemused ja edukus. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, võiks koolivaliku otsustusõigus jääda emale.
  5. juunil 2017 toimunud kohtuistungil lapse ema täpsustas esitatud nõuet ja selgitas, et soovib ühise hooldusõiguse lõpetamist lapse hariduse korraldamise küsimuses ning selles osas emale ainuotsustusõiguse andmist. Esimese astme kohtu määrus
  6. Harju Maakohus
  7. juuli 2017 määrusega kohus määras 1) Jätta isa avaldus lapse kooli valiku osas otsustusõiguse saamiseks rahuldamata. 2) Rahuldada ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse hariduseküsimuste korraldamisel ning selles osas emale ainuotsustusõiguse andmiseks. Lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse haridusküsimuste korraldamisel ning anda selles osas emale ainuhooldusõigus. 3) Rahuldada ema avaldus lapsega suhtlemise korra muutmiseks osaliselt. Määrata kindlaks alljärgnev lapsega suhtlemise kord. 4) Alates 01.09.2017 on laps igal paarisnädalavahetusel isaga selliselt, et isa võtab lapse pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse pärast nädalavahetust, s.o esmaspäeval enne õppetöö algust kooli. Igal paaritul nädalal on laps isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse reedel enne õppetöö algust kooli. Kumbki vanem tagab lapse huviringides käimise ajal, mil laps on temaga. 5) Laps on emadepäeval emaga ja isadepäeval isaga. Kui isadepäev või emadepäev langeb nädalavahetusele, mille laps peaks veetma teise vanemaga, toimub lapse üleandmine tähtpäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus laps on. Isadepäevale järgneval päeval viib lapse kooli isa ning emadepäevale järgneval päeval ema. 5

(16)6) Jõuluvaheaja veedab laps vanematega selliselt, et paarisaastal on laps vaheaja esimesed päevad emaga, alates
  1. detsembri kell 11.00 isaga ning
  2. jaanuari kell 11.00 alates kuni kooli alguseni emaga ja paaritul aastal vastupidi. 7) Laps on vanemate suvepuhkuste ajal kordamööda (alustades paaritul aastal ema juures olemisega ja paarisaastal isa juures olemisega) ühe nädala kaupa kummagi vanemaga. Alates lapse 10-aastaseks saamisest veedab laps vanematega suvevaheaja kordamööda kahe nädala kaupa. Lapse üleandmine toimub esmaspäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus laps on. Ülejäänud vaheajad veedab laps vaheldumisi nädala järjest ühe vanemaga selliselt, et nädalavahetused toimuvad punkti 4 kohaselt ning vaheajaks loetakse 5 päeva nädala sees. Lapse üleandmine teisele vanemale toimub pärast koolivaheaega laupäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus laps on, juhul kui tegemist ei ole selle vanema nädalavahetusega, kelle juures laps viibib. 8) Lapse haigestumisel jääb laps selle vanema juurde, kelle juures ta on haigestunud. See vanem teavitab lapse haigestumisest koheselt teist vanemat. Ärajäänud kohtumine asendatakse vanemate kokkuleppel. Kumbki vanem teavitab teist vanemat lapse tervisega seonduvatest olulistest asjaoludest. 9) Kummalgi vanemal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi nagu siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud). Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõtmatu. Lapse sünnipäeval peab see vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi, täpsem aeg lepitakse kokku hiljemalt kolm päeva enne lapse sünnipäeva. 10) Vanem, kelle juures laps on, kindlustab lapse suhtlemisvõimaluse teise vanemaga telefoni teel igal õhtul ajavahemikus kell 18.00 - 20.00 vähemalt 5 minuti ulatuses. Suhtlemisvõimaluse kindlustamise kohustus hõlmab muu hulgas suhtlemise takistamisest hoidumist ükskõik mil moel otseselt või kaudselt (suhtlemiseks määratud ajal telefoni väljalülitamine või äravõtmine, telefoni hääletule režiimile panek, lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine jms). Nimetatud suhtlemisvõimaluse kindlustamise kohustus hõlmab ka vanema kohustust tagada, et lapse telefon oleks määratud ajal töökorras ja kasutamiseks valmis. Vanema korduvad kõned teistele pereliikmetele ei ole lubatud. 11) Kummalgi vanemal on õigus võtta laps kaasa kuni 2 välisreisile kalendriaastas ilma teise vanema nõusolekuta juhul, kui reis ei mõjuta lapse üleandmist ühelt vanemalt teisele. Vanem teavitab teist vanemat sellise reisi toimumisest, kohast ja ajast ette vähemalt 7 ööpäeva. Kumbki vanem on kohustatud teise vanema esimesel nõudmisel andma lapsega reisimiseks kaasa lapse ID-kaardi või passi. 12) Vanematel on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel toimida lapsega suhtlemisel kohtumäärusega määratud lapsega suhtlemise korrast erinevalt, kusjuures kokkuleppimisest keeldumist ei ole alust käsitada suhtlemist korraldava määruse rikkumisena. Selliselt erandiks antud nõusolek on tagasivõetamatu alates selle andmise hetkest. 13) Kui vanem on töölähetuses ning ei saa ajal, mil laps on suhtuskorra kohaselt tema hoole all, tegelikkuses enam, kui ööpäeva jooksul last isiklikult hoida, annab ta lapsele ja teisele vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vähemat ette vähemalt 7 ööpäeva. Juhul, kui teine vanem saab lapse enda hoole alla võtta, toimub lapse üleandmine selle vanema kodu juures, kus laps viibib või pärast lapse koolipäeva lõppu või vanemate kokkuleppel muul ajal ja kohas. 6
(16)14) Vanemad on kohustatud arvestama lapse eakohase päevakavaga. Kumbki vanem tagab, et lapse tema juures olles on lapsele tagatud eakohane ja tervislik toit. 15) Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat halvustada ning lapses eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel. 16) Kumbki vanem omab vaba juurdepääsu kõikidele last puudutavatele inforegistritele (e-kool.ee, digilugu.ee jne), kust vanemad saavad vahetut ja asjakohast teavet lapse kohta. 17) Käesolevas määruses sõnastatud lapsega suhtlemist korraldav määrus on sundtäidetav. Juhul, kui vanem ei täida lapsega suhtlemist korraldavat määrust, võib teine vanem pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ja TMS § 179 ja 183 sätestatud meetmete rakendamiseks. 18) Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda. 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses perekonnaasi, mis puudutab vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanema õiguste äravõtmist, ja lapsega suhtlemise korraldamist (hooldusõiguse asjad).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus ei pidanud vajalikuks 7-aastast last ära kuulata, kuna suhtluskord ei muutu olulisel määral, laps ei oska ühte kooli teisele eelistada põgusa kokkupuute tõttu kummagi kooliga ja koolivaliku osas selgitas lapse seisukoha välja lastekaitse ja lapse esindaja. Kohus tugines Tallinna Ringkonnakohtu

