RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 21337940 Otsuse kuupäev Tartu, 28. november 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu Ko

) § 180 lg 1 ja § 182 lg 1 nõuetele vastavat lepingut ettevõtte ülemineku kohta kostjale.

1. Tartu Maakohus jättis
2. mai
3. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja I menetluskuluna kindlaks 12 023 eurot 20 senti ja mõistis selle summa hagejalt välja. Maakohus määras kostja II menetluskuluna kindlaks 3585 eurot ja mõistis selle summa koos lisanduva seadusjärgse viivisega hagejalt välja. Maakohus määras kostja III menetluskuluna kindlaks 3962 eurot 40 senti ja mõistis selle summa hagejalt välja. Tartu Maakohus tühistas ka
4. septembri
5. a ja
6. veebruari
7. a määrustega kohaldatud hagi tagamised, millega seati hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid kostjale II ja kostjale III kuuluvatele kinnistutele. Maakohus jättis jõusse
8. detsembri
9. a ja
10. novembri
11. a määrused, millega hagi tagamise abinõue asendamise korras kohustati kostjat I tasuma kohtu tagatiste kontole vastavalt 1500 eurot ja 14 600 eurot. Tartu Maakohus tegi
12. juunil 2016 täiendava otsuse, millega mõistis hagejalt kostja I kasuks välja seadusjärgse viivise menetluskuludelt. 5.
13. Maakohus leidis esitatud tõendite ja laenusaaja käitumise põhjal, et laenusaaja United on
14. augusti
15. a laenulepingu alusel saadud raha käsitanud laenuna

§ 396lg 1 mõttes, mitte investeeringuna.

Laenuna tuleb käsitada ka hilisemaid ülekandeid, mis tehti

1. septembril 2010 ja
2. septembril
3. Kostjad I ja II vastutavad solidaarselt ainult
4. augustil 2010 sõlmitud käenduslepingu alusel tulenevalt

§ 145lgst 2.

5.2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja United tegid koostööd kala tootmise valdkonnas, nendevaheline koostöövorm on kvalifitseeritav töövõtulepinguna

§ 635lg 1 mõttes.

Hageja ei ole vaidlustanud Unitedi 4. novembril 2010 tehtud tasaarvestust kohtule tõenditena esitatud arvete alusel. Hageja on eelnimetatud arved kätte saanud, kuid ei ole esitanud neile vastuväidet. Hagejal oli kohustus tasuda töövõtjale (United) arvete alusel 197 337 eurot 6 senti. Tõendeid arvete tasumise kohta ei ole kohtule esitatud. Kokku on tasaarvestatud 264 164 eurot 71 senti. Kuna hageja 3

§ 197lg 2 kohaselt selles osas poolte nõuded.

Kuivõrd käendus lõpeb

§ 153

lg 1 p 1 kohaselt tagatud kohustuse lõppemisega, tuleb hagi käendajate, s.o kostja I ja kostja II vastu jätta rahuldamata. 5.3. Kostja I on esitanud protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestab oma nõude (96 658 eurot 88 senti) hageja vastu. Maakohus leidis, et tasaarvestuse olukord tekkis enne arvete aegumist, mistõttu on kostjal I

§ 200lg 2 alusel õigus oma nõue hageja vastu tasaarvestada.

Maakohus lähtus tasaarvestatava nõude suurusest ning leidis, et selles osas on hageja nõue kostja I vastu

§ 197lg 2 kohaselt lõppenud.

5.4. Maakohus leidis veel, et kostja III omandas Unitedi ettevõtte tervikuna, sh ettevõttega seotud lepingud

§de 180 ja 182 mõttes. Ettevõte või selle osa on omandajale üle läinud mitme erineval ajal tehtud tehinguga.

1. detsembri
2. a lepinguga omandas kostja III varasematelt osanikelt Unitedi osad nimiväärtustega 9600 Eesti krooni (ca 21% osaühingu osakapitalist), 9500 Eesti krooni (samuti ca 21% osaühingu osakapitalist) ja 16 400 Eesti krooni (ca 36% osaühingu osakapitalist). Osade omandamine ei tähenda, et kostja III füüsilise isikuna vastutaks ettevõtte kohustuste eest, vaid kostja III vastutus saab tuleneