Obsah (14)

§ 320§ 184§ 64§ 74§ 68§ 75§ 199§ 73§ 78§ 218§ 251§ 16§ 56§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 06.11.2017 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-17-8652 (16231501394) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

) § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi lühimenetluses Kadi Ruus Abiprokurör Süüdistatav Viktor Jurtajev isikukood: 38502170284; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; elukoht: xxxx; keskharidus; töökoht: xxxx OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: - 04.05.2010 Harju Maakohtu poolt

§ 320

lg 1 järgi vangistusega 4 kuud ja

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus, so 4 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, so vangistusega 2 aastat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka isiku eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva vangistust ja koheselt ärakandmisele kuulus vangistus 3 kuud ja 28 päeva. Ülejäänud mõistetud vangistust 1 aasta ja 8 kuud ei pöörata tingimisi täitmisele, kui isik ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati isikule lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati kohustus osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt temale vajalikuks peetavas sotsiaalabiprogrammis. Katseaeg 04.05.2010-03.05.

1. Väärteokorras karistatud 5-l korral. Tõkend-elukohast lahkumise keeld alates 07.11.2016.a. 2 Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 § 180 lg 1, § 189 lg 3, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:
2. Süüdi mõista Viktor Jurtajev

§ 199lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva.

2. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Viktor Jurtajevil tuleb ära kanda 30 (kolmekümne) päeva pikkune vangistus. 3.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata Viktor Jurtajevile mõistetud karistust täitmisele, kui Viktor Jurtajev ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut, tahtlikku, kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada Viktor Jurtajevile määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.11.2017.a.

1. Viktor Jurtajevi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Selver AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Viktor Jurtajevilt Selver AS´i kasuks 11,89 EUR. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda Selver AS´i arveldusarvele Swedbank AS.
3. Välja mõista Viktor Jurtajevilt sundraha 705,00 eurot ja kaitsjatasu 144,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 849,00 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Viktor Jurtajev, 1-178652, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Asitõend: - 1 DVD-plaat 27.09.2016 Tallinnas, Läänemere tee 28 asuva kaupluse Selver turvakaamerate videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kirjalik apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse kohtumääruse alusel apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada 3 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus: Viktor Jurtajevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, olles väärteokorras karistatud

§ 218

lg 1 järgi 26.12.2015 (tegu 26.12.2015) ja 02.05.2016 (tegu 03.04.2016), uuesti 27.09.2016 kell 10.37 Tallinnas, aadressil Läänemere tee 28 asuvas, Selver ASile kuuluvas kaupluses Selver võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis pudeli viina Laua viin 0,7 l, maksumusega 11,89 eurot. Viktor Jurtajev möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi isiku tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikutud ja kauplusele tagastamata. Seega Viktor Jurtajev, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et Viktor Jurtajevi tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada, et isik on

1. aastal küll kriminaalkorras karistatud, kuid tegemist ei ole siiski tüüpilise kauplusevargaga. Kuivõrd Viktor Jurtajevil ei ole pärast
2. aasta episoodi olnud muid süüteoasju, samuti ei ole teda kriminaalkorras karistatud pärast eelmist kohtuotsust, hindas prokurör Viktor Jurtajevi käitumist suhteliselt seaduskuulekaks. Prokurör taotles karistada Viktor Jurtajevit miinimumilähedase karistusega, milleks on kaks kuud vangistust. Kuivõrd asi lahendati lühimenetluses, siis tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ehk kandmisele kuuluvaks lugeda 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Prokurör oli seisukohal, et

§ 73alusel on võimalik karistust mitte täitmisele pöörata.

