1-13-10383/57

(8)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.10.

1. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on A.Baskakovi kriminaalkorras karistatud üheksal korral, reaalset vangistust kannab viiendat korda. A.Baskakov on vanglas töötanud majandustöödel koristajana ja Eesti Vanglatööstuse puidutsehhis, kus ta lõpetas töötamise seoses avavanglaosakonda paigutamisega. A.Baskakov on osalenud riigikeele B1 taseme õppes ning sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, mille tulemusel A.Baskakov võttis endale eesmärgiks olla kogu aeg kaine, hoiduda narkootilistest ainetest. A.Baskakov on osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes, kus kinnipeetav oli aktiivne. A.Baskakov on osalenud Agressiivsuse asendamise treeningus, mille ta läbis edukalt, kuulas tähelepanelikult, võttis osa teemade arutamisest. Kinnipeetav sai aru, et tema peamine probleem on seotud narkootikumidega ja kainena tal selliseid probleeme ei ole. A.Baskakov on vestelnud kriminaalhooldajaga teemal terved suhted lähedastega. Perioodil 22.12.201509.05.2017 paiknes A.Baskakov Avavanglaosakonnas. Lisaks on A.Baskakov vanglas läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ja alates 07.07.2017 töötab EVT puidutsehhis abitöölisena. A.Baskakovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomitus, teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Enne vangistust elas A.Baskakov munitsipaalkorteris Kohtla-Järvel. Vabanemisel asub elama ema T. B. juurde. Tähtajaline elamisluba ja elamisloa kaart kehtivad kuni 09.09.
2. A.Baskakovil on omandatud haridust 7 klassi, tema õpingud katkesid, sest sattus kuritegelikule teele. A.Baskakov on lõpetanud riigikeele B1 taseme kursuse ja
3. aastal omandanud vanglas katlakütja ja
4. aastal metallkonstruktsioonide lukksepa eriala. A.Baskakov ei soovi põhiharidust omandada, kuna eelistab töötamist. Enne vangistust oli sissetulekuks kriminaalsel teel saadud tulu ja xxx. Peale vanglast vabanemist
5. aastal töötas ta 6 kuud piimakombinaadis xxx laadurina. Seejärel alustas taas tarvitamist ja töösuhe katkes. A.Baskakovil on tasutud haginõuded ning vabanemisfondis on 1410 eurot. Kinnipeetav on vangistuse ajal peamiselt töötanud (pesumajas, koristajana, puidutsehhis). Eelmine töökoht xxx OÜ garanteerib A.Baskakovile töökoha ka vabanemisjärgselt. A.Baskakovi lähivõrgustiku kuuluvad ema T. B., õed A. ja S. B.. Telefonisvestluses lähedased kinnitasid, et on nõus andma A.Baskakovile veel ühe võimaluse ning aitavad venda igati vabanemisjärgselt. A.Baskakovi poolt viimane vägivaldne kuritegu oli toime pandud oma tädi vastu. Kinnipeetav suhtleb oma lähedastega telefoni teel, ühel korral on käinud lühiajalisel väljasõidul. A.Baskakovil on üks laps, kuid lapsega ja lapse ema ta ei suhtle. Endine suhtlusringkond koosneb valdavalt sõltlastest. Kinnipeetav tunnistab, et võib olla kergesti mõjutatav. A.Baskakovi hoolimatu ja riskiva elustiilile viitab pikaajaline süstemaatiline õigusrikkumine. A.Baskakov väidab, et ta ei suhtle enam kuritegelike sõpradega. Enne praegust vangistust kinnipeetav enda sõnul tarvitas alkoholi vähe, 1-2 korda kuus. Varem on kinnipeetav pannud toime alkoholijoobes kuriteo, oli agressiivne. A.Baskakov soovib loobuda alkoholist ja olla karsklane. A.Baskakov proovis esimest korda moonivedelikku 15 aastaselt. Tarvitas seda kolm aastat, doosid kasvasid ning ta hakaks varastama. Vanglast vabanedes mõnda aega ei tarvitanud, aja möödudes hakkas tarvitama alkoholi ja hiljem fentanüüli. Eelmise vangistuse ajal paiknes Tartu vangla sõltuvusreh. osakonnas ja seejärel Viru Vangla postreh. osakonnas. Peale
6. aastal vanglast vabanemist oli ta puhas umbes 3 kuud ja toimus tagasilangus. Tarvitas fentanüüli ja ravimit Rivotril iga päev. Kinnipeetav ise tunnistab, et sõltuvusainete mõjul võib olla agressiivne. Motivatsioon narkosõltuvusest vabaneda on olemas ja ta mõistab narkootikumide mõju oma käitumisele. A.Baskakovile on diagnoositud krooniline haigus, kuid üldiselt on tema tervis korras. A.Baskakovi korduv vägivalla kasutamine viitab harjumuspärasele käitumisele oma tahtmise saamiseks. A.Baskakov võib olla impulsiivne ning ei lahenda oma probleeme sihipäraselt. 2

