Obsah (14)

§ 231§ 5§ 438§ 230§ 436§ 328§ 293§ 162§ 174§ 138§ 144§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 19. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind 2

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool 4 määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 24.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

1. Hageja ja kostja sõlmisid 25.05.2015 korteriomandi müügilepingu (tlk 8-14), mille alusel ostis hageja kostjalt korteriomandi asukohaga Xxxx. Lepingu punktis 2.1.5 on müüja avaldanud, et lepingu ese vastab täielikult projektile, puuduvad ilma õigusliku aluseta teostatud ümberehitused, korter on elamiskõlblik, see on ühendatud elektrivõrguga, vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning on ahjuküttega ja elektriküttega. Pooled vaidlevad selle üle, kas asjaolu, et vaidlusaluse korteri soojamüür ei lähe soojaks, ei salvesta sooja ja kütmine on ebatõhus, on puudus ning on puudusena lepingurikkumine, mille eest peab vastutama kostja.
2. Hageja tutvus korteri müügipakkumisega portaalis City24.ee (tlk 59, 60), milles oli avaldatud, et köögis on puupliit, mis kütab mõnusalt soojaks ka tagumises toas oleva soojamüüri. Elutoas on kamin. Kaminast on suunatud soe õhk teistesse tubadesse. Kamin ongi selle korteri põhiline kütteallikas. Sellest nähtuvalt on müügipakkumises korteri küttesüsteemina välja pakutud elektriküte, kamin, põrandaküte ja ahjuküte. Tunnistajana ütlusi andnud maakler Xxxx kinnitas, et tema sai korteri kohta avaldatud informatsiooni kostjalt, poolte vestlust korteri kütmise osas ta aga ei mäletanud. Tunnistaja Xxxxütlustega ei leidnud tõendamist hageja väide, nagu selgitanuks müüja, et kogu korterit köetakse puupliidiga. Xxxxise müügikuulutust ei lugenud (tlk 150), kuid järeldas ise korterit vaadates, et pliit-soojamüür kütab kogu korteri. Hageja väitel oli müügikuulutuses olevast teabest võimalik üheselt aru saada, et pliit-soemüür on töökorras, mida saab kasutada sihtotstarbe kohaselt. Kuulutuses avaldatud informatsioon, et kamin on põhikütteallikaks, ei vasta hageja arvates tõele, sest nii pliit-soojamüür kui ka kamin on ahikütte alla kuuluvad küttekehad. Kamin ei ole korteri põhiliseks kütteallikaks, kuna see ei tööta põhimõttel, mis salvestaks sooja, sest kui tuli küttekoldes kustub, jahtub ka kamin. Kohus ei nõustu hageja järeldustega, kohtu arvates oli müügikuulutusest võimalik järeldada, et korteri kütmiseks tuleb kasutada erinevaid võimalusi ja müüja vastupidine selgitus ei leidnud tunnistajate ütlustega tõendamist.
3. Kohus nõustub kostjaga selles, et korteri kütmine (tlk 57) oli mõelnud arvestades planeeringut ja seal olevaid kütteseadmeid, läbi erinevate võimaluste. Tõendatud on müügikuulutusega kostja väide, et ta sellest ostjat teavitas ning selgitas, et põhiline kütteallikas on kamin (tlk 59). Kohtuistungil selgitas hageja (tlk 134, pöördel), et müüja informatsiooni kohaselt küttis kostja ühe korvitäie puid ning 3-4 tunni pärast soojenes soojamüür (tlk 138). Hageja pidas seda informatsiooni ekslikuks, mida kinnitavad ka tunnistajad (tlk 135), sest talvistel miinuskraadidel soojamüür ei soojenenud. Kohtu hinnangul ei ole hageja sellesisuline väide tõendamist leidnud, tunnistajad ei teadnud konkreetselt pliidi kütmise kohta ütlusi anda.