Samuti leidis prokurör, et Viktor Jurtajev ei ole selline isik, keda ilmtingimata peab kriminaalhooldaja juurde saatma, sest karistusregistrist nähtuvalt suudab ta ka ise katseajast kinni pidada. Prokurör taotles välja mõista tsiviilhagi AS Selver kasuks. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine on Viktor Jurtajevi kriminaalasjas mõistlik, kuid taotles neid mitte jätta riigi kanda, sest isik on kuriteo siiski toime pannud. Süüdistatav Viktor Jurtajevi seisukoht: Süüdistatav selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab end süüdi, kahetseb, nõustus asja lahendamisega lühimenetluse korras. Süüdistatav hindas, et kuriteo toimepanemise kutsus esile rumalus. Viktor Jurtajev avaldas, et teenib viis eurot tunnis. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Viktor Jurtajevi kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja avaldas, et isiku süü on väike, süüdistatav töötab, uut kuritegu toime ei ole pannud ning kahetsuse näol on olemas ka süüd kergendav asjaolu. Kaitsja märkis, et kuigi kohtupraktikas on välja kujunenud, et mõistlik menetlusaeg on teise astme kuritegudes 4 aastat, on tegemist kriminaalasjaga, mida oleks saanud lahendada kiirmenetluses. Sellest tulenevalt on kaitsja hinnangul mõistlik menetlusaeg lühendatud. Kaitsja hinnangul on võimalik Viktor Jurtajevit karistada rahalise karistusega tingimisi, samuti palus kaitsja kaaluda menetluskulude vähemalt pooles 4 ulatuses riigi kanda jätmist, kuivõrd menetluskulud on proportsioonist väljas. Tõendid: - - - - - Kannatanu Selver AS-i avaldus /tl 3/, millest nähtuvalt pandi 27.09.2016 kell 10.37 Tallinnas, aadressil Läänemere tee 28 asuvas kaupluses Selver toime varguse katse, nähtub, et kaup on rikutud ja kauplusele tagastamata; Õigusvastase teo toimepanemise akt /tl 4/, millest nähtub, et 27.09.2016 kell 10.37 möödus meesterahvas Tallinnas, aadressil Läänemere tee 28 asuva kaupluse Selver kassadeliinist, jättes kauba eest tasumata, nähtub, et kaup on rikutud ja kauplusele tagastamata; Tunnistaja Xxxxütlused /tl 5-8/, millest nähtub, et täites töökohustusi Tallinnas, Läänemere tee 28 asuvas kaupluses, nägi 27.09.2016, kuidas kell 10.36 võttis naisterahvas riiulilt pudeli viina, andis selle edasi meesterahvale, kes kell 10.37 läbis kassadeliini, jättes kauba eest tasumata, isiku kinnipidamisel pudel purunes; Viktor Jurtajevi ütlused /tl 22-24/, millest nähtub, et isik tunnistab ennast süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos, kahetseb ja annab toimunu kohta ütlusi, mille kohaselt viibis kaupluses koos tuttava naisterahvaga, kuid varguse pani toime üksi; Kannatanu Selver AS-i tsiviilhagi koos lisaga /tl 29-30/ - tõendab tekitatud kahju ulatust ja nõude suurust. Karistusregistri väljatrükk /tl 11-13/ tõendab süüdistatava Viktor Jurtajevi karistusandmeid; Harju Maakohtu 04.05.2010 otsus nr 1-10-5336 /tl 42-44/.- tõendab Viktor Jurtajevi varasemat karistatust; otsus väärteoasjas nr 2316,15,016080, kuupäevast 26.12.2015 /tl 17-18/, millest nähtub Viktor Jurtajevi karistatus

§ 251

- § 218 lg 1 alusel – tõendab kuriteo kvalifikatsiooni; otsus väärteoasjas nr 2316,16,003566, kuupäevast 02.05.2016 /tl 19-21/, millest nähtub Viktor Jurtajevi karistatus

§ 251- § 218 lg 1 alusel - tõendab kuriteo kvalifikatsiooni. Kohtu seisukoht: Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

