järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Katrin Tron Margus Piirits, isikukood: 38303040245; EV kodanik; põhiharidus; töökoht: Xxxx; elukoht: Xxxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kriminaalkorras karistamata. Advokaat Leelo Viil Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Margus Piirits süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Margus Piiritsale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Margus Piiritsale mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 2 kuud ja 20 päeva Margus Piiritsa suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Margus Piirits temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.
p 1 kohaselt arvestada Margus Piiritsale määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.06.2017. 5.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Margus Piiritsa suhtes lisakaristust, võttes Margus Piiritsalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse kulgemise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 kuuse tähtaja möödumisel.
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi, oli nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, on alust kvalifitseerida
2
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt on joobeseisund liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobeseisundi olemasolu. Tunnistaja Xxxxe ütluste (tl 21-22) kohaselt tuli tunnistaja 05.05.2017 enne 18.00 autoga töölt. Jõudes Mustamäe tee ja Tammsaare tee ristmikule, oli süttinud fooris punane tuli. Tema ees seisev Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxx seisis oma sõidureas kuidagi umbmääraselt, seistes pooleldi vasakpöördeks mõeldud sõidurajal. Kui fooris süttis roheline tuli, siis see sõiduk ikka seisis. Sõitis selle sõiduki kõrvale ja koputas kõrval seisva sõiduki kõrvalistuja aknale. Juht reageeris ja ületas ristmiku rohelise tulega. Sõiduk liikus väga aeglaselt 20-30 km/h. Sõidukis oli vaid juht - meesterahvas. Sõiduk liikus järgmise ristmikuni, milleks oli Mustamäe tee ja E. Vilde ristmik ning jäi punase tule taha seisma. Kui süttis roheline tuli, siis sõiduk ei liikunud. Sõitis sellele sõidukile ette, pani ohutuled põlema ja helistas politseisse. Juht jälle magas. Ootas politsei ära. Kui politseipatrull saabus, siis koputas politseinik sõiduki aknale, juht ärkas ja tahtis ära sõita, kuid politsei avas ukse ja võttis võtme süütelukust välja. Kui juht sõidukist väljus, siis oli näha, et on uimane ja ehmunud ega saa toimuvast aru. Seejärel viidi ta politseisõidukiga ära ja sõiduk viidi ära puksiiriga. Tunnistaja Xxxxi ütluste (tl 18-19) kohaselt sai ta 05.05.2017 autopatrullis olles kella 15.52 ajal väljakutse E. Vilde tee ja Mustamäe tee ristmikule. Väljakutse sisuks oli, et teataja Xxxx oli järgi sõitnud musta värvi Škoda Octaviale registreerimismärgiga xxxx, sest sõiduki juht tundus uimane ega suutnud liiklusvooga kaasa minna, lisaks oli peatunud ristmikul foori taga kahe rea vahelise joone peal ning kui foor läks roheliseks, siis juht magas rooli taga. Jõudis kella 17.54 ajal kohale, äratas juhi, sest kohale jõudes juht magas. Kui palus juhil auto välja lülitada ja käigu välja võtta, siis juht seda ei suutnud, väitis, et on uimane. Käitumine oli kõikuv, ühel hetkel uimane ja magas, teisel hetkel üliaktiivne ja agressiivne. Autos peale juhi kedagi ei viibinud. Juhi andmeid kontrollides osutus selleks Margus Piirits. Kontrollis juhi võimalikku joovet indikaatorvahendiga, kuid selle tulemus oli 0,00 mg/l. Tema käitumine andis aluse arvata, et ta on narkojoobes. Toimetas juhi Wismari Haiglasse uriiniproovi andma. Sõiduk teisaldati teise patrulli poolt Rahumäe tee 6/1 politseiparklasse. Ka kahtlustatava ülekuulamise protokollis (tl 5-6) on Margus Piirits tunnistanud, et ta juhtis 05.05.2017 kella 15.52 ajal Tallinnas E. Vilde tee ja Mustamäe tee ristmiku juures mootorsõidukit Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Samuti on kahtlustatavana üle kuulatud Margus Piirits selgitanud, et tarvitas kokaiini neli päeva varem ja ei arvanud, et on rooli istudes narkojoobes. GHB-d tarvitas