  1. aprilli 2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-12077 toodud seisukohtadele ning lähtus kaalutlemisel mitmetest asjaoludest. Kohus ei nõustunud isaga selles, et vajadus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks puudub. Ainuüksi asjaolu, et kohtumenetlus algatati tulenevalt vajadusest lahendada vanemate vaheline vaidlus kooli valiku osas, näitab seda, et vanemad ei suuda lapse hariduse osas ühist hooldusõigust teostada. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et vanemate erimeelsus võib viia olukorrani, kus üks vanem peab vajalikuks lapse huvides kooli vahetamist, teine mitte ning taaskord on vaja anda otsustusõigus ühele vanemale. Sama kehtib ka huviringide valiku osas. Seega ei tagaks kooli valiku osas ühekordse otsustusõiguse andmine (sest otsustusõiguse andmine PKS § 119 kohaselt kehtib üksikotsustuste kohta) lapse huve pikemas perspektiivis. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist hariduse korraldamise küsimuses. Kuigi lapsel on kaks kodu, nagu isa on viidanud, on siiski lapse emal lapse viibimiskoha määramise õigus ja ema juures veedab laps olulise osa oma ajast. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et ema on teinud varasemad otsustused lapse huvidest lähtuvalt ning isa on hiljem nõustunud, et ema tehtud valikud on olnud õiged. Ka on toetanud emale selles osas otsustusõiguse andmist lastekaitsetöötajad põhjendusel, et ema pöörab enamtähelepanu lapse emotsionaalsele heaolule ning lapse psüühika toetamisele. Ema tegeleb ka igapäevaselt lapse kasvatusküsimustega ning suudab lapsele tagada eakohase elukorralduse ja päevakava. Ema lähtub enam lapse iseloomuomadustest ja võimetest. Isa valikukriteeriumid on ratsionaalsed ning lähtuvad pigem koolide tulemustest ning lapse eeldatavast edukusest. Kohus leidis, et eelnevast tulenevalt on põhjendatud anda ühise hooldusõiguse lõpetamisel ainuhooldusõigus lapse hariduse korraldamisel emale. Kohus märkis, et kuigi lõplik otsustusõigus jääb ühele vanemale, on oluline, et see vanem arutab enne otsuste tegemist valikud läbi teise vanemaga ning arvestab ka tema ettepanekutega.
  2. Maakohus selgitas, et võtab suhtluskorra aluseks Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2016 lahendis tsiviilasjas nr 2-16-96 kindlaksmääratud suhtluskorra ning muudab seda suhtluskorda 7

