Obsah (9)

§ 181§ 175§ 288§ 99§ 291§ 66§ 68§ 268§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10445 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Raili Raja

§ 181

lg 1 alusel jätta menetluskulud, milleks on kaitsjatasu kohtueelsel menetlusel 96.00 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt Danil Hamidžanovi (a/a xxxx) kasuks välja 1000.00 (üks tuhat) eurot menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so. hiljemalt 12.05.

1. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 26.05.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 12.06
3. Süüdistus Danil Hamidžanovit süüdistatakse selles, et tema 11.01.2016 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas Rakveres Rohuaia t 8 tunnistajana kriminaalasja nr 14240103914 (kohtu nr 1-155319) kohtulikul arutamisel keeldus vastamast prokuröri küsimustele, öeldes, et ta ei mäleta küsimuste sisuks olevaid asjaolusid vaatamata sellele, et kohtuistungil võimaldati tal korduvalt tutvuda oma ütlusega, millised ta oli andnud kohtueelsel menetlusel. Enne ütluste andmist oli kohus D. Hamidžanovit hoiatanud, et ütluste andmisest alusetu keeldumise või valeütluste andmise eest on ette nähtud kriminaalvastutus. Seega Danil Hamidžanov tunnistajana alusetult keeldudes kriminaalmenetluses ütluste andmisest, pani toime KarS § 318 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil uuritud tõendidtõendid. Kohtuistungil Danil Hamidžanov ennast süüdi ei tunnistanud, ütlusi anda ei soovinud. Kohus uuris kohtuistungil järgnevaid tõendeid: -Danil Hamidžanovi kr asja nr 14240103914 kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulamise protokoll – 29.septembrist.
4. Protokollist nähtuvalt on Danil Hamidžanov andnud järgmised ütlused: „ Paavo Paal on mulle tuttav, kunagi olime sõbrad, nüüd me eriti ei suhtle. Kuupäeva ma ei mäleta, aga kuna kool oli juba peal, siis võimalik, et oli 2014.a septembri algus ja vist pühapäev ning sellel päeval oli Paavo Paal meie kandis, st Väike-Maarja vallas. Tean seda, sest nägin teda Väike-Maarjas. Sama päeva õhtul kui väljas hakkas juba pimedaks minema, olin Väike-Maarjas asuva algkooli juures (tänavat ma öelda ei oska.) ning sinna tuli jalgsi ka Paavo Paal. Ma sain aru, et Paavo on purjus, tundsin tema juures viina lõhna ning ta tuikus päris palju, sirgelt ta käia suutnud. Paavo püüdis midagi vist minuga rääkida, kuid mina ei viitsinud teda kuulata ja kõndisin eemale. Paavo karjus tänava peal ja nõudis, et talle auto tuuakse, käes hoidis ta viinapudelit. Kas ta pudelist midagi jõi, mina ei märganud. Paavoga koos olid M L ja veel paar meesterahvast, aga kes, ma ei mäleta. Lõpuks tõi keegi Paavole kuskilt auto, aga kust kohast ja kes selle tõi, ma öelda ei oska. Võtmed jäeti autole ette ning Paavo hakkas rooli istuma, kuid M ütles talle, et ta ei läheks sõitma. Paavo istus ikkagi rooli ning sõitis Tamsalu poole. Kuna Paavo oli purjus, helistasin kohe politseisse ja teatasin, et Väike-Maarjast hakkas Tamsalu poole sõitma Paavo Paal, kes on purjus. Ütlesin politseisse helistades ka Paavo auto numbrimärgi, see oli xxxx. Auto oli xxxx värvi xxxx. Peale seda kui olin politseisse helistanud, läksime seltskonnaga surnuaia poole, sest Paavo oli autoga sinna seisma jäänud, kuid meid nähes hakkas ta sõitma ning keeras surnuaia taga olevat väikest teed mööda Rakvere poole. Peale seda läksin mina koju. Järgmisel päeval helistas M mulle ja ütles, et Paavo oli avarii teinud ja peaks haiglas olema. Rohkem mul oma ütlustele midagi lisada pole“. 2 -Sama kriminaalasja (kohtuasi nr. 1-15-5319) kohtuistungi protokoll, kohus refereerib olulisemaid lõike Danil Hamidžanovi küsitlemisest protokollist: Kohtule Danil Hamidžanov: süüdistatav Paavo Paal on sõber. / Prokurörile Danil Hamidžanov: te olete palutud siia konkreetse sündmuse selgitamiseks. Kas te mäletate, millal see sündmus aset leidis? Ei. Kas te oskate öelda aastat, millal see toimis? Ei mäleta. Kas tegemist oli selle aastaga? Kindlasti mitte. Kas see oli eelmisel, üle-eelmisel aastal või veel varasemalt? Ei mäleta. Kas aastaaega mäletate, millal see sündmus aset leidis? Ei. Ütlesite, et Paavo Paal on teile sõber . Kas see sündmus on seotud Paavo Paaliga? Jah, vist küll. Kuidas Paavo Paal selle sündmusega seotud on? Avarii teema. Mis avariist te räägite? Tavaline avarii, autoavarii. Kus see avarii aset leidis? Ma ei tea. Kus teie ise viibisite, kui see avarii aset leidis? Mina olin kodus xxxx. Kas te sel avarii toimumise päeval Paavo Paali nägite ka? Nägin küll. Kas viibisite enne avariid Paavo Paaliga koos? Jah. Kas olite kahekesi või oli keegi veel koos teiega? Oli rohkem inimesi- M L, A L, J H. Kus te kõik koos olite? VäikeMaarjas. Kus täpsemalt? Ei mäleta kohta. Kas te alkoholi tarvitanud sel päeval? Ei mäleta. Aga teised teie seltskonnast tarvitasid alkoholi? Ei mäleta. / Olite Väike-Maarjas Paavo Paali ja teistega koos. Millisel kellaajal see koosviibimine toimus? Ei mäleta enam. / Kui te olite Paavo Paaliga koos, kas Paavo Paal tarvitas alkoholi? Ei mäleta, kes tarvitas, kes mitte. Prokurör: Palun kohtul