4. Hagejal ei ole hagi asjaoludest tulenevalt võimalik pliit-soemüüri kasutada selle sihtotstarbe kohaselt, sest kütmisvõimalus suudab katta korteriomandi soojavajaduse vaid osaliselt, ehk kütta vaid köögi. Asjaolust, et talvel pliidi kütmisel soemüür soojaks ei lähe või selle kütmine on ebatõhus, kostja hagejat enne müügilepingu sõlmimist ei teavitanud. Hageja palub esimese alternatiivnõudena hinnata kahju tekitamisest tulenevaid aluseid ja seejärel hinna alandamise alusel 5 tekkinud nõuet ja välja mõista 2801 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täidetud eeldused kahju hüvitise väljamõistmiseks ega tõendatud alus hinna alandamiseks.
5. Hageja väitel ilmnesid küttekolde puudused oktoobris 2015, kui ta tegi küttekoldesse tuld, seejärel proovis jaanuaris 2016 erinevaid kütmisviise, kuid tuba soojaks ei saanud (ca 15 kraadi). 01.02.2016 edastas hageja kostjale e-kirja, milles küsis teavet kütmise viisi kohta (tlk 17,21,70). Hageja kinnitas 08.12.2017 kohtuistungil (tlk 145), et tal puudus teave ja kogemus puudega kütmise osas. Hageja seisukohad kütmise osas erinevates menetlusdokumentides on vastukäivad. 11.02.2016 e-kirjas on ta kostjale kirjutanud, et suvel sai ahju tulikuumaks (tlk 76), 2016 avastas, et soojamüür üldse soojaks ei lähe (tlk 134). Seega on arusaamatu, miks hageja peab ebaõigeks müügikuulutuses viidatud väidet (tlk 91), et köögis on puupliit, mis kütab mõnusalt soojaks tagumises toas oleva soojamüüri.
6. Hageja nõuab kostjalt tulevikus tekkivate kulude hüvitamist VÕS § 128 lg 3 alusel, otsese varalise kahjuna. Riigikohtu lahendi 3-2-1-5-12 järgi lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:
7. kostja on lepingut rikkunud;
8. kostja vastutab lepingu rikkumise eest;
9. kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik;
10. hagejale on tekkinud või tekib kahju;
11. kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga;
12. kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
13. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad VÕS §-de 217-227 erireeglid (vt ka Riigikohtu
14. veebruari
15. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-156-11, p 19).
16. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja 218 lg 1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel esmalt oluline küsimus, kas kostja (müüja) on rikkunud müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Hageja nõue kostja vastu seisneb täiendavates kulutustes, mida hageja väidetavalt peab tegema, et puudused kõrvaldada. Selleks on uue pliit-soemüüri ehitamine selle ehituslike vigade tõttu nii pliidipoolses osas köögis kui ka teises toas soojamüüri osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. Kohus ei nõustu hagejaga, et pliit-soojamüüriga saab kütta vaid osaliselt, mistõttu on tegemist lepinguesemeks oleva korteri (küttekolde) puudusega. Ostjal oli võimalus aru saada, et eluruumi kütmiseks on erinevad kütmisvõimalused. Asjaolu, et pliit-soojamüüri võiks asjatundja soovitusel uue ja ökonoomsema ehitada, ei ole puudus, mida saaks käesolevas vaidluses lugeda oluliseks varjatud puuduseks.
17. Hageja on esitanud tõendina küttesüsteemi ülevaatuse akti (tlk 20), mille kohaselt pliitsoojamüüri on üle vaadanud 02.02.2016 pottsepp-müürsepp Urmas Eelmäe.

