) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel Joel Kaissile PPA Lõuna prefektuuri
Taotleja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 17. mail 2017 teavitas kohtutäitur aga kohtuvälist menetlejat rahatrahvi nõude täitmise võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara, sh registervara olemasolu, ning tuvastanud, et võlgnikul puudub igasugune vara. Lisaks puuduvad isikul ka sissetulekud, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata (kontrollitud töökoha olemasolu, arestitud pangakontod). Seega puudub isikul nii sissetulek kui ka vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et ta saab aru, et peab pärast vangistuse kandmiselt vabanemist kandma ära nelja päevase asendusaresti. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 sätestab, et maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt
§-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. Karistuse määramise ajal kehtinud
kohaselt vastas ühele trahviühikule 4 eurot.
Joel Kaissi rahatrahvi suurus on 180 eurot ehk 45 trahviühikut. Süüdlane ei ole rahatrahvi tasunud u 2 aasta jooksul, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning Joel Kaissil ei ole ka vara ega sissetulekuid, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu tuleb PPA Lõuna prefektuuri avaldus rahuldada ja Joel Kaissile väärteootsusega nr 2860,15,001437 määratud ja tasumata rahatrahv 45 trahviühikut (180 eurot) asendada arestiga 4 päeva. Kohus ei pea võimalikuks asendada aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd selle töö tegemine saaks osutuda võimalikuks alles mitme aasta pärast – seda seetõttu, et Joel Kaissi vangistus kestab veel üle seitsme aasta. Ei ole teada, millises seisus on Joel Kaiss vanglast vabanemisel: eeskätt ei ole teada, kas Joel Kaiss sooviks siis veel tööd teha (üldkasuliku töö tegemine on
lg 1 kohaselt võimalik vaid süüdlase nõusolekul) või kas ta on selleks võimeline. Asendusarest tuleb pöörata täitmisele kohe pärast seda, kui Joel Kaiss vabaneb talle Tartu Maakohtu 29. juuni 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5494 mõistetud vangistuse kandmiselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.