tund aega enne rooli istumist. Rooli istus 05.05.2017 kella 17.30 ajal Sõle Statoili juurest ja oli plaan sõita Haapsallu nädalavahetust veetma. Autos viibis üksinda ja tundis ennast normaalselt, ei arvanud, et on veel GHB-st narkojoobes. Politsei pidas kinni pool tundi hiljem Tallinnas. Kus kohas see täpsemalt oli, seda öelda ei oska, sest ei tea neid tänavaid. Seisis autoga ummikus ja politseinik 3 tuli juhipoolse ukse juurde. Paluti autost väljuda ja toimetati Wismarisse uriiniproovi andma. Kohapeal politseinik teda puhuma ei pannud, narko kiirtesti ei tehtud. Auto kuulub emale. Auto kasutajana teda märgitud ei ole, kuid see on tema kasutada. Igakuiselt saab kätte 450 eurot, ehk miinimumi. Töötab Xxxx-is pea aasta ehitajana. Seega kinnitavad tunnistaja Xxxx ütlused süüdistatava poolt sõiduki juhtimist, kuivõrd tunnistaja jälgis sõiduki Škoda Octavia registreerimismärgiga xxxx liikumist ja juhti ning kutsus kohale politsei ning kohale tulnud politseiametnik R.Pullmann tuvastas, et Xxxx tehtud väljakutse peale välja sõites avastati sõiduki roolist M. Piirits, kes ka ise on sõiduki juhtimist tunnistanud. Seega sõiduk, mille juhikohal M. Piirits istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seda juhtis M. Piirits. Wismari Haigla ASs koostatud narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr xxxx (tl 15) nähtuvalt on läbivaatust läbi viinud arst Xxxx võtnud 05.05.2017 kell 18.20 Wismari Haiglasse toimetatud Margus Piiritsalt uriiniproovi ja Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 14) kohaselt on 08.05.2017 läbi viidud uuringuga nr xxxx tuvastatud M. Piiritsalt võetud uriiniproovist kokaiini ja GHB sisaldus. Hinnangust joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 16) on kohtutoksikoloogiaekspert leidnud, et lähtudes 05.05.2017 kell 18.20 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr xxxx fikseeritud kliinilisest leiust (vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetus, silmade sidekestade punetus, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: laiem, tasakaal ja koordinatsioon: kand-varvas kõnd sirgjoonel ebastab., anamneesis neuroloogilisi haigusi) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr xxxx fikseeritud uriinist leitud ainetest (kokaiin, GHB >1000 µg/ml), esineb uuritaval Margus Piirits narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Seega on tõendamist leidnud, et Margus Piirits rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Süüdistuses märgitud etteheite liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumise osas jätab kohus esitatud süüdistusest välja, kuivõrd nimetatud säte sisaldab endas alkoholijoobe kirjeldust, kuid süüdistatavat süüdistatakse sõiduki juhtimises narkojoobe seisundis. Seega on viide LS § 69 lg 2 p 1 sätetele asjassepuutumatu. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Margus Piiritsa poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Margus Piirits oli sõidukit juhtides joobeseisundis. Selline tegevus on vaadeldav
Margus Piiritsale
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Margus Piirits oli teadlik sellest, et ta oli mõned päevad tagasi tarvitanud kokaiini kui ka sellest, et tund enne sõiduki juhtima asumist oli ta tarvitanud GHB-d, kuid sellest hoolimata otsustas asuda sõidukit juhtima, eesmärgiga sõita Haapsallu, so läbida enam kui 100 kilomeetrit. Seejuures eeldab GHB kui psühhotroopse aine tarvitamine soovi saavutada joove, st süüdistatav teab millist ainet ta tarvitab ja milline mõju sellel ainel on. Vastasel juhul ta seda ei tarvitaks. Seega süüdistatava poolt narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, millele järgnes sõiduki juhtima asumine teadmises, et narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest tulenev mõju saabub ajal, mil ta on sõidukit juhtimas. Sellest järeldab kohus, et Margus Piiritsa käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. 4 Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtus tõendamist leidnud, et Margus Piirits pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