§ 288

lg 9 p 3 alusel tunnistajale ette lugeda meenutamiseks tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja on öelnud, et ta ei mäleta. / Kohus määras: Anda prokurörile luba

§ 99

p 3 alusel, mis ütleb, et ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, / Prokurör loeb need 2 lauset ette: „Sama päeva õhtul, kui väljas hakkas pimedaks minema, olin VäikeMaarjas asuva algkooli juures (tänavat ma öelda ei oska) ning sinna tuli jalgsi ka Paavo Paal. Ma sain aru, et Paavo on purjus, tundsin tema juures viina lõhna ning ta tuikus päris palju, tee peal ta käia ei suutnud.“ / Prokurörile Danil Hamidžanov: menetlejale olete te rääkinud, Paavo Paal oli sellises seisundis, olete kirjeldanud tema juures viina lõhna tundmist ja tema tuikumist. Märkasite te siis alkoholi tarvitamist? Ei mäleta. Kas te seda mäletate, et uurijale rääkides võisite te rääkida tõtt? Ei mäleta. Kas te Paavo Paaliga suhtlesite ka, kui kokku saite, koos olite? Ei mäleta. Ütlesite, et viibisite koos Paavo Paaliga, teie, M L, lisaks veel isikuid. Kas te suhtlesite ka Paavo Paaliga? Ei mäleta. Prokurör: sel juhul palun kohtult uuesti luba tunnistajale meenutada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi ja palun avaldada samast protokollist ülevalt 8 rida, hakkab „Paavo püüdis“ 1 lause kuni „kõndisin eemale“ / Prokurör näitab tunnistajale nimetatud ühte lauset. Prokurörile Danil Hamidžanov: ei tule meelde kahjuks. Kohus: Korrake palun seda küsimust. Prokurör: Kas Paavo Paaliga suhtlesite seal, kui te kõik koos olite? Prokurörile Danil Hamidžanov: Ei tule meelde. Kas selle seltskonna juures olid kõik jala, või oli seal mingi transpordivahend ka? Ei tule meelde. / Mul ei tule üldse meelde mitte midagi. Mida te siis mäletate sellest asjast üldse? See oli pikka aega tagasi ja mul ei ole kahjuks meeles mitte midagi. Kohtueelses menetluses olete te suhteliselt detailseid ütlusi andnud? Siis te saate ju sealt lugeda. Kas sel õhtul üldse keegi mingi liiklusvahendiga liikleks, te nägite seda? Ei mäleta. Kas teie seltskonna juures mingi sõiduauto oli? Midagi vist oli, aga ei mäleta täpselt, mis oli. Mida te siis mäletate, kui ütlete, et midagi vist oli? Mingi liikumine nagu oleks olnud. Muud moodi ei saanud see avarii tekkida. Kui kaua te selle seltskonnaga koos olite? Ei mäleta. Avariid te pealt ei näinud? Ei. Kas te politseisse helistasite sel päeval? Ei mäleta. Prokurör: palun tunnistajale meelde tuletamiseks näidata sellest samast protokollist alt