§ 199

lg 2 p 9 järgi on vargus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest

§ 199

lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes

§ 199

lg 2 p 9 järgi.“ 5 Kannatanu Selver AS avalduse (tl 3), õigusvastase teo toimepanemise akti (tl 4), tunnistaja Xxxxütlustega (tl 5-8) on tõendatud, et 27.09.2016 märkas tunnistaja Xxxxaadressil Läänemere tee 28, Tallinn asuvas kaupluses, kuidas mustas jopes mees pani pudeli „Laua viin“, 70 cl endale jope alla ning väljus kell 10.37 maksmata kaubaga kassaliini taha. Kinnipidamisel läks pudel katki ning kaupa väärtusega 11,89 ei ole kauplusele tagastatud. Viktor Jurtajev tunnistas end süüdi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Isiku süü omaksvõtt riimub asjas kogutud teiste tõenditega. Viktor Jurtajev on andnud ütlusi (tl 22-24) selle kohta, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav, ta tunnistab, et on toime pannud kuriteo. Kahtlustatavana ülekuulamisel Viktor Jurtajev selgitas, et läks kauplusesse Läänemere Selver, et osta alkoholi koos sõbrannaga. Sõbranna võtis ühe purgi õlut ja ühe pudeli Laua viina, süüdistatav ootas teda kassade juures. Süüdistatav võttis temalt pudeli viina, pani selle jope põue ning läks müügisaalist välja selle eest maksmata. Väljapääsu juures peeti süüdistatav kinni ning kinnipidamisel kukkus pudel põrandale ning läks katki. Süüdistatav selgitab, et pani varguse toime alkoholijoobes. Esitatud ja uuritud tõendite pinnalt kohtul süüdistatava süüküsimuses kahtlusi ei tekkinud. Kohtu hinnangul pani Viktor Jurtajev teo toime otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes: Viktor Jurtajevi ütlustest nähtuvalt pani ta viinapudeli jope põue ning läks müügisaalist välja selle eest maksmata. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et Viktor Jurtajevi süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Viktor Jurtajevit on varasemalt kolmel korral varavastaste süütegude eest karistatud väärteokorras (vt karistusregistri teatist tl 39-41, kiirmenetluse otsust väärteoasjas 2316,15,016080 tl 17-18, kiirmenetluse otsust väärteoasjas 2316,16,003566 tl 19-21). Käesolevas kriminaalasjas on Viktor Jurtajev toime pannud uue varguse episoodi. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et Viktor Jurtajevi teod kuuluvad kogumis kvalifitseerimisele

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtivad kohtupraktikas on asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-52-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus. Keskmine sanktsioonimäär vangistuse puhul on seega 2 aasta ja 5 kuu pikkune vangistus. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. 6 Viktor Jurtajevi karistusregistri väljavõte (tl 39-41) tõendab, et süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus teiseliigilise kuriteo eest, nimelt

§ 184

lg 1;

§ 320lg 1 järgi.

Samuti nähtub karistusregistri väljavõttes, et Viktor Jurtajevil on 5 kehtivat väärtegu, viimati Politsei- ja Piirivalve Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna Ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse poolt

§ 218

lg 1 –

§ 25

lg 1 järgi 02.05.2016 rahatrahviga 400 eurot, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna Patrullitalituse poolt

§ 218

lg 1 –

§ 25

lg 1 järgi 26.12.2015 rahatrahviga 60 eurot, Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna Põhja konstaablijaoskonna poolt

§ 218lg 1 järgi 14.08.2014 rahatrahviga 24 eurot.

Kohtu hinnangul saab karistust kergendava asjaoluna võtta arvesse puhtsüdamliku kahetsuse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Viktor Jurtajevile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ühes varguse katse episoodis, toime pandud vargus ei ole lõpule viidud, kuid varastatud eset ei ole kannatanule tagastatud, kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 11,89 eurot (tl 29-30). Kaitsja taotles enda kaitsealusele tingimusliku rahalise karistuse mõistmist. Kohus nendib, et Viktor Jurtajevi süü ei ole suur, varastatu väärtus on väike (so 11,89 eurot). Tegu jäi küll katsestaadiumisse, kuid varastatud pudel purunes ning kauplus on kandnud kahju. Kohus leiab, et Viktor Jurtajev ei ole isikuks, kelle suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistusliiki, so rahalist karistust, kuna Viktor Jurtajev on varem korduvalt sarnaste süütegude eest karistatud. Isikut on väärteokorras karistatud rahatrahvidega, kuid see ei ole teda suunanud õiguskuulekale teele, Viktor Jurtajevile väärteokorras mõistetud rahatrahvid on jäetud tasumata. Viktor Jurtajevi poolt toime pandud varguse episood leidis aset 27.09.2016 ning Viktor Jurtajev ei ole kohtueelse menetluse jooksul pannud toime uusi süütegusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Viktor Jurtajevi suhtes on võimalik kohaldada tingimuslikku vangistust ilma kontrollnõueteta. Kuivõrd Viktor Jurtajev on asunud tööle ning ei ole aasta jooksul toime pannud uusi kuritegusid, leiab kohus, et Viktor Jurtajevi lubadused ei ole olnud paljusõnalised. Kohus leiab, et Viktor Jurtajev tuleb süüdi mõista