(16)vastavalt vanematega kohtuistungil arutatud asjaoludele ning lastekaitsetöötajate ja lapse esindaja ettepanekutele, püüdes võimalikult suurel määral tagada lapse huve. Suhtlemiskorra muutmise osas kohus märkis, et vanemate vahelised suhted ei ole kuigi head ning vanemad ei ole suutnud leppida kokku lapse ja tema vanemate suhtlemise korra täiendamises ja täpsustamises, võttes arvesse lapse suuremaks kasvamist. Vanemate vahel puudub piisav koostöö, võimaldamaks kohandada olemasolevat suhtluskorda vastavalt muutunud asjaoludele. Samuti on isa asunud nõudma suvisel ajal varasemas lahendis määratud suhtluskorra täitmist kohtutäituri vahendusel, kuigi vanemate omavahelise kokkuleppe kohaselt ei ole lapse huvides mõningaid suhtluskorra punkte vahepealsel ajal järgitud. Mõlemad vanemad leiavad, et suhtluskorda tuleb muuta ning mitte ainult täpsustada.
  1. Kohus leidis, et need suhtluskorra tingimused, milles vanemad omavahel ei vaidle (s.o tingimused, mille osas vanemad ettepanekuid esitanud ei ole) vastavad ühtlasi lapse huvidele ning kohus ei pidanud otstarbekaks neid eraldi käsitleda. Kohus käsitleb määruses eraldi neid tingimusi, milles on käesoleval hetkel vaidlus. Kohus lähtus suhtlemiskorra kindlaksmääramisel vanemate kirjalikest ettepanekutest; eestkosteasutuste ühisest seisukohast (tl 98-102); lapse esindaja seisukohast (tl 72-74); kohtuistungil lapsevanemate poolt avaldatust ja nende vahel kokku lepitust (tl 118-121); kohtuistungil teiste menetlusosaliste poolt avaldatust (tl 118-121) ning lapse huvidest.
  2. Isa on soovinud veeta lapsega pikemad nädalavahetused selliselt, et laps viibib tema juures juba alates neljapäevast. Isa on kinnitanud, et tagab lapse õigeaegse koolijõudmise ning huvitegevuses osalemise. Kohus leidis, et kuivõrd laps on juba suurem ning isa on kinnitanud valmidust tagada lapsele sobiv päevakava ning mõistab vajadust õigeaegselt, s.o enne õppetöö algust kooli jõuda, siis on põhjendatud määrata pikemate nädalavahetuste veetmise kord selliselt, et need algavad neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ning isa viib lapse kooli esmaspäeva hommikul. Isa on soovinud lapse nädalasiseseid isa juures viibimisi pikendada selliselt, et need toimuksid neljapäeval pärast kooli kuni laupäeva hommikuni. Isa on põhjendanud oma soovi sellega, et emal on tavapäraselt reede õhtul kontserdid ning laps ei saaks sellisel juhul nagunii emaga koos viibida. Ema kinnitusel igal reedel kontserte ei ole ja kui need ka on, on tema eemal viibimine kestusega ca 3 tundi. Laps vajab vahetevahel ka aega omaette olemiseks. Ei ole põhjendatud emalt kõiki reede õhtuid ära võtta. Ka lapse esindaja leidis, et ei ole põhjendatud korraldada suhtlemist nii, et laps on kõigil reedetel isa juures. Lapsele peab jääma võimalus ka emaga mõnel reedel koos olla. Kohus leidis, et lühikeste kohtumiste tingimused võiksid jääda varasema korraga võrreldes samaks, s.o laps viibib isa juures pärast neljapäevast koolipäeva või huvitegevust ning läheb isa juurest kooli reede hommikul, reede õhtul suundub aga pärast kooli ema juurde.
  3. Isadepäeva ja emadepäeva veetmises vanemate vahel vaidlust ei olnud ning mõlemad leidsid, et neile sobib korra muutmine selliselt, et laps veedab isadepäeva isa juures ja emadepäeva ema juures kuni järgmise hommikuni. Ülejäänud tähtpäevade jagamise alles jätmist ema ei soovinud. Isa hinnangul tagaksid need lapse viibimise suuremas ulatuses isa juures. Kohus isaga ei nõustunud. Lihavõtted ei lange igal aastal ühele ja samale ajale, tegemist on ainult lihavõttepühade 1 päevaga mis jääb statistilises plaanis vähemalt pooltel kordadel isa nädalavahetusele. Ka ei ole põhjendatud erandi jätmine suhtluskorda jaanipäeva osas, mis langeb vähemalt pooltel aastatel isa nädalale. Lapse suhtluskord on niigi kirju ning väikest last segadusse ajav, seega ei ole põhjendatud seda mitmete eranditega veel keerulisemaks teha. Kohus nõustus sellega, et lapse huvides on jagada jõuluvaheaeg isa ettepaneku kohaselt, kuna selliselt on tagatud lapsel jõuluaja vähemalt osaline veetmine mõlema vanemaga. 8
(16)
  1. Ülejäänud vaheaegade suhtes leidis ema, et laps võiks suvel viibida kahe nädala kaupa kummagi vanema juures. Isa leidis, et laps võiks suvevaheaja veeta 7-päevaste või isegi 5-päevaste perioodidena kummagi vanema juures, alustades paaritul aastal ema juures olemisega ja paarisaastatel isa juures olemisega. Lastekaitse hinnangul võiks 2-nädalased perioodid alata kas kohe või siis, kui laps on juba 10- aastaseks saanud (kui praegu on 2 nädalat lapse jaoks liiga pikk aeg). Isa kinnitusel toimis varem vanemate omavahelisel kokkuleppel kord, mille kohaselt ei pidanud last suvel vanema töö ajal iga päev teise vanema juurde viima, kuid nüüd suhete teravnedes on ta asunud nõudma selle korra täitmist. Isa arvates peaks suvise vaheaja nädalane arvestus algama alates esimesest vaheaja päevast, mitte esmaspäevast, kuna vastasel juhul kaotab tema väärtuslikku aega. Kohus leidis, et põhjendatud on määrata suvise suhtluse kord kindlaks selliselt, et laps viibib kummagi vanema juures suvel nädala kaupa, 10-aastaseks saades aga 2 nädala kaupa. Lapse iseseisvus suureneb kindlasti aasta-aastalt ning 2-nädalane periood tulevikus aitab kaasa rahulikumale elukorraldusele puhkuse ajal, mida koolivaheaeg lapse jaoks eelduslikult on. Vastavalt vanemate soovidele võiks ema suvevaheaeg alata paaritutel aastatel ema nädalaga ja paarisaastatel isa nädalaga. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud alustada nädala arvestust esimesest vaheaja päevast alates, kuna see võib tekitada lapse jaoks liigselt segadust. Samuti ei nõustunud kohus sellega, et selline korraldus mingil moel isa ja lapse koosveedetud aega vähendaks. Kohtu hinnangul ei ole lapse huvides ka igapäevane teise vanema juurde ja tagasi sõitmine juhul, kui teine vanem on tööl. Eelduslikult suudab kumbki vanem oma töö korraldada nii, et saab tema nädala korral suurema osa ajast lapsega veeta.
  2. Isa ettepanek oli muuta perekondlikel tähtpäevadel osalemise korda põhjusel, et terve nädalavahetuse vahetamine teise nädalavahetusega ei ole põhjendatud juhul, kui tähtpäevaürituse kestus on vaid mõni tund. Kohus ei pidanud põhjendatuks antud tingimuse muutmist. Kohus nõustus sellega, et näiteks pulmade korral ei saa rääkida vaid mõnest üritusel viibitud tunnist ning matustele minekuks saab eelduslikult alati teiselt vanemalt loa. Ka lapse esindaja toetas tervete nädalavahetuste äravahetamist, nagu näeb ette kehtiv kord.
  3. Lapsega suhtlemiskorra emapoolne ettepanek on määrata kindlaksvarasem kellaaeg, mil isa võib lapsele helistada ja piirata isal helistada lapsega suhtlemise ettekäändel kõrvalistele isikutele ning ka lapse emale mitmeid kordi. Septembrist alates käib laps koolis ning saab isaga rääkida ka pärast oma koolipäeva, kui isal ei ole töö veel alanud. Praegune kokkulepitud aeg on vahetult enne lapse und ja kattub sagedasti lapse söögiajaga. Ema selgitas, et sagedasti juhtub, et lapse telefon on jäänud hääletu peale, isa last kätte ei saa ning asub lapse emale ja tolle lähedastele korduvaid kõnesid tegema, kordusvalimise tõttu ei pruugi ka laps isa enam kätte saada. Ka ei ole lapsel alati soovi isaga vestelda või siis mitte vestelda isa soovitud mahus. Isa leidis, et tal peab olema igal juhul tagatud õigus lapsega suhelda. Isa nõustus, et ajavahemik on 18.00-20.00 kestusega vähemalt 5 minutit. Isa ettepanek oli võimaldada lapsel isaga suhelda ka muid elektroonilisi vahendeid kasutades. Ema peab tagama, et lapse telefon on sisse lülitatud ja töökorras. Kohus leidis, et põhjendatud on lapsega suhtlemise aja varasemaks muutmine, kuivõrd vahetult enne magamaminekut peab olema lapsel rutiin ning magamist ei soodusta elektroonika kasutamine uinumiseelsel ajal. Ka on lapsel õigus isaga suhelda, mitte kohustus. Kohus eeldas, et isa arvestab lapse soove, kui laps soovib vahetevahel isaga vähema aja vältel suhelda. Ema saab enamjaolt tagada selle, et lapse telefon on töökorras ja laps saab isa kõnele vastata. Kohus ei pidanud põhjendatuks määrata, et laps peab saama isaga suhelda ka muid elektroonilisi vahendeid kasutades, kuivõrd selliste vahendite kasutamine sõltub lapse arengutasemest ning on vanemate enda otsustada. Laps saab eelduslikult vanemaks saades ise otsustada, milliseid elektroonilisi vahendeid kasutades ta isaga suhelda soovib. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud fikseerida kohtumääruses lapse telefoninumbrit. Samuti ei pidanud kohtu hinnangul sisaldama suhtluskorra 9
(16)määrus sideteenuste eest tasumise kokkulepet, kuivõrd see on ülalpidamise, mitte suhtluskorra küsimus. Kohus pidas vajalikuks, et suhtluskorras sisalduks keeld, mille kohaselt ei ole lubatud isa poolt kontakti mittesaamise korral kõrvaliste isikutele helistamine ja lapse emale korduvad kõned. Ema esitatud tõenditest nähtuvalt (tl 71) ei ole isa käitunud lapsega kontakti saamisel mõistlikult ning on helistanud lapse emale ühe päeva jooksul vähemalt 60 korda. Selline tegevus ei ole kindlasti heausklik.
  1. Välisreiside osas vanemate vahel vaidlust ei olnud. Mõlemad leidsid, et probleeme ei tekita, kui välisreis toimub ajal, mil laps peab viibima selle vanema juures, kes lapsega reisile minna soovib. Vajalik on, et lapsevanem annab lapsele vajaliku reisidokumendi kaasa siis, kui lapsevanem seda vajab. Vaidlust ei olnud ka selles, et erandid võiksid olla kokku lepitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning tagasivõtmatud. Vaidlust ei olnud ka selles, et vanemad peavad tagama lapsele eakohase päevakava, tervisliku toitumise ning austama lapse kiindumust teise vanemasse. Isa ettepanekul lisas kohus suhtluskorda punkti, mis käsitleb vanema töölähetuse ajal lapse viibimist teise vanema juures. Kõik üleandmise kellaajad on varasema 10.00-ga võrreldes muudetud 11.00-ks isa palvel ning ema nõusolekul. Kohus selgitas, et määratust erinev lastega suhtlemise kord on vanemate kokkuleppel ja lapse huve arvestades alati võimalik, kuid kokkulepetele mitte jõudmisel tuleb järgida kohtu poolt määratud korda.
  2. Menetluskulud jäeti