§ 293

lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Xxxxülevaatuse aktist ilmnevad küttekolde ehituslikud probleemid, mis ei välista küttekolde sihipärast kasutamist. 6 Kostja on viidanud seoses hageja poolt tellitud asjatundja Xxxxpoolt koostatud küttesesüsteemi ülevaatuse aktiga, et xxx puudus akti koostamiseks igasugune pädevus (MTÜ Eesti Pottsepad, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, tlk 82,85). Xxxxei ole vastanud kostja kirjadele, milles kostja soovis informatsiooni lõõride arvu ja lõõri läbimõõdu kohta. Asjaolu, et xxxx puudub õigus anda eksperthinnangut, ei oma asjas tähtsust, sest ekspertiisi ei ole kohus määranud ja talle ülesandeks seda läbi viia teinud. Kohus tegi pooltele 04.10.2016 kohtu korraldaval istungil (tlk 135) ettepaneku määrata ekspertiis vaidluseseme nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks. Pooled ekspertiisi ei soovinud ja ilmnes, et soojamüür on korteris lammutatud (tlk 146). Hageja esitatud pliit-soojamüüri ülevaatuse akti koostamiseks on pottsepp-müürsepp piisavalt pädev, pealegi ei ole kostja väitnud, et tõendis kirjeldatu ei vasta tõele.

1. Kohtu hinnangul vastab müügiese lepingu punkt 2.1.5 tingimustele ning hageja soovi ümber ehitada korteris asuv pliit-soojamüür, ei saa samastada kostjapoolse lepingurikkumisena. Tõendatud on asjaolu, et kostja tõi korterit müües esile korteri küttesüsteemid kogumina: elektriküte, kamin, põrandaküte ja ahjuküte. Seda asjaolu kinnitab müügikuulutus ja lepingu punktis kajastatud p 2.1.5 märge kütmisvõimalustele. Tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et korterit ostjale näidates oli ilmne, et põhiliseks kütteallikaks on kamin ja elektriradiaatorid (tlk 148). Seega ei saa pidada korterit kütmisvõimaluseta korteriks ning hinnata normaalset toatemperatuuri vaid ühe kütteallika järgi. Kohus märgib muuhulgas, et hagiavalduses viidatud temperatuuri 15 kraadi, ei kinnita ükski tõend, sh pottsepp-müürsepp akt. Küttesüsteemi ülevaatuse aktist nähtub, et soojamüür vastab tuleohutuse nõuetele, kuid selle kütmine on ebatõhus, kuna müür on laotud 12 cm tellistest ning seega soojuse salvestumine pliidi puhul väga aeganõudev. Köögi poolne soojamüür on kaetud plaatimisseguga kinnitatud seinaplaatidega, mis ei lase soojusel väljuda. Kuivõrd pliit soojamüür suudab kütta köögi, oleks otstarbekam ehitada kitsast tellisest uus soojamüür. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-04 märkinud, et ostes korteri, tuleb lugeda endastmõistetavaks, et korterit peab olema võimalik ka kütta ja et kütmisel on ruumide soojapidavuse korral tagatud nendes elamiseks vajalik normaalne temperatuur. Teistsugune kokkulepe tulnuks selgelt lepingus ette näha. See kehtib ka kasutatud eluruumide ostmisel, kus ei saa aga eeldada samasugust kvaliteeti nagu uute eluruumide puhul. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusalune pliit-soojamüür lugeda lepingutingimustele vastavaks, sest korteris oli tagatud kütmine läbi erinevate võimaluste ja ükski tõend ei kinnita, et müügilepingu sõlmimisel oleks rõhuasetus just pliidiga kütmisel olnud. Kohus leiab, et hagejal oli võimalus hinnata ja näha seda olukorda korteri üle vaatamisel, mida tema esitatud tõendis on kirjeldatud.
2. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 3 kohaselt hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Riigikohus on lahendis 3-2-1-156-11 märkinud, et müüja vastutuse hindamisel ostuhinna alandamise eeldusena ei ole tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel (vt ka nt Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05, p-d 11, 13;
5. septembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-07, p 14). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused:
7. puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale;
8. puudus ei tulenenud ostjast;
9. ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma;
10. sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda; 7
11. ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav;
12. puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale.
13. Kostja väitel ostis ta korteriomandi teadmisega, et tal on võimalik korterit soojaks kütta puudega, mis on oluliselt odavam kütmisviis, võrreldes elektriga. Kohus ei nõustu kostja väitega eeltoodud põhjendustel. Vaatamata sellele, et pliit-soojamüüriga on võimalik kütta vaid osaliselt, ei ole tegemist lepingueseme puudustega, sest korteri kütmisvõimalused kajastusid müügipakkumises ja lepingu esemeks mõeldud eluruum ei ole kütmisvõimaluseta. Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist hagis toodu, et müügilepingu ese ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele. Menetluskulud
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

36.