1. rida ja üks lause. Kaitsja Kurm: See on prokuröri õigus. Prokurör näitab tunnistajale tema ülekuulamise protokollist ühte lauset. Prokurörile Danil Hamidžanov: meenus teile, suhtlesite sel õhtul politseiga? Ei tule meelde. / 3 -Viru Maakohtu 17.02.2016 otsus kr asjas 1-15-5319 millest nähtub, et kohus mõistis Paavo Paali KarS § 424 järgi õigeks. Otsusest nähtuvalt süüdistati Paavo Paali KarS § 424 järgi selles, et tema 07.09.2014 kella 21.50 ajal juhtis Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Rakvere Väike-Maarja-Vägeva maantee 22,2 kilomeetril sõiduautot xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles alkoholijoobes. Tema veres tuvastati EKEI uuringuakti nr 2315T alusel etanoolisisaldus 2,13+/- 0,06 k=2 mg/g. Kohtuotsuses käsitletud tõenditest nähtub, et süüdistuses nimetatud sõiduauto oli süüdistuses nimetatud ajal ja kohas teelt välja sõitnud, juhtunut märkas esimesena sündmuskohast möödasõitnud tunnistaja H V, kes nägi avariilist autot teeäärsel põllul, sellest umbes 10 meetri kaugusel lamas maas Paavo Paal. Kohtuotsuses märgitakse, et vaidluse esemeks kriminaalasjas on see, kas Paavo Paal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal autoroolis. Kohus, tuginedes usaldusväärseks tunnistatud tõenditele- tunnistajate V M (xxx) ja A L ütlustele ning asjatundja I S arvamusele- leidis et pole võimalik kindlaks teha, kas liiklusõnnetuse ajal oli autoroolis Paavo Paal või viimati Paavo Paaliga sõiduautos viibinud M L. Tekkinud kahtlusi süüdistatava kasuks tõlgendades mõistis kohus Paavo Paali õigeks. Muuhulgas kirjeldatakse otsuses lühidalt Danil Hamidžanovi ütlusi ja märgitakse, et need ei tõenda Paavo Paali süüd. -Tartu Ringkonnakohtu otsus kr asjas 1-15-5319 14.06.2016., otsusega jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Otsus jõustus 15.07.
2. -Tunnistaja Sigrid Nurme kohtus antud ütlustest nähtub, et enne istungi algust kohtuasjas 115-5319 soovis ta prokurörina tunnistajat Danil Hamidžanovit istungiks ette valmistada ning tegi talle telefoni teel ettepaneku tulla prokuratuuri. Danil Hamidžanov sellest ettepanekust keeldus, väites, et ei pea prokuratuuri tulekut vajalikuks, mainis telefonis, et ta ei rääkinud kõike päris nii, nagu oli, ja et kohtus ta vaatab, mida ta üldse räägib. Sigrid Nurme ütlustest nähtub veel, et ta saatis Danil Hamidžanovile lihtkirjaga koopia tema varem antud ütlustest. Kohus uuris kohtuistungil ka kaitsja poolt esitatud tõendeid-M L ütlused kr asjas 14240103914 kohtueelsel menetlusel 13.10.2014 ja 29.04.2015 -A L ütlused kr asjas 14240103914 kohtueelsel menetlusel 15.04.2015 -J H ütlused kr asjas 14240103914 kohtueelsel menetlusel 14.04.2015 -prokurör Sigrid Nurme kohtukõne kr. asjas 14240103914 (kohtuasi 1-15-5319) -prokurör Sigrid Nurme apellatsioon kr asjas 14240103914(kohtuasi 1-15-5319) Kohtu põhjendused 1.Hinnates KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemist Danil Hamidžanovi tegevuses käsitleb kohus eelkõige tema kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlusi ning Viru Maakohtu 17.02.2016 otsust kr asjas 1-15-
3. KarS § 318 sätestab vastutuse tunnistaja poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest aluseta keeldumise eest. Objektiivse süüteokoosseisu tuvastamiseks tuleb seega esmalt tuvastada, et Danil Hamidžanov on ütluste andmisest keeldunud ja teiseks tõendada, et ta tegi seda aluseta. Prokurör väitis kohtuistungil, et Danil Hamidžanovil puudusid igasugused alused ütluste andmisest keeldumiseks, kaitsja leidis, et Danil Hamidžanovil võisid olla hüpoteetilised põhjused ütluste andmisest keeldumiseks. Kuna kohus leiab, et Danil Hamidžanov ei keeldunud ütluste andmisest, siis otsuses ütluste andmisest keeldumise aluseid ei käsitleta. 4
4. Kohtu hinnangul Danil Hamidžanovi tegevus 11.01.2016 kohtuistungil KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu tunnustele ei vasta. Kohus nõustub Karistusseadustiku kommentaarides väljendatud seisukohaga, et ütluste andmisest keeldumine tähendab isiku kategoorilises, tavaliselt suulises avalduses või muul viisil väljendatud otsustuses jätta ütlus andmata. Danil Hamidžanovi tegevust ei saa hinnata ütluste andmisest keeldumisena kuna ta andis ütlusi, ta ei teinud avaldust ütluste andmisest keeldumise kohta, tema ütlused on kajastatud kohtuistungi protokollis ja kohtuotsuses, 11.01.2016 kohtuistungil ei tõlgendatud tema tegevust ütluste andmisest keeldumisena, kohus ei katkestanud ristküsitlust