§ 172

lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda ning lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda, kuna lahend tehti alaealise lapse huvides. Määruskaebus

  1. Lapse isa esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse hariduse korraldamise küsimuses ning andis ainuhooldusõiguse nimetatud küsimuses emale ning teha uus määrus, millega rahuldada isa avaldus otsustusõiguse lapse koolivaliku osas isale andmiseks. Samuti palus isa tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4, 7, 8, 9, 10, 11 ning teha uus määrus, millega sõnastada nimetatud suhtluskorra punktid lähtudes isa määruskaebuses esitatud ettepanekutest. Isa palus jätta menetluskulud lapse ema kanda.
  2. Kaebuse kohaselt on vanemad soovinud teiselt vanemalt ära võtta otsustusõigust üksnes kooli valiku osas, mitte kogu hariduse (sh huvihariduse osas). Emal lapse viibimiskoha määramise õiguse olemasolu ei saa olla põhjenduseks sisuliselt kogu lapse edaspidise elukäigu määramise õiguse isalt äravõtmiseks. Kohtu otsustus ei ole lapse huve, võimeid ja heaolu arvestav ning võtab lapselt ära võimaluse saada oma eeldustele kohast haridust parimas võimalikus õppeasutuses. Samuti on täiesti põhjendamatu võtta isalt ära otsustusõigus lapse huviharidust puudutavates küsimustes, mis riivab äärmiselt tugevalt vanema peamisi õigusi lapse suhtes. Kohus seab vanemad sedavõrd ebavõrdsesse seisu, et vanemlike õiguste ja kohustuste teostamise võimalus isa jaoks sisuliselt kaob. Mitte millegagi ei ole põhjendatud seisukoht, justkui oleks vanemate konfliktsusaste sedavõrd kõrge, et lapse kaitseks tuleks hooldusõigus kogu hariduse ja huvihariduse osas ühelt vanemalt täielikult ära võtta. Kaebaja märgib, et ka siiani on mõlemal vanemal olnud kohustus lapse haridust puudutavaid küsimusi teise vanemaga arutada ning teise vanema ettepanekutega arvestada, sellele vaatamata on lapse ema aastaid näidanud täielikku ükskõiksust isa seisukohtade suhtes kooli ja huvihariduse osas. On tõenäoline, et ema korraldab lapse huviringid ja trenne selliselt, et isa ja lapse koosveedetav aeg ja suhtlemine väheneb.
  3. Kohtu märkus, millega ta rõhutab, et ema peab isa seisukohtadega arvestama, on vastuolus kohtu otsustusega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse haridust puudutavates küsimustes ning anda nimetatud küsimuses ainuhooldusõigus emale. Kui ainuhooldusõigus haridusküsimuste 10

