Obsah (8)

§ 331§ 162§ 657§ 336§ 442§ 450§ 173§ 238

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 331lg 1 alusel kostja poolt 17.08.2016 esitatud seisukoha tähelepanuta.

7. Vastavalt

§ 162lg-le 1 jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1500 eurot (ilma käibemaksuta). 3 Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 30.09.2016 esitas kostja Harju Maakohtu 31.08.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt käsitles maakohus poolte vastuväiteid ja tõendeid erapoolikult ning jättis ebaõigesti kostja esitatud tõendeid tähelepanuta. Kostja esitas ühe vastuväitena tasaarvestusavalduse. Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud, et kostja ei ole tähtaegselt kohtu 13.06.2016 kirjale vastanud. Kostja selgitas, et kohtu 13.06.2016 kiri jõudis temani meiliaadressilt mittevastata@just.ee ning nimetatud kirjas oli märgitud kohtu kontaktandmeteks Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja; E-post – XXX@kohus.ee. Kostja edastas eelnimetatud aadressile nõutud selgitused tähtaegselt, s.o 29.07.
3. Mitteprofessionaalse isikuna eeldas kostja enda vastuse jõudmist tsiviilasja materjalideni ning ei lisanud kirja adressaadiks mõnda muud kohtu e-postiaadressi ega kontrollinud, kas kohus edastab talle seisukohtade kättesaamise kohta kinnituse. Kostja kontrollis üksnes seda, kas antud kiri on jõudnud adressaadini (st kas edastamise kohta ei ole tulnud süsteemiadministraatori poolt veateadet) ning uskus selliselt, et tema e-kiri on leidnud tee tsiviilasja materjalideni. Õigusteadmiste puudumise tõttu ei teadnudki kostja oma dokumenti esitada spetsiaalsele menetluspostiaadressile. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra“ § 36 lg 9, sätestab, et kui e-posti teel esitatakse menetlusdokument otse kohtunikule või muule kohtuteenistujale, tagab vastav isik dokumendi registreerimise kohtute infosüsteemis, edastades selle sama paragrahvi lõikes 1 märgitud aadressil ning teavitades saatjat elektroonilise vastuvõtukinnitusega. Kostja leiab, et tema seisukohad jõudsid kohtule õigeaegselt ning neid arvestamata jättes on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme. Kuivõrd tema poolt edastatud seisukohtade ja tõendite osas ei ole kohus oma seisukohti väljendanud ja tõendeid hinnanud, ei saa ringkonnakohus esitatud seisukohti ja tõendeid esmakordselt hinnata, mistõttu tuleb otsus tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4. Ka olukorras, milles kostja ei oleks seisukohti ja tõendeid esitanud, pidanuks kohus võtma seisukoha kasutuseeliste väärtuse kohta, kuna kohtul olid olemas kostja seisukohad kasutuseeliste hindamise kohta. Seejuures määras kostja kasutuseeliste väärtuse hageja enda poolt pakutud kasutuseeliste väärtuse (s.o rendihinna) järgi. Ka nimetatud asjaolude kohta ei ole kohus seisukohta võtnud ning on selliselt rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme. Lisaks ei oleks kohus tohtinud otsuses märkida, et jätab tasaarvestusavalduse rahuldamata. Olukorras, milles kohus leidis, et kostja ei ole oma vastuväiteid piisavalt tõendanud, saanuks kohus jätta need

3401 lg 3 järgi tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles lahendati kostja tasaarvestuse vastuväide, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, täiendades seda selgitustega, et tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega ning, et see otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel. 4

1. Haginõude põhjendatuse osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus on jätnud tema tasaarvestuse vastuväite põhjendamatult rahuldamata. Samuti heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei ole menetlenud tema poolt 29.07.2016 maakohtule esitatud seisukohti ja tõendeid.
2. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et hageja kasutas ajavahemikul 01.04.2015 – 01.09.2015 kinnistut ilma selle eest tasumata, mistõttu on hageja saanud kasutuseelisest 1225 eurot. Kostja tasaarvestas oma nõude hageja nõudega.
3. Harju Maakohus saatis pooltele 13.06.2016 kirja, milles selgitas, et kostjal lasub kasutuseelise väärtuse tõendamise kohustus ning andis kostjale asjaolude ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 29.07.
4. Kohtuotsuses märkis maakohus, et kostja ei toonud määratud tähtajaks välja asjaolusid ning ei esitanud tõendeid kasutuseelise väärtuse kohta. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et ta saatis täiendavad seisukohad koos tõenditega 29.07.2016 kohtuistungi sekretär EM e-posti aadressile. Selle tõendamiseks on kostja 30.09.2016 esitanud ringkonnakohtule maakohtu 13.06.2016 teate vastuvõtmist vajava dokumendi kohta, kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile saadetud kostja 29.07.2016 ekirja väljatrüki, kostja 29.07.2016 täiendavad seisukohad ja selle lisad (hageja esindaja ekiri, Statistikaameti andmete väljatrükk ja Maalehe artikli väljatrükk). Kolleegium märgib, et kuna kostja eelmärgitud väite osas seisukoha võtmine eeldab tõendite hindamist, siis võtab kolleegium eelnimetatud tõendid asja materjalide juurde. 16.