§ 288

lg 10 alusel, pooled ei taotlenud tema varem antud ütlusi tõendina vastu võtta

§ 291lg 3 alusel.

3. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on Danil Hamidžanov andnud ütlusi, et küsitav sündmus ei toimunud sel aastal, et küsitav sündmus on seotud Paavo Paali ja avariiga, et ta ei näinud avariid pealt, et ei tea kus avarii aset leidis, et ta oli avarii toimumise ajal kodus VäikeMaarjas, et nägi avarii toimumise päeval Paavo Paali, oli temaga koos Väike-Maarjas, veel olid seal M L, A L, J H, et ei mäleta, kes tarvitas alkoholi, kes mitte. Ülejäänud küsimustele vastas Danil Hamidžanov, et ei mäleta, ei tule meelde kahjuks, et see oli pikka aega tagasi ja mul ei ole kahjuks meeles mitte midagi. Ka peale seda, kui talle

§ 288

lg 9 p 3 alusel tema kohtueelses menetluses antud ütlusi tutvustati jäi ta enda juurde ja ütles, et ei mäleta. Eelnevast nähtub, et kuigi prokurör ei saanud vastuseid kõikidele oma küsimustele, sisaldavad Danil Hamidžanovi ütlused olulist informatsiooni.

1. Viru Maakohtu 17.02.2016 kohtuotsusest kohtuasjas nr. 1-15-5319 nähtub, et Paavo Paalile oli esitatud süüdistus selles, et ta 7.09.
2. kl 21.50 (so avarii toimumise ajal) VäikeMaarja vallas Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maantee 22,2 kilomeetril juhtis sõiduautot olles alkoholijoobes. EKEI uuringuaktiga oli tõendatud Paavo Paali alkoholijoove- etanoolisisaldus (2,13+/- 0,06, k=mg/g). Danil Hamidžanovi ütluste ja ka teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega leidis kinnitust, et Danil Hamidžanov nägi Paavo Paali ja teisi oma kaaslasi viimati Väike-Maarjas surnuaia juures, et Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maanteel ta ei olnud, avariid ei näinud, oli sel ajal kodus. Tunnistaja A L ütlustest milliste õigsuses kohus ei kahelnud, nähtus, et Väike-Maarja surnuaia juurest, kus ka Danil Hamidžanov viibis, sõitis ta koos M L ja Paavo Paaliga viimase autoga Rakvere poole Koonu metsatuka juurde, autot juhtis M L. Metsatuka juures tehti peatus, M L ja Paavo Paal jäid omavahel tülitsema kuna viimane tahtis ise rooli minna ja tema tuli jalgsi tagasi Väike-Maarjasse. Tuginedes tunnistajate V M ja A L, samuti asjatundja I S ütlustele, leidis kohus, et pole võimalik kindlaks teha, kas avarii hetkel oli roolis Paavo Paal või temaga koos viimati autos olnud M L.
3. Kohus ei nõustu prokuröri arvamusega, et kohtule esitatud tõenditega on täielikult tõendatud, et Danil Hamidžanov teadis kriminaalasja 14240103914 tõendamiseseme asjaolusid, kuid keeldus nende kohta ütluste andmisest. Nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus on Danil Hamidžanov kinnitanud, et oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kodus, kriminaalasjas puudusid tõendid, mis neid Danil Hamidžanovi ütlusi kahtluse alla oleks seadnud.

§ 66

lg 1 sätestab, et tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.

§ 68

lg 4 sätestab, et tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Eelnevast on mõistlik järeldada, et vastutus ütluste andmisest keeldumise kohta rakendub juhul, kui keeldutakse vastamast tõendamiseseme asjaoludesse puutuvatele või sellega lähedalt seotud küsimustele. Otsuse

1. punktis toodust nähtub, et kriminaalasja vaidluse esemeks olnud asjaolu- kas Paavo Paal oli avarii toimumise ajal autoroolis või mitte- Danil Hamidžanov ei teadnud ega saanudki teada ning seda ütles ta kohtus juba päris oma küsitlemise alguses. Küsimust alkoholi tarvitamise kohta Paavo Paali poolt ei saa lugeda oluliseks kuna liiklussüütegude puhul ei saa isiku alkoholijoovet tõendada tunnistaja ütlustega, pealegi oli Paavo Paali alkoholijoove usaldusväärselt tõendatud EKEI 5 uuringuaktiga. Need küsimused millele prokurör kohtuistungil vastust ei saanud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel tähtsust ei omanud, tema vastused neile küsimustele poleks mingil määral saanud mõjutada arutatava kriminaalasja lahendamist. Kui oletada, et Danil Hamidžanov ongi neile kriminaalasja lahendamise seisukohast ebaolulistele küsimustele vastamisest keeldunud, oleks tema kriminaalvastutusele võtmine ka sellisel juhul selgelt ebaproportsionaalne.
2. Prokuröri hinnangul Danil Hamidžanov pahatahtlikkusest keeldus kohtuistungil ütlusi andmast ning ei soovinud sama juttu rääkida, mis ta varem uurijale oli rääkinud, seda vaatamata sellele, et kohtuistungil võimaldati tal korduvalt tutvuda oma ütlustega, millised ta oli andnud kohtueelsel menetlusel. 7.