(16)korraldamise osas kuulub lapse emale, siis puudub tal mistahes kohustus küsida isa arvamust lapse haridust puudutavates küsimustes või minu arvamusega arvestada. Selles osas on kohtulahend vastuoluline.
  1. Suhtlemise korra osas on isa seisukohal, et isaga koos veedetava aja vähendamine ei võimalda isal täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja on vastuolus valdkonda reguleerivate aluspõhimõtetega.
  2. Suhtlemise osas nädalavahetustel alates 01.09.2017 (määruse resolutsiooni p 4) on maakohus jätnud määratlemata, millisel nädalapäeval isa lapse võtab. Kohtumäärus ei ole selles osas piisavalt selge ja täidetav. Isa on teinud ettepaneku, et laps tuleks paarisnädalatel tema hoole alla neljapäeval peale kooli. Kohtumääruse põhjendustest nähtuvalt on kohus sellist suhtluskorra tingimust ka põhjendatuks pidanud. Seega tuleks täpsustada määruse teksti sõnaga „neljapäeval“ ja sõnastada see järgmiselt: „Alates 01.09.2017 on laps igal paarisnädalavahetusel isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse pärast nädalavahetust, s.o esmaspäeval enne õppetöö algust kooli.“
  3. Lapse huvidega on vastuolus maakohtu määratud kord, et igal paaritul nädalal on laps isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse reedel enne õppetöö algust kooli. Hetkel kehtiva 28.06.2016 ringkonnakohtu määratud suhtluskorra kohaselt on laps paaritu nädala reedeti isaga kuni kella 20-ni või kuni ema töö lõpuni. Maakohtu põhjendused on vastuolus resolutsiooniga, sest maakohus on leidnud, et lühikeste kohtumiste tingimused võiksid jääda varasema korraga võrreldes samaks, vähendades tegelikkuses samal ajal neid lühikesi kohtumisi võrreldes varasemaga peaaegu terve reedese päeva võrra. Emal on valdaval osal reedetest kontsert. Keskmiselt ühel korral kuus emal kontserti pole. ja seetõttu on isa teinud suhtluskorraks järgmise ettepaneku: „Ühel korral kalendrikuus, juhul, kui emal reede õhtul kontserti pole, on emal õigus veeta reede õhtu ja öö vastu laupäeva ise lapsega. Sellekohasest soovist teatab ema isale ette vähemalt 2 nädalat, võtab lapse oma hoole alla reedel peale koolitundide lõppu ning viib lapse isa kodu juurde järgmisel päeval kell 11:00 või paaritu nädala puhul jääb laps ema juurde. Juhul, kui ema sellist võimalust kasutab, on isal õigus veeta lapsega suvevaheajal üks ööpäev, mil laps viibib tavapärase suhtluskorra kohaselt emaga, kuid emal on töö. Isa teatab sel juhul emale vähemalt nädal aega ette, millal ta lapsega olla soovib, võtab lapse enne ema töö algust ema kodu juurest ja ema võtab lapse 24 tundi hiljem isa kodu juurest.“ Isa oleks nõus ka sellega, et juhul, kui ema on reede õhtu ja öö vastu laupäeva ise lapsega, ei asendataks seda aega isale lapsega suvevaheajal. Äärmisel juhul, kui kohus leiab, et lapse magama panek kell 22:30 või hiljem on kooskõlas kohtu poolt deklareeritud eesmärgiga järgida lapse eakohast päevakava, oleks isa nõus ka sellega, et laps veedab paaritute nädalate reede õhtud, mil ema on tööl, isaga kuni ema töö lõpuni, mil isa annaks lapse emale üle kas Estonia Kontserdisaalis või kell 21:45 ema kodu juures.
  4. Määruse resolutsiooni punkti 7 osas on võimatu mõista, millist aega on kohus pidanud silmas pidanud „vanemate suvepuhkused“ all. Tundub, et kohus on eksikombel kasutanud termini „suvisel koolivaheajal“ asemel sõnastust „vanemate suvepuhkuste ajal“. Vanemate suvepuhkused ei lange suuremalt osalt omavahel kokku, samuti ei lange suuremalt osalt kokku lapse suvevaheaeg ja ema suvepuhkus. Harju Maakohtu istungil ei olnud vanemate vahel erimeelsusi selles, et lapse suvevaheajal viibib laps pool aega ema ja pool aega isa juures. Kaebaja palub parandada sõnastust Lapse huvides ei ole ka punktis 7 sätestatud kord, et alates lapse 10-aastaseks saamisest veedab laps vanematega suvevaheaja kordamööda kahe nädala kaupa. Pikad perioodid vanemat nägemata on lapsele psüühiliselt rasked. Laps ise on palju kordi öelnud, et temale meeldiks kõige rohkem 3- või 5-päevased perioodid. Lisaks asuvad vanemate kodud üksteisest vaid umbes 10-minutise 11
(16)autosõidu kaugusel. 1-nädalased perioodid on olnud siiani kõigile osapooltele üldjoontes sobivad. Ema ei ole põhjendanud ettepanekut jagada suvi 2-nädalasteks perioodideks. Lisaks võib juhtuda, et 2-nädalase perioodi puhul vanema suvepuhkus ei lange olulises osas perioodile, mil laps on tema juures. Sellisel juhul tuleks hakata tegema omavahelisi vahetusi palju suuremas ulatuses kui 1-nädalaste perioodide puhul üksikuid päevi vahetades. Lisaks on nii praegu kehtivas suhtluskorras kui isa ettepanekutes uueks suhtluskorraks on sõnastatud ühe kuni 10-päevase välisreisi tegemise võimalus aastas. 11.07.2017 määrusest on selline punkt millegipärast välja jäetud, samas pole kohus selle punkti välja jätmist põhjendanud. Kuna sügisestel ja kevadistel koolivaheaegadel ei ole laps kummagi vanemaga üle 5 ööpäeva järjest, siis nende vaheaegade jooksul vähegi pikemat välisreisi ette võtta ei saa. Suvel on see võimalik, kuid ei ole mõistlik jätta Eestis ainsat sooja aega kasutamata. Isa palub suhtlemiskorrast välja jätta lause „alates lapse 10aastaseks saamisest veedab laps vanematega suvevaheaja kordamööda kahe nädala kaupa.“