§ 174

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 37.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 ja 7 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. 38.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 1335 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv summas 275 eurot, kokku 1610 eurot. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis tuleb hageja menetluskulud summas 1610 eurot jätta hageja kanda. 8
2. Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas 2594,81 eurot (koos käibemaksuga). Kohus hindab

§ 138

lg 1, § 138 lg 2, § 143 lg 1 p 1, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid. 41. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulisel esindajal on kulunud kostja esindamiseks kokku 16 tundi ja 38 minutit hinnaga 130 eurot tund ehk kokku 2594,81 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kostja menetluskulude nimekirjale osaliselt vastu vaielnud, leides, et kostja kulud on osaliselt ülepaisutatud ja neid tuleb vähendada.

1. a)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 1 tund ja 16 minutit nõupidamiseks kliendiga ja e-kirjavahetuseks kohtuga.
2. b)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 44 minutit kohtule taotluse koostamiseks, e-kirjavahetuseks kliendiga ja kliendi poolt saadetud materjalidega tutvumiseks.
3. c)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 2 minutit e-kirjavahetuseks kliendiga.
4. d)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 1 tund ja 54 minutit tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, kliendi poolt toodud tõenditega tutvumiseks, kostja vastuse koostamiseks ja e-kirjavahetuseks kliendiga.
5. e)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 2 tund ja 56 minutit kostja vastuse koostamiseks, e-kirjavahetuseks kliendiga ja kliendi poolt saadetud lisatõenditega tutvumiseks.
6. f)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 39 minutit e-kirjavahetuseks kliendiga, kostja vastuse täiendamiseks ja kohtule esitamiseks.
7. g)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 29 minutit hageja vastusega tutvumiseks, e-kirjavahetuseks kliendiga ja kohtuga.
8. h)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 31 minutit kohtule seisukoha esitamiseks ja e-kirjavahetuseks kliendiga.
9. i)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 1 minut e-kirjavahetuseks kliendiga.
10. j)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 4 minutit kohtumäärusega tutvumiseks ja e-kirjavahetuseks kliendiga.
11. k)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 3 minutit e-kirjavahetuseks kliendiga.
12. l)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 5 minutit kohtukutsega tutvumiseks ja e-kirjavahetuseks kliendiga.
13. m)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 7 minutit e-kirjavahetuseks kohtuga ja kliendiga.
14. n)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 13 minutit vastaspoole taotlusega tutvumiseks tutvumiseks ja e-kirjavahetuseks kliendiga.
15. o)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 3 tundi ja 32 minutit ekirjavahetuseks kliendiga, kohtuistungiks valmistumiseks, nõupidamiseks kliendiga enne ja pärast kohtuistungit, kohtuistungil osalemiseks ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks.
16. p)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 11 minutit e-kirjavahetuseks kliendiga.
17. q)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 28 minutit e-kirjavahetuseks kliendiga ja kohtule protokolli parandamise taotluse koostamiseks.
18. r)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 1 minut e-kirjavahetuseks maakleriga.
19. s)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 55 minutit kohtuistungiks valmistumiseks ja nõupidamiseks kliendiga enne kohtuistungit.
20. t)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 2 tundi ja 15 minutit kohtuistungil osalemiseks ja nõupidamiseks kliendiga pärast kohtuistungit. 9
21. u)Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja kulu 12 minutit kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja e-kirjavahetuseks kliendiga. Kokku on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulu summas 2594,81 eurot (16h 38min x 130 + käibemaks). 42.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 43.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 10