§-s 424 ettenähtud kuriteo, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, peab kohus kujundama enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt (tl 25) on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kahel korral. Arvestades seda, et üks karistustest on määratud 2011. aastal ja teine 2013. aastal, siis saab neist rahatrahvi tasumata jätmise tõttu olla kehtiv vaid 2013. aastal määratud karistus ning 2011. aastal määratud karistus peaks olema arhiveeritud, kuivõrd selle väärteootsuse täitmine on aegunud. Süüdistatava sõnade kohaselt ta töötab, kuid tema sissetulek on miinimumpalga ulatuses. Seega peaks olema võimalik süüdistatavat karistada rahalise karistusega.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel ning lõike 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kohtule esitatud kriminaaltoimiku andmete kohaselt oli Margus Piiritsa 2016. aasta netotulu 195 eurot kogu aasta peale ning keskmiseks päevasissetulekuks oli 0 eurot. Arvestades taolisi andmeid sissetulekute kohta, õigupoolest andmeid sissetulekute puudumise kohta ning seda, et süüdistatav ei ole tasunud ka temale määratud rahatrahvi, leiab kohus, et rahaline karistus ei täidaks oma eesmärki ega oleks ka süüdistatava poolt täidetav. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta saab sissetulekuna miinimumpalka, kuivõrd töötab OÜs Xxxx ehitajana, kuid kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku olemasolu või suuruse kohta igasugused andmed puuduvad. Samas on tegemist äriühinguga, mille juhatuse liige süüdistatav ise on ning äriühing on registreeritud süüdistatava elukoha aadressile. Seega sisuliselt süüdistataval sissetulek puudub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava majanduslik seisund välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd see ei ole täidetav ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Süüdistatava käitumine, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutas kohtu arvates tõsist ohtu nii süüdistatavale endale kui ka kõigile teistele kaasliiklejatele ja kõrvaliste isikute varale, mida näitavad ka tunnistaja ütlused, mille kohaselt süüdistatav jäi roolis korduvalt magama ning plaanis sellises seisundis sõita edasi Haapsallu. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud, siis pani Margus Piirits temale inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetult. Kohtu hinnangul on süüdistatava süü vaatamata süüteo tehioludele hinnatav keskmisena. 5 Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses on süüdistatav avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, süüdistatav kahetses süüteo toimepanemist ka kohtuistungil. Seetõttu peab kohus võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks mootorsõiduki juhid, kes ei täida liiklusseaduses sätestatud nõudeid korrektselt. Antud juhul oli süüdistatav vägagi teadlik sellest, et ta oli tund varem tarvitanud GHB-d ning kohtu arvates näitab selline käitumine hoolimatut suhtumist liikluskorda, isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavale võib kergendavat asjaolu arvestades karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatav Margus Piirits on varem kohtu poolt karistamata ning teda süüdistatakse vaid ühe süüteo toimepanemises, siis ei ole mõistetava karistuse kohene täitmisele pööramine otstarbekas ning puudub ka otsene vajadus süüdistatava allutamiseks käitumiskontrollile, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kohaldada
sätteid ning kohus peab võimalikuks jätta Margus Piiritsa suhtes mõistetava karistuse kohaldamata
Lisakaristuse kohaldamisse puutuvalt viitab kohus omaksvõetud kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel ja kohus leidis juba ülalpool, et süüdistatava süü on keskmine. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistataval tuvastati narkojoove. Seejuures on lubatud alkoholipiirmäära ületades juba LS § 224 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude puhul võimalik isegi esmakordse rikkumise korral lisakaristust kohaldada, siis