(8)Kordab sageli samu vigu, sest ei suuda leida alternatiive. Ohvriempaatia on madal. Rääkides kuriteost vähendab oma süüd ja õigustab ennast. A.Baskakovi igapäevaoskused on puudulikud, sest puudub haridus, pidev töökogemus, majandusliku toimetuleku oskus nõrk. A.Baskakovi elukogemus on seotud kriminaalse käitumisega ning sõltuvusainete tarvitamisega. A.Baskakov osati pooldab kuritegelikku eluviisi, millest räägivad tema korduvad vangistused ja senine elustiil. A.Baskakov on varasemalt kriminaalhooldusnõudeid rikkunud. A.Baskakov on ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja ei poolda vangla subkultuuri. A.Baskakov ei austa teiste inimeste õigusi ja vara, õigustab oma käitumist sõltuvusega. Kinnipeetaval on tugev motivatsioon muutuda ning usub, et saab seekord oma elu muuta. A.Baskakov on ohtlik avalikkusele ühiskonnas. Isik võib kasutada vägivalda, röövida, tegeleda narkootikumide käitlemisega. Vangla hinnangul on A.Baskakov puhul ohustatud tundmatud isikud, eakad, tuttavad ja sugulased, avalikkus. Samuti isikud kellega koos tarvitab alkoholi. Narkootikumide käitlemise puhul on ohustatud rahva tervis üldiselt. Oht on kõige tõenäolisem, kui vabanemisjärgselt tekib tagasilanegus ning A.Baskakov jätkab narkootikumide tarvitamist. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 66 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 49 %. Arvestades eeltoodust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt rahvastikuregistri andmetel A.Baskakov sündis Kohtla-Järvel, rahvuselt venelane, kodakondsuseta, vallaline. A.Baskakovil on olemas elamisloakaart ja elamisluba kehtivusega kuni 09.09.