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb Viktor Jurtajevile mõista karistuseks 30 (kolmekümne) päeva pikkune vangistus, mis jätta tingimisi kohaldamata, kui Viktor Jurtajev ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Viktor Jurtajevi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhib tähelepanu RKKKo otsusele 3-1-1-63-13, milles Riigikohus viitab, et Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakununenud praktika kohaselt hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kohus on seisukohal, et materiaalõiguslikust aspektist ei saa käesolevat kriminaalasja pidada keerukaks. Veelgi enam, tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 5-6) on koostatud 27.09.2016, süüdistatav on üle kuulatud 07.11.2016 (tl 22-24), kohtueelse menetluse kokkuvõte on koostatud 30.12.2016 (tl 35). Prokuratuur ei ole esitanud tõendeid asjaolu kohta, et kriminaalasja kohtusse saatmine oleks viibinud tulenevalt süüdistatava enda käitumisest. Prokuratuur on saatnud kriminaalasja kohtusse alles 15.09.2017, so 9 kuud pärast kohtueelse menetluse lõpetamist. Prokurör 7 on kohtuistungil avaldanud, et antud kriminaalasjas juhtis algselt kohtueelset menetlust teine prokurör ning tema kätte jõudis toimik piltlikult öeldes pärandusena. Toimikust nähtuvalt on kriminaalasi prokurör Kadi Ruusi kätte jõudnud 05.05.

1. Kohtule jääb arusaamatuks, mis on tinginud viivituse kriminaalasja kohtusse saatmisel. Kohus taunib asjaolu, et sedavõrd lihtne kriminaalasi saadetakse kohtulikuks menetlemiseks niivõrd suure viivitusega, kohtu hinnangul oleks olnud võimalik Viktor Jurtajevi kriminaalasja lahendada tunduvalt kiiremini ning just seetõttu tuleb teda karistada minimaalse võimaliku vangistusega, mitte määras, mida taotles prokurör. Tsiviilhagi: Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi kannatanu Selver AS kokku summas 11,89 euro suuruses summas ning taotles selle väljamõistmist Viktor Jurtajevilt. Hagisumma koosneb süüdistatava poolt kannatanu varastatud eseme väärtusest. Kohtu hinnangul on esitatud hagi põhjendatud. Viktor Jurtajev võttis istungil hagi õigeks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanutele kahjud tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:
2. Süüdi mõista Viktor Jurtajev

§ 199lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva.

2. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. Viktor Jurtajevil tuleb ära kanda 30 (kolmekümne) päeva pikkune vangistus. 3.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata Viktor Jurtajevile mõistetud karistust täitmisele, kui Viktor Jurtajev ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut, tahtlikku, kuritegu. 4.

§ 78

p 1 alusel arvestada Viktor Jurtajevile määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.11.2017.a.

1. Viktor Jurtajevi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Selver AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Viktor Jurtajevilt Selver AS´i kasuks 11,89 EUR. Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda Selver AS´i arveldusarvele nr. EE182200221053171150, Swedbank AS.
3. Välja mõista Viktor Jurtajevilt sundraha 705,00 eurot ja kaitsjatasu 144,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 849,00 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Viktor Jurtajev, 1-17-8652, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. 8 KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 705 eurot. Viktor Jurtajevile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 144,00 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid kindlaks määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohtuistungil taotles kaitsja menetluskulude vähemalt poole võrra riigi kanda jätmist, kuivõrd kaitsja hinnangul on menetluskulud proportsioonist väljas ning kriminaalasja oleks võinud lahendada kiirmenetluse sätete järgi. Prokurör nõustus, et menetluskulude vähendamine võiks olla mõistlik, kuid ei toetanud kaitsja avaldust jätta need täies osas riigi kanda. Kuivõrd tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning kõik vajalikud tõendid oleks olnud võimalik koguda tunduvalt kiiremini, nendib kohus, et antud kriminaalasjas oleks olnud võimalik kohaldada kiirmenetluse sätteid, muu hulgas vähendada sundraha suurust. Toimiku materjalidest ei nähtu, mis põhjusel kiirmenetlust ei kohaldatud, mistõttu ei saa sundraha suurust vähendada viidates sellele, et kriminaalasjas oli kiirmenetluse potentsiaali. Kohus juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et kiirmenetlusest on võimalik keelduda ka süüdistataval endal. Samuti märgib kohus, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise alus puudub. Kohus nendib, et Viktor Jurtajevi kriminaalasja oleks olnud võimalik menetleda tunduvalt kiiremini. Samas juhib kohus poolte tähelepanu asjaolule, et kohtueelne menetlus lõppes 30.12.2016 (tl 35), see on aasta lõpus. Sellest tulenevalt ei ole alust vähendada sundraha summani, mis oleks kaasnenud aastal 2016 süüdimõistva otsusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel tuleb Viktor Jurtajevilt välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 705 eurot, kaitsjatasu 144,00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidi on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele. 9 /allkirjastatud digitaalselt/