puhul on tõenäosus uue samalaadse süüteo toimepanemise osas juba iseenesest kordades suurem. Seejuures ei saa mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes väärteokaristust üldse kohaldada, sest sõiduki juhtimine sellises seisundis on igal juhul kuriteona karistatav. Karistuspraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt tahtlikust nõuete rikkumisest järeldada 6 tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on süüdistatavat karistatud küll liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja see karistus on kehtiv, kuid süüdistatavat ei ole eelnevalt karistatud samalaadse süüteo toimepanemise eest. Seejuures peab kohus veel kord vajalikuks viidata kohtupraktikale, milles on leitud, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Lisakaristuse kohaldamisel esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd või isikut iseloomustavad asjaolud, mis muudavad korduva õiguserikkumise tõenäolisuse tavapärasest suuremaks. Antud juhul on süüdistatav toime pannud mitte liiklusalase väärteo, vaid kuriteo. Seega pole enam tegemist piirmäära ületamise, vaid joobega. Puutuvalt isikut iseloomustavatesse andmetesse võib süüdistatava ütlustest teha järelduse ka selle kohta, et ta suhtus teo toimepanemise ajal oma teosse hoolimatult. Nimelt tarvitas süüdistatav tund enne sõiduki juhtimisele asumist psühhotroopset ainet GHB-d teadmises, et ta plaanib sõita Haapsallu ja teades, et ta on eelnevalt tarvitanud ka kokaiini, st ta oli teadlik tarvitatud ainete mõjust ja ta soovis nende ainete mõju all juhtida ka pikaajaliselt mootorsõidukit. Seejuures nähtub tunnistaja Xxxx ütlustest üheselt, et süüdistatav sõiduki juhtimisega toime ei tulnud, kuigi oli Sõle tänavalt suutnud sõita Mustamäele. Arvestades seda, et süüdistatava väidete kohaselt tundis ta end unisena, jätkas ta liikluses juhina osalemist, kuigi sai aru, et ta selleks enam oma seisundi tõttu võimeline ei ole. Selline käitumine aga näitab süüdistatava suhtumist oma teosse teo toimepanemise ajal. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav ei näidanud mitte ainult hoolimatust oma teosse, vaid ka üleolevat suhtumist nii liiklusnõuetesse kui ka liiklusohutusse üldse, tehes seda teadlikult. Seega on süüdistatava käitumises tuvastatud nii isiku süüd iseloomustavad asjaolud (narkojoove) kui ka isikut ennast iseloomustavad asjaolud, mis annavad kohtule küllaldase aluse lisakaristuse kohaldamiseks. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema ühese järelduse, et pelgalt põhikaristuse mõistmine ei täida eripreventiivseid eesmärke ning kohtu arvates on isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud teo iseloomu kui ka oma hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine vajalik ning võiks olla asjaoluks, mis välistab võimaluse, et isik ei saaks edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna vähemalt sellel ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Seejuures, arvestades üldpreventsiooni, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Puutuvalt süüdistatava suhtes kohaldatavasse lisakaristuse määra leiab kohus, et kuna süüdistatava suhtes ei ole varem lisakaristust kohaldatud, peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada lisakaristust suhteliselt lühiajaliselt, mõistes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Kohus leiab, et juhul, kui juba sõiduki juhtimise eest keelatud seisundis ja seda alkoholipiirmäära ületades, on väärteo eest ette nähtud lisakaristus alates 3 kuust, siis ei saa ohtlikuma süüteo, so kuriteo toimepanemine olla süüdlase jaoks soodsam ja kergendada süüdlase olukorda, mistõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada lisakaristust väiksemas määras kui seda näeb ette samalaadse väärteo eest kohaldatava lisakaristuse miinimummäär LS § 224 lg 3 p 1 sanktsiooni mõttes. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et talle on juhtimisõigus vajalik töötamiseks ja lapse lasteaeda viimiseks. Sellest saab järeldada, et süüdistatav oli juhtimisõiguse vajalikkusest teadlik ka süüteo toimepanemise ajal, st ka ajal, kui ta tarvitas eelnevalt kas kokaiini või GHB-d. 7 Seejuures selliste ainete tarvitamine peaks kohtu arvates välistama nii töökohustuste korraliku täitmise kui ka täielikult sõiduki juhtimise, rääkimata siis ette võetavast sõidust teise linna või kellegi teise sõidutamise, sh lapse sõidutamise lasteaeda või lasteaiast koju. Seega teadmine juhtimisõiguse vajalikkusest ei tekkinud süüdistataval pärast tema kinnipidamist, vaid see teadmine oli süüdistataval nii enne süüteo toimepanemist kui ka süüteo toimepanemise ajal, kuid see teadmine ei takistanud teda süütegu toime panemast. Kohus leiab, et isegi kui arvestada, et süüdistatavale on juhtimisõiguse olemasolu tööülesannete täitmiseks vajalik ja seda ka elukoha asukoha tõttu ning see põhjendus oleks ehk inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks. Juhul, kui peaks kõigile isikutele, kellel väidetavalt on juhtimisõigus töö tegemiseks vajalik, juhtimisõiguse sellel põhjendusel alles jätma, kaotaks juhtimisõiguse äravõtmine kui karistusliik karistusõigusliku mõjutusvahendina ja õiguse piiranguna oma mõtte. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale ja ka hilisemates lahendites korratud kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu.
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-126-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks eluliselt vajalik. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi süüdistatav teadma ka seda, et sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis, antud juhul narkojoobe seisundis, on karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahaline karistus või vangistus ja juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord, sh ka tema lapse heaolu tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks süüdistatav säilitada süüteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasjas tuvastatud süüdistatava süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on küllaldased lisakaristuse kohaldamiseks ning lisakaristuse kohaldamise vajalikkust toetab ka ülaltoodud kohtupraktika seisukoht. Kohtule on põhjendatud juhtimisõiguse vajalikkust ka lapse lasteaeda viimise vajadusega. Kohus leiab, et lapse lasteaeda viimise vajadus ei saa olla ei juhtimisõiguse andmise ega säilitamise eeltingimuseks ning lapse eest peavad hoolitsema ka need vanemad, kellel juhtimisõigus sootuks puudub. Juhtimisõiguse puudumine ei võta lapsevanemalt lapse eest hoolitsemise kohustust. Seega ei välista ka lapse eest hoolitsemise vajadus, ka lasteaeda viimise vajadus, süüdistatavalt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lapse lasteaeda viimise vajadus ei tekkinud süüdistataval süüteo toimepanemiselt kinnipidamise järgselt, vaid selle vajaduse olemasolu oli süüdistatavale teada ka süüteo toimepanemise ajal. Seega pidanuks süüdistatav ka liikluses käituma viisil, mis välistab temalt juhtimisõiguse kui pere eest hoolitsemist hõlbustava õiguse äravõtmise, jättes keelatud ained tarvitamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava põhjendused juhtimisõiguse vajalikkusest ei saa olla lisakaristuse kohaldamist välistavateks asjaoludeks. 4. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetlusel summas 120 eurot, joobe tuvastamise kulu summas 253 eurot ning KrMS § 2565 lg 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 705 eurost pool, s.o 352,50 eurot. 8 Menetluskulude väljamõistmisesse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav on tööealine ja töövõimeline isik, kes oma väidete kohaselt ka töötab, kuigi sissetulek on miinimumpalga lähedases määras. Seega ei saa väita, et süüdistatav oleks maksejõuetu ja kohtule ei ole esitatud andmeid, et süüdistatavale käiks menetluskulu tasumine üle jõu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetluskulu tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses ning puuduvad alused välja mõistetava menetluskulu vähendamiseks. Arvestades aga menetluskulude summa suurust ning seda, et süüdistatava sissetulekuks on väidetavalt vaid miinimumpalk, siis esinevad kohtu arvates küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksetähtaja järgimata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.