  1. Määruse resolutsiooni punktis 8 nimetatud suhtlemiskord ajaks, kui laps on haigestunud, on puudulik. Esiteks on ebapiisav kohustada vanemat lapse haigestumistest ja tervisega seonduvatest asjaoludest teist vanemat üksnes teavitama. Ema ei ole arvestanud isa seisukohaga, lastes lapsel operatsioonil eemaldada neelumandlid. Teiseks on kohus jätnud tegelikult reguleerimata, millal tuleb ära jäänud aeg asendada ning see ei vasta ühegi osapoole huvile. Kolmandaks on kohus jätnud määratlemata, milline peaks olema haiguse iseloom, et sellele viidates oleks vanemal õigus laps üle andmata jätta. Isa palub sõnastada lapse haigestumisi käsitlev punkt näiteks järgmises sõnastuses: „Kummalgi vanemal on kohustus teavitada teist vanemat viivitamatult igast lapse haigestumisest, traumast või muust tervisega seotud asjaolust ning arsti juures käimisest, kaasa arvatud vaktsineerimised, hambaravi, tervisekontrollid jne. Kumbki vanem kohustub teise vanema soovil arutama eelnimetatud teemasid sama päeva jooksul ka suusõnaliselt – kas silmast silma või telefoni teel. Kui lapse haigestumise tõttu pole võimalik tema tulek teise vanema juurde määratud ajal, teavitab vanem teist vanemat sellest esimesel võimalusel ning peale lapse tervenemist esitab teisele vanemale perearstilt saadud tõendi või andmed selle kohta, kuidas teisel vanemal on võimalik lapse haiguslooga tutvuda. Tõendist või haigusloost peab nähtuma, et haiguse iseloom on selline, mis ei võimalda lapse üleandmist teisele vanemale ega lapse põetamist teise vanema juures. Kui laps haiguse tõttu kaotab võimaluse viibida määratud ajal teise vanemaga, asendatakse kaotatud aeg suvisel koolivaheajal esimesel nädalal, mille laps tavapärase suhtluskorra kohaselt veedaks haiguse ajal last põetanud vanemaga, samadel nädalapäevadel ja kellaaegadel, mille laps haiguse tõttu kaotas. Vanemate kokkuleppel võib kaotatud aja asendada ka muu ajaga, soovitavalt päevadega, mil last haiguse ajal põetanud vanem töötab ja teine vanem on vaba.“.
  2. Määruse resolutsiooni punkt 9 ei ole toiminud. Laps ei ole saanud aastate jooksul selle määruse punkti kohaselt perekondlikele üritustele mitte ühelgi korral, sest ema ei ole mitte ühtki tähtpäeva mitte kunagi oluliseks pidanud ega soostunud last sinna laskma. Lisaks on põhjendamatu vaid mõnetunnise ürituse tõttu ära vahetada terveid nädalavahetusi.
  3. Määruse resolutsiooni punktis 10 on kohus muutnud ära hetkel kehtiva suhtluskorraga kehtestatud telefoneerimise kellaaja, tõstes selle mitu tundi varasemaks ja venitades aja, mil laps võib vanemale vastata, kahe tunni pikkuseks. Samal ajal on kohus jätnud täielikult lahendamata peamised seni suhtlust takistavad küsimused, näiteks kõnede võimaldamine lapsele muudel kellaaegadel, samuti teiste suhtluskanalite kasutamine jne. Kohus on jätnud määratlemata ka selle, millisel telefoninumbril toimub suhtlus lapsega või kes selle üle otsustab. Isegi praegu, mil kõne peaks toimuma 30-minutise ajavahemiku jooksul, peab isa enamikul õhtutel ootama vähemalt 10 või 20 minutit, enne kui ema lapsele telefoni annab ja laps isale vastab või tagasi helistab. Kui nüüd venitada see ajavahemik lausa kahele tunnile, seejuures isa tööajale, muutub normaalsete, rahulikus atmosfääris kõnede läbi viimine mitmel õhtul nädalas sisuliselt võimatuks. Laps räägib valdaval osal õhtutest suurima heameelega oma tegemistest ja kuulab isa omi. Õhtune telefonikõne 12
(16)on mõlema jaoks väga oluline osa päevast. Emapoolne kõnede segamine on aastate viisi olnud probleem. Kohtu väide, justkui takistaks oma vanemaga rääkimine tund aega enne magamaminekut lapse uinumist, on põhjendamatu. Kummalgi vanemal ei tohi olla õigust takistada mistahes viisil või ettekäändel lapse suhtlust eemaloleva vanemaga lapse enda mobiiltelefoni ja arvuti kaudu ka muul osal päevast. Kuna kohus jättis selle põhimõtte suhtluskorras täiesti fikseerimata, on õhtuse telefonikõne tähtsus lapse ja eemaloleva vanema jaoks sedavõrd suur, et seda ei saa teha juhuslikul ajal. Isa palub kohtul ka selles küsimuses arvestada minu 26.06.2017 kohtule esitatud ettepanekutega ja reguleerida lapse suhtlus elektrooniliste sidevahendite kaudu järgmiselt: „Kummalgi vanemal ei ole õigust mistahes viisil või ettekäändel takistada lapse suhtlust eemaloleva vanemaga lapse enda mobiiltelefoni ja arvuti kaudu. Kuni lapse 10-aastaseks saamiseni kindlustab vanem, kelle juures laps on, lapsele suhtlemisvõimaluse teise vanemaga telefonikõne või interneti häälkõne või videokõne vahendusel igal õhtul ajavahemikus 20:30 – 21:00 vähemalt 5 minuti ulatuses. Otsuse, kas kasutada suhtluseks telefonikõnet, interneti häälkõnet või videokõnet, teeb laps. Suhtlemisvõimaluse kindlustamise kohustus hõlmab muu hulgas suhtlemise takistamisest hoidumist ükskõik mil moel otseselt või kaudselt (suhtlemiseks määratud ajal telefoni väljalülitamine või äravõtmine, telefoni hääletule režiimile panek, lapse tähelepanu kõrvalejuhtimine jms). Nimetatud suhtlemisvõimaluse kindlustamise kohustus hõlmab ka vanema kohustust tagada, et lapse telefon oleks määratud ajal töökorras ja kasutamiseks valmis. Vanemal ei ole õigust lapse kõnet teise vanemaga pealt kuulata, sh hoida lapse telefoni valjuhääldirežiimil, kui laps soovib rääkida privaatselt. Laps kasutab jätkuvalt telefoninumbrit +XXX.“ 31. Samuti palub isa välisreise korraldavas punktis reguleerida ka kuni 10-päevaste välisreiside tegemise võimalus. Menetluse edasine käik 32. Lapse ema nõustus suhtluskorra täpsustamisega resolutsiooni punkti 4 osas (st isa võtab lapse reedel pärast koolipäeva lõppu) ja punkti 7 osas (st laps on vanematega suvevaheajal kordamööda). Ülejäänud osas palus ema jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse esindaja palus samuti täpsustada kohtumääruse resolutsiooni punkte 4 ja 7 ning ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata. Eestkoste asutus toetas määruskaebust suhtluskorra muutmise osas punktide 4, 7 ja 8 osas (st haigestumise all peetakse silmas tõsist haigestumist). 33. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 34. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada osaliselt resolutsiooni punktide 4 ja 7 osas ning täpsustada suhtluskorda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 35. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kooli valiku osas ühekordse otsustusõiguse andmine PKS § 119 alusel ei kaitse lapse huve pikemas perspektiivis. Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud kaalutletud otsustuse, lõpetades poolte ühise hooldusõiguse haridusküsimuse korraldamisel ning andes selles osas ainuotsustusõiguse lapse emale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6, § 659).