1. A.Baskakovi isa S. B. on surnud. A.Baskakovi lähedasteks on ema T. B., õed A. B. ja S. L.. Õdede sõnul on nende suhted A.Baskakoviga tavapärased, kuid mõistavad hukka venna mitteseadusekuulekat eluviisi. Õdede sõnul on suhted võrreldes varasemaga paranenud ja vabanemisjärgselt on nad valmis vennale osutama võimalusepiires abi. Kinnipeetava ema T. B. väitis, et ta soovib anda pojale järjekordse võimaluse paranemise teele asumiseks ning on valmis poega igati toetama. T. B. sõnul austab poeg oma ema, kuigi ei kuulanud tema sõna. Juba lapsepõleves olid temaga probleemid. A.Baskakov hakkas narkootikume tarvitama ema sõnul juba enne
2. aastaseks saamist. Koolis õppides jooksis lihtsalt tundidest ära, õppida ei tahtnud. Ema ei mäleta, et pojal oleksid olnud alkoholi tarvitamisega probleemid. Ema läks oma mehest lahku, kui A.Baskakov oli 11 aastane ja ema sõnul võis poeg sellest saada hingelise trauma. Taotluse andmetel soovib A.Baskakovi vabanemise järgseks elukohaks xxx oma ema juurde. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 2-toalise korteriga, eluks kõigi vajalikuga sisustatud. Ema loodab, et poeg aitab teha korteris remonti. Korteris on võlg elektri eest 100 euro ulatuses. Korteri omanik on A.Baskakovi ema T. B., kes elab preagu antud elamispinnal üksinda. Ema töötab ametlikult xxx kaevanduses. T. B. garanteerib pojale eluaseme ja ülevalpidamise tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt, kuid loodab, et poeg läheb tööle. A.Baskakovil on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxx OÜ`s. Kinnipeetav on varem samas ettevõttes töötanud ning soovib jätkata tööd ka peale vangistusest vabanemist samas kohas. OÜ xx tootmisjuhi A. A. sõnul iseloomustab ta teda, kui tublit töömeest, keda nad oleks nõus kohe tööle võtma. Peale vabanemist sõlmitakse OÜ xxx ja A.Baskakoviga uus tööleping. Karistusregistri andmetel A.Baskakov on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibib korduvalt kinnipidamisasutuses. Kuritegude hulka kuuluvad narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine, vargused, röövimised grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, huligaansus, raske tervisekahjustuse tekitamine, teadvalt kuritegelikul teel vara omandamine, omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine. Kuritegude toimepanemisel A.Baskakov on enamasti kasutanud vägivalda, mis viitab harjumuspärasele käitumisele oma tahtmise saamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul A.Baskakovi korduvad süüteod viitavad tema riskivale ja hoolimatule elustiilile ning 3

(8)impulsiivsele käitumisele. A.Baskakov on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. A.Baskakov on toime pannud esimese astme kuriteod, mis viitab kuritegude raskemaks muutumise dünaamikale ja viitab sellele, et ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Arvestades A.Baskakovi korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ja sõltlased. Kinnipeetaval on narkootikumidest tulenev sõltuvus ja ta kuritarvitas vabaduses alkoholi. Kriminaalhooldaja hinanngul on negatiivne asjaolu, et kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus 03.01.2017), mis näitab, et ka range järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Hoolimatule ja riskivale elustiilile viitab pikaajaline süstemaatiline õigusrikkumine. Läbitud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Agressiivsuse asendamise treening, Sotsiaalsete oskuste treening, omandatud riigikeele õpe B1 tase. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 12.09.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla Aleksandr Baskakovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Aleksandr Baskakov selgitas, et alkoholi tulenevat riski tal enam ei ole, samuti ei ole ta enam huvitatud narkootikumidest. Suureks toetuseks on see, et ta võib minna kohe tööle, mis on talle garanteeritud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A.Baskakov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul on omandatud haridust 7 klassi. Isik on läbinud riigikeele kursuse B1 tasemel. Isik on vanglas omandanud 2000. aastal katlakütja ja 2006. aastal metallkonstruktsioonide lukksepa eriala. A.Baskakov on avaldanud, et ta ei soovi omandada põhiharidust, eelistab töötamist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 1 kehtiv kriminaalkaristust. Vanglas viibib viiendat korda. Varem on teda karistatud: narkootiliste aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, vargused, röövimised grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, huligaansus, raske tervisekahjustuse tekitamine, teadvalt kuritegelikul teel vara omandamine, omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine. Soodusteguriks on narkootikumidest tulenev sõltuvus. Aleksandr Baskakov on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning vangistus 4