§ 288

lg 9 p 3 sätestab võimaluse esitada tunnistajale tutvumiseks dokument (ka varasem ülekuulamisprotokoll) mis võib aidata tunnistajal meenutada tõendamiseseme asjaolusid. Seega on seadusandja ette näinud võimaluse, mis võib aidata tunnistajal asjaolusid meenutada, samas ei pruugi see võimalus realiseeruda. .Keeruline, kui mitte võimatu on tõendada, et inimene valetab, kui ta väidab, et ta mõnesid asjaolusid ei mäleta, seda ka olukorras kus talle mälu värskendamiseks tema varasemaid ütlusi tutvustatakse. Võistlevas kohtumenetluses on tõendina kasutatav tunnistaja kohtus antud ütlused, eeldades, et tunnistaja mälu värskendamiseks mõeldud sätte eesmärgiks on sundida tunnistajat lihtsalt kordama seda, mida ta varem on öelnud, kaotaks võistlev kohtumenetlus ja selle käigus läbiviidav ristküsitlus oma mõtte.

1. Süüdistades Danil Hamidžanovit ütluste andmisest keeldumises selgitatakse süüdistusaktis, et vastates prokuröri küsimustele „ei mäleta“ ta sisuliselt keeldus ütluste andmisest. Süüdistuse nimetatud väitest nähtub, et süüdistaja ei usu, et Danil Hamidžanov ei mäleta ja leiab, et Danil Hamidžanov on andnud valeütlusi mäletamise kohta. Seega näeb süüdistaja Danil Hamidžanovi tegevuses üheaegselt kahte süütegu- valeütluste andmine ja ütluste andmisest keeldumine. Selline sisult kahte vastandlikku süüteokoosseisu hõlmav süüdistus on ebaselge ja lisaks ülalmainitule välistab see asjaolu kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse tegemise kohtu poolt.
2. Prokurör leidis, et kohtul on

§ 268lg 6 alusel võimalik kuritegu ümberkvalifitseerida Kar

S § 320 järgi. Hindamata süüdistuse muutmise sisulist põhjendatust ja perspektiivikust, kohus prokuröri seisukohaga ei nõustu. Olles mõlemad küll õigusemõistmisevastased süüteod on KarS § 318 ja § 320 järgi kvalifitseeritavad süüteod sisult oluliselt erinevad. Ütluste andmisest keeldumine on vastupidiselt valeütluste andmisele tegevusetusdelikt, neil süüteokoosseisudel on erinev deliktistruktuur ja erinevad tõendamiseseme asjaolud. Valeütluste andmine on ka oluliselt raskem kuritegu, kui ütluste andmisest keeldumine. Eelnevast lähtuvalt oleks Danil Hamidžanovi süüdistuse muutmine uut süüdistust esitamata süüdistatavale selgelt üllatuslik, tema kaitseõigust rikkuv ja seega lubamatu. 10. Kuna kohus ei tuvastanud tegevuses KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu, siis puudub vajadus analüüsida süüteokoosseisu teisi tunnuseid. Menetluskulud

§ 181

lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud, milleks on kaitsjatasu kohtueelsel menetlusel 96.00 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 1 alusel tuleb Eesti Vabariigilt Danil Hamidžanovi kasuks välja mõista 1000.00 eurot menetluskulude katteks. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp 6 Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 5.

mai 2017 kohtuotsus muutmata ning vanemprokuröri apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 20.11.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Viru Ringkonnaprokuratuuri kassatsioon menetlusse võtmata. 05.05.2017 kohtuotsus kohtumäärusega. Referent 1-16-10445 jõustus 20. novembril (allkirjastatud digitaalselt) 2017. a Riigikohtu Lea Herne 7