36. Vastuseks määruskaebusele ringkonnakohus märgib, et 30.05.2016 toimunud kohtuistungil on lapse esindaja teinud ettepaneku anda ainuhooldusõigus emale lapse kogu hariduse korraldamise 13

(16)osas. Protokollist ei nähtu, et isa oleks sellele ettepanekule esitanud vastuväiteid. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et ainuhooldusõiguse andmine emale lapse kogu hariduse korraldamise küsimustes seab vanemad niivõrd ebavõrdsesse seisu, et isal kaob vanemlike õiguste ja kohustuste teostamise võimalus. Kahtlemata on tegemist lapse kasvatamisel oluliste otsustuste üleandmisega ühele vanematest. Samas on vanemad ise loonud omavahelises suhtlemises olukorra, kus nad ei ole võimelised lapse huvides otsuseid ühiselt langetama. Reeglina ei saa last panna samaaegselt mitmesse kooli, osalema kõikidesse vanemate soovitud huvitegevustesse jms, mistõttu ei ole antud küsimustes paralleelne vanemaõiguste teostamine võimalik. Teise vanema otsustusõiguse piiramisest kui riivest tähtsam ning ka lapse huvides on see, et vanemate vahelise koostöö mittetoimimisel langetab otsuse üks vanem. See ei vähenda teise vanema olulist rolli ja panust lapse kasvatamisel ja toetamisel. Määruskaebuses esitatud väited on ka osaliselt vastuolulised. Isa märgib, et mitte millegagi ei ole põhjendatud seisukoht, justkui oleks vanemate konfliktsusaste sedavõrd kõrge, et lapse kaitseks tuleks hooldusõigus kogu hariduse ja huvihariduse osas ühelt vanemalt täielikult ära võtta. Samas on isa ka väitnud, et lapse ema on aastaid näidanud täielikku ükskõiksust isa seisukohtade suhtes kooli ja huvihariduse osas. Järelikult on vanematel siiski erimeelsused nii kooli kui ka huvihariduse osas ning haridusküsimuse laiemas aspektis reguleerimata jätmine ei oleks lapse huvides. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kohtu selgitus, et enne lõpliku otsuse tegemist on oluline, et vanem arutab valikud läbi teise vanemaga, on vastuolus kohtu otsustusega anda ainuhooldusõigus ühele vanematest. Ainuhooldusõiguse teostamine ei välista enne otsuse tegemist teise vanema arvamuse ärakuulamist lapse jaoks parima võimaliku otsuse tegemiseks. Lapse huvides on see, et isegi kui otsuse langetamise õigus on ühel vanemal, kuulab ta ära teise vanema arvamuse enne otsuse tegemist.
  1. Maakohus on ka muutnud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2016 lahendis tsiviilasjas nr 2-16-96 kindlaksmääratud suhtluskorda. Määruskaebuses on vaidlustatud suhtlemiskorra osas määruse resolutsiooni punkti 4 (suhtlemine paaris- ja paaritutel nädalavahetustel), punkti 7 (suhtlemine suvel), punkti 8 (suhtlemine lapse haigestumisel), punkti 9 (tähtpäevad), punkti 10 (igaõhtune suhtlemine) ja punkti 11 (välisreisid) osas.
  2. Riigikohus on selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-113-14 p-s 26), et suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. Samuti on Riigikohus selgitanud (lahendi nr 3-2-1-83-11, p-s 21), et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus üldjoontes lähtunud viidatud põhimõtetest, täpsustamist vajab üksnes isa ja lapse kohtumise algus paarisnädalavahetusel (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4) ning suhtlemise kord suvel (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 7).
  3. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et resolutsiooni punktis 4 esimesest lausest ei ole arusaadav, millise nädalapäeva lõpust pärast kooli algab isa ja lapse koosveedetav aeg paarisnädalavahetusel. Põhjendatud on täpsustada, et alates 01.09.2017 on laps igal paarisnädalavahetusel isaga selliselt, et isa võtab lapse neljapäeval pärast koolipäeva lõppu ja viib lapse pärast nädalavahetust, s.o esmaspäeval enne õppetöö algust kooli. Selliselt on suhtlemiskorda maakohus ka silmas pidanud vastavalt maakohtu määruse põhjenduste punktile
  4. Põhjendatud ei ole ema ettepanek muuta punkti 4 selliselt, et isa ja lapse suhtlemisaeg 14
(16)algab paarisnädalavahetusel reedest. Lapse huvides on osaleda lahuselava vanema elus ka n.ö. argisituatsioonis.
  1. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebusega osas, mis puudutab suhtlemiskorda suvel. Resolutsiooni punkti 7 tuleb täpsustada selliselt, et laps on vanematega suvevaheajal kordamööda (alustades paaritul aastal ema juures olemisega ja paarisaastal isa juures olemisega) ühe nädala kaupa kummagi vanemaga.
  2. Ülejäänud osas vastab maakohtu määratud suhtluskord lapse huvidele ja päevakavale. Ringkonnakohus on nõus maakohtuga, et lapsele peab jääma võimalus veeta n.ö. ema nädalavahetuste eel ka reede õhtut emaga. Asjaolu, et emal on mõnedel kordadel kuus reedeti kontserdid, ei tähenda automaatselt seda, et siis peaks laps olema isaga. Lisaks on ema selgitanud, et tema eemal viibimine on kontserdi toimumise reedel ca 3 tundi. Kahe nädala kaupa lapse aja veetmine kummagi vanemaga suviti alates lapse 10-aastaseks saamisest on mõistlik ja võimaldab kummalgi vanemal veeta lapsega pikemat aega, sh annab võimaluse planeerida ka pikemat reisi, mida isa on soovinud. Selleks, et isa saaks lapsega minna reisile, ei ole vajadust reguleerida reisi kestust. Määrusest tulenevalt on kummalgi vanemal õigus võtta laps kaasa kuni 2 välisreisile kalendriaastas ilma teise vanema nõusolekuta juhul, kui reis ei mõjuta lapse üleandmist ühelt vanemalt teisele. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta kahenädalaseid perioode lühemaks põhjusel, et nii pikad perioodid vanemat nägemata on lapsele psüühiliselt rasked. Seda enam, et vanemate kodud asuvad üksteisest vaid umbes 10-minutise autosõidu kaugusel, nii saab soovi korral laps suhelda teise vanemaga (kas silmast silma või sidevahendi abil) ka siis, kui parasjagu on ühe vanema suhtlemiskord. Vanemad peavad arvestama lapse soove. Lapse tervist puudutavates küsimustes on vanematel ühine hooldusõigus, millega loomulikult kaasneb vanematevaheline suhtlus lapse tervise osas. Teavitamine haigustest on ka maakohtu määrusega reguleeritud. Detailsemat reguleerimist (sh tervisetõendi esitamise kohustust) ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Lapse haiguse iseloom ei pruugi olla selline, millega kaasneb ilmtingimata arsti juurde pöördumise vajadus. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka tähtpäevade osas puudub põhjus muuta suhtlemiskorda veelgi keerulisemaks ja detailsemaks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu määratud suhtlemiskorda isa ja lapse igaõhtuse suhtlemise osas telefoni teel. Kui nii lapsel kui isal on soov suhelda õhtul telefoni teel ja see on mõlema jaoks väga oluline osa päevast, siis toimub see suhtlemine olenemata kellaajast. Samas tuleb isal arvestada sellega, et laps ei pruugi igal õhtul soovida isaga vestelda ning see ei sõltu sellest, kas teine vanem takistab suhtlemist või mitte. Lapse kohustamine suhtlemiseks oleks vastuolus lapse huvidega. Suhtlemise takistamisest hoidumine on maakohtu määrusega reguleeritud. Lapse huve ja suhtlemise võimalust arvestades ei saa ka omada tähtsust see, millisel telefoninumbril toimub suhtlemine. Telefonikõne lükkumine hilisemale ajale ei oleks kooskõlas lapse päevakavaga. Muude elektrooniliste vahendite kasutamine sõltub lapse arengutasemest ja on vanemate enda otsustada, nagu maakohus on põhjendatult märkinud.
  3. Ringkonnakohus käsitleb lapse ema
  4. augusti 2017 vastuses määruskaebusele (p 41) esitatud taotlust määrata lapse viibimiskohaks
  5. augustil 2017 XXX Tallinn esialgse õiguskaitse taotlusena

