Kriminaalasi nr 1-12-9200 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 18.09.2017) Kriminaalasja number 1-12-9200

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 6 alusel liideti käsoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, s.o Harju 1

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistusaja alguseks Aleksandr Jelizarovi kinnipidamise aeg, s.o 31.01.

1. Kohtuotsus jõustus 03.04.
2. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.01.2012 ja lõpeb 14.07.2018.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 23.07.2017. 19.07.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Aleksandr Jelizarovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Aleksandr Jelizarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates on positiivne, et Aleksandr Jelizarov omab vabanemise korral elukohta ning lähedased on valmis teda toetama. Lisaks on süüdimõistetu osalenud Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt sotsiaalprogrammides. Negatiivse külje pealt tõi prokurör välja, et isikul on kehtiv distsiplinaarkaristus, uued kuriteod on sooritatud kriminaalhooldusalusena ning isikul puudub vabanemise korral ka kindel sissetulek. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leidis prokurör, et Aleksandr Jelizarovi puhul võiks olla käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus piisav, et mõjutada teda hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Sarnaselt Tartu Vanglaga toetas prokurör Aleksandr Jelizarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Aleksandr Jelizarov avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et vabanemisel asub ta esmalt elama tütre juurde, hiljem üürivad talle korteri sõbrad ja see makstakse tema eest. Kinnipeetava sõnul on ta väsinud vangla elust. Ta on karistuse kandmise ajal saanud 4kordseks vanaisaks ja leiab, et peab tütart lastelaste kasvatamise juures aitama. Väidetavalt on tal vabaduses töökoht olemas. Kinnipeetava sõnul on tal ka elukaaslane, kuid esialgu koos elama ei asuta. Süüdimõistetu tunnistas, et tal on olnud tõsine sõltuvus narkootikumidest, kuid sellest ajast on möödas juba 20 aastat, ta on läbinud rehabilitatsiooni ning vajadusel on ta valmis enda probleemiga tegelema ka vabaduses. Viimati tarvitas ta narkootikume enne käesolevat vangistust. Kinnipeetav selgitas kohtule, mis asjaoludel ta avavanglast tagasi kinnisesse osakonda paigutati ja miks ta ei ole nõus igasugust tööd (nt koristaja) tegema. Kaitsja leidis, et Aleksandr Jelizaroviga, kes on sisuliselt pool elu veetnud vangistuses, on sel korral endaga palju tööd tehtud. Kaitsja arvates näitab distsiplinaarasjas koristustöödest keeldumine Aleksandr Jelizarovi puhul seda, et ta on liiga kaua vanglas olnud - isikul on kohustused, mida selle töö eest saadava tasuga ei ole võimalik täita. Kaitsja leidis, et võttes aluseks muutuseid elus, vanust ja tingimusi vanglas, on arusaadav, et Aleksandr Jelizarov ei taha enam vanglas olla. Kaitsja arvates võiks Aleksandr Jelizarovile anda võimaluse näidata, et ta on võimeline elama vabaduses seaduskuulekalt. Lisakohustused võiksid teda distsiplineerida. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Jelizarovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Jelizarovi vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Aleksandr Jelizarovit on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib isik 6 korda. Käesolevat karistust kannab Aleksandr Jelizarov suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo eest on isikut varem karistatud juba kolmel korral, viimati Harju Maakohtu 18.06.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-3647 kolme aasta pikkuse vangistusega, mille kandmiselt vabanes Aleksandr Jelizarov tingimisi enne tähtaega 26.04.
2. a määruse alusel. Kuriteod, mille eest Aleksandr Jelizarov hetkel karistust kannab, on seega pandud toime ajal, kui ta oli eelmise vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega vabastatud. Kuigi kinnipeetava sõnul ei ole tal tõsist sõltuvust narkootikumidest juba 20 aastat, on ta siiski tarvitamist jätkanud. Vangla iseloomustusest nähtub, et enne praegust vangistust tarvitas Aleksandr Jelizarov erinevaid narkootikume, peamiselt süstis fentanüüli, mis tekitab kiiresti tugevat sõltuvust. Sõnades on isik valmis oma elu muutma ja narkootikumide tarvitamisest loobuma, kuid kuna tegemist on pikaaegse tarvitajaga, on oht tagasilanguseks suur. Kohus peab positiivseks, et karistuse kandmise ajal on kinnipeetav nii Tallinna kui Tartu Vanglas läbinud mitmeid rehabiliteerivaid tegevusi, osalenud mitmete tugirühmade töös, läbinud sotsiaalprogramme ning sõltuvusteemalisi loenguid, õppinud riigikeelt, lisaks võtnud osa toetava tegevusena programmist teraapiakoeraga ja loovtegevuse grupist. Negatiivsed muutused on toimunud kinnipeetava käitumises ja suhtumises. Varem Aleksandr Jelizarovi vabastamise arutamisel leidis kohus, et kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise algusega võrreldes paranenud, kuid praegu on kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus. 26.04.2017 paigutati Aleksandr Jelizarov Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglasse, kuid juba 30.05.2017 alustati tema suhtes menetlus edasise karistuse kandmiseks kinnisesse vanglasse ümberpaigutamiseks. Aleksandr Jelizarov ei allunud avavanglas korraldusele asuda tööle koristajana, sest see rikub tema mainet ja väärikust. Sama selgitas kinnipeetav ka kohtuistungil. Kohtu arvates ei iseloomusta valikuline korraldustele allumine kinnipeetavat heast küljest ning viitab jätkuvalt kriminaalsetele hoiakutele. Lisaks senisele negatiivsele elukäigule ja käitumisele karistuse kandmise ajal ei toeta isiku vabastamist ka vabanemisjärgse elukoha puudumine. Aleksandr Jelizarov soovib vabanemise korral asuda elama tütre juurde. Tütrega sõlmitud üürilepingu kohaselt selleks, et üürnik võiks enda juurde kedagi elama võtta, on vajalik üürileandja kirjalik nõusolek. Kriminaalhooldajale teadaolevalt on korteri omaniku esindaja andnud vaid suulise nõusoleku. Oluline on seegi, et korteri omanikule ei ole teada, et Aleksandr Jelizaron viibib vanglas. Kuna kirjalikku nõusolekut ja sellega ka seaduslikku alust Aleksandr Jelizarovi elama asumiseks tütre juurde ei ole, tuleb asuda seisukohale, et praegu garanteeritud elukoht Aleksandr Jelizarovil puudub. Kinnipeetav nimetas ka teisi võimalikke elukohti, kuid nende kohta täiendavaid andmeid esitada ei soovinud. Tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu, kuna olukorras, kus elukoht puudub, ei ole võimalik teostada isiku üle vajalikku järelevalvet. Käesolevalt sellist elukohta, kus saaks kohustada isikut elama, kohtul teada ei ole. 3