§ 336

lg 2 sätestab, et elektrooniline dokument loetakse kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Justiitsministri 28.12.2005 määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 5 lg 1 kohaselt tuleb e-kirjaga kohtule menetlusdokumendi saatmiseks kasutada selleks ettenähtud e-posti aadressi, mis on avaldatud Justiitsministeeriumi veebilehel http://www.just.ee. Sama korra § 7 lg 1 sätestab, et e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Kostja ei saatnud menetlusdokumente eelnimetatud korra § 5 lg-s 1 viidatud e-posti aadressile, vaid kohtuistungi sekretäri aadressile. Kostja väide, et ta ei teadnud õiget menetlusposti aadressi, on väär, kuna kostja oli eelnevalt (16.03.2016) menetlusdokumente sinna saatnud. Justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 57 kehtestatud „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 36 lg 9 sätestab küll, et kui e-posti teel esitatakse menetlusdokument otse kohtunikule või muule kohtuteenistujale, tagab vastav isik dokumendi registreerimise kohtute infosüsteemis, edastades selle käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud aadressil ning teavitades saatjat elektroonilise vastuvõtukinnitusega. Kostja ei ole aga tõendanud, et tema kiri kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile jõudis. Riigikohus on 10.12.2008 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08 (p 9) selgitanud, et elektrooniliselt saadetud apellatsioonkaebuse kohtusse jõudmist ei tõenda üksnes e-kirja väljatrükk. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda ka e-kirja väljatrükk kohtuistungi sekretäri e-posti aadressile menetlusdokumentide saatmise kohta seda, et e-kiri sellele aadressile jõudis. 17. Samas ei selgu maakohtu otsusest, miks maakohus ei arvestanud tasaarvestust puudutavaid väiteid ja tõendeid, mis esitati enne 29.07.2016.

§ 442

lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kostja põhjendas, et hageja kasutas ajavahemikul 01.04.2015 – 01.09.2015 5 kinnistut ilma selle eest tasumata. Kasutuseelise väärtuse määramisel tugines kostja poolte vahelistele läbirääkimistele ning väitis, et esmase pakkumise kohaselt oli hageja nõus kinnistu rentimise eest maksma 70 eurot/ha aastas. Poolte vahelisest e-kirjavahetusest ja hageja poolt koostatud lepingu projektidest nähtub, et hageja oli nõus maksma ka kõrgemat hinda. Maakohus ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid ja tõendeid hinnanud ega selgitanud, miks neid ei saa kasutuseelise väärtuse ja tasaarvestuse põhjendatuse üle otsustamisel arvestada. 18. Kuna maakohus ei ole tasaarvestuse avaldust puudutavaid kostja väiteid ja tõendeid, samuti tasaarvestusele esitatud hageja vastuväiteid, sisuliselt hinnanud, siis tuleb tsiviilasi saata osas, milles lahendati kostja tasaarvestuse vastuväide, maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik teha

§ 450

lg 1 ja 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus.

§ 450

lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Vastavalt

§ 450

lg-le 2, kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon).

§ 450

lg 4 kohaselt, kui kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. 19. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 450

lg 3 järgi on tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt lõppotsus, kuid sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju, kui edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata ja kohus tühistab seetõttu ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. 20. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 ja lg 5 järgi maakohtu otsustada.

21. 06.12.2016 esitas hageja koos vastusega apellatsioonkaebusele kostja 16.03.2016 ja 17.08.2016 maakohtule esitatud seisukohad koos lisadega. Hageja soovib nendega tõendada, et kostja teadis maakohtu õiget menetlusposti aadressi. Kolleegium märgib, et esitatud dokumendid on juba tsiviilasja toimikus (t lk 77-92 ja lk 149-155) (kostja 17.08.2016 seisukoha osas on maakohus otsuses märkinud, et jätab selle

§ 331lg 1 alusel tähelepanuta).

Kuna toimikus olevatest dokumentidest nähtub, millisele aadressile on need saadetud, siis puudub vajadus nende täiendavaks esitamiseks. Seetõttu kohus keeldub nende vastuvõtmisest (

§ 238lg 1).

Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 6