§ 4771ja § 551 lg 1 alusel.

Ema on põhjendanud taotlust sellega, et isal on tavaks suhtluskorda rikkudes jätta laps enda juurde ning et isal on tugev vastuseis ema valitud koolile. Ringkonnakohus peab ema taotlust põhjendatuks. 30. augustil 2017 pöördus isa ringkonnakohtu poole, saamaks VHK direktorile esitamiseks kinnitust selle kohta, et vanematel on määruse 15

(16)vaidlustamise tõttu veel endiselt ühine otsustusõigus lapse kooli valiku küsimuses. Isa rõhutas, et TIK kohta hoitakse lapsele veel mõned tunnid. Ringkonnakohtu hinnangul viitab eeltoodu vanemate jätkuvale vastuseisule teineteise valikutele lapse kooli osas. Ringkonnakohtu arvates on lapse huvides määrata, et juba kooli mineku alguses oleks ühel vanemal takistamatu õigus valida lapsele kool. Vastasel korral jäävad lapse huvid kaitseta, kui kokkuvõttes takistab kumbki vanematest lapse teise vanema valitud kooli minekut. Ka on lapse jaoks tegemist esimese ja ainsa
  1. koolipäevaga, mida ei ole võimalik korrata. Arvestades, et käesolev nädal on paaritu (35.) nädal, st laps peaks veetma neljapäeva ja reede kuni lasteaeda (nüüd kooli) minekuni isaga, peab ringkonnakohus põhjendatuks ka erandkorras määrata, et neljapäeval
  2. augustil 2017 on isal kohustus viia laps sama päeva õhtuks ema juurde ja reedel
  3. septembril 2017 viib ema lapse kooli.

§ 551

lg 2 alusel ei küsi ringkonnakohus enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist kohaliku omavalitsuse seisukohta, kuna sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Eestkosteasutustel tuleb esimesel võimalusel esitada ringkonnakohtule seisukoht esialgse õiguskaitse kohaldamise osas. 43. Ehkki ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud sarnaselt maakohtu määratud menetluskulude jaotusega poolte enda kanda ja lapsele määratud riigi õigusabi korras esindaja kulud riigi kanda (

§ 171lg 1, § 172 lg 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.