(8)pöörati täitmisele. Käesoleval hetkel kannab isik karistust vallates ja andes edasi ebaseaduslikult narkootilist ainet suures koguses isikuna, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegusid; isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõraid vallasaju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud vägivallaga; võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja see oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Kehtivaid väärteokaristusi on süüdimõistetul 2 ja need on mõistetud KarS § 262 ja § 218 lg 1 järgi. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning tema tingimuslik karistus pöörati täitmisele. Seega kohus on seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Aleksandr Baskakov on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristust seoses teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Süüdimõistetu omab elamisloa kaart ja elamisluba kehtivusega kuni 09.09.2017. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetul on olemas garanteeritud töökoht OÜ xxx ning A.Baskakov on aktiivselt osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Kinnipeetav on vanglas töötanud majandustöödel koristajana ja Eesti Vanglatööstuse puidutsehhis. A.Baskakov on osalenud riigikeele B1 taseme õppes ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ning Agressiivsuse asendamise treeningus, vestelnud kriminaalhooldajaga teemal terved suhted lähedastega. Lisaks perioodil 22.12.2015-09.05.2017 paiknes A.Baskakov Avavanglaosakonnas ning on läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ja alates 07.07.2017 töötab EVT puidutsehhis abitöölisena. Kohus hindab positiivse asjaoluna, et A.Baskakov on tasunud haginõuded ja vabanemisfondis on xxx eurot, mis annab kinnipeetavale kindlustunde elu alustamiseks vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib A.Baskakov elama asuda ema juurde aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale T. B.le, kes elab antud elupinnal hetkel üksi. Korteris on küll võlg elektri eest 100 euro ulatuses, kui ema töötab ametlikult xxx kaevanduses ja ta garanteerib eluaseme ja ülevalpidamise Aleksandr Baskakovile tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt, kuid loodab, et poeg läheb tööle. Lisaks tuleb positiivse asjaoluna arvestada, et A.Baskakovi on valmis tema enne tähtaegse vabanemise korral toetama võimaluse piires tema õed Anna B. ja S. L.. Seega on A.Baskakovil olemas toetav tugivõrgustik. Veel tuleb positiivseks lugeda, et käesoleva vangistuse jooksul on A.Baskakov läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treeningu, mille tulemusel A.Baskakov sai aru, et tema probleemid on tingitud narkootikumide tarvitamisest ja ta soovib edaspidi püsida kainena. 5

(8)Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul A.Baskakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik kontrollnõudeid rikkunud ja talle mõistetud tingimuslik karistus on täitmisele pööratud oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik omab motivatsiooni ja usku, et ta sel korral suudab oma elu muuta, kuid ei ole välistatud, et ta tagasilanguse korral hakkab taas narkootikume tarvitama, mis omakorda viib uute kuritegude toimepanemiseni. Kinnipeetaval on probleeme narkootikumide tarbimisega. Isik ise tunnistab, et sõltuvusainete mõjul võib olla agressiivne. Narkosõltuvust saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ka ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid ning narkosõltlasi. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele ja seda olukorras, kus kinnipeetav ise tunnistab, et ta on mõjutatav. Kohus märgib, et A.Baskakovit on varasemalt karistatud narkootikumide käitlemise, röövimiste ja varguste eest. Vangla on kinnipeetava kohta koostatud hinnangus avaldanud, et A.Baskakov on ohtlik avalikkusele ühiskonnas. Isik võib kasutada vägivalda, röövida, tegeleda narkootikumide käitlemisega ning ohustatud on tundmatud isikud, eakad, tuttavad ja sugulased, avalikkus. Samuti isikud kellega koos tarvitab alkoholi. Narkootikumide käitlemise puhul on ohustatud rahva tervis üldiselt. Oht on kõige tõenöolisem, kui vabanemisjärgselt tekib tagasilangus ning A.Baskakov jätkab narkootikumide tarvitamist. Kohtu hinnangul arvestades kinnipeetava varasemat karistatud ja tema ohtlikkust avalikkusele tuleb järeldada, et isikul on juba välja kujunenud kindel, kriminaalne käitumismuster ja isik on ohtlik ühiskonnale. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus leiab, et A.Baskakovi kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.01.2018, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud vähem kui kolm kuud. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse 6

(8)õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd A.Baskakov on korduvalt kriminaalkorras karistatud, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Kaalu annab siinkohal ka vangla riskihindamine, mille kohaselt on tegemist ühiskonnale ohtliku isikuga. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust mh I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Baskakov temale Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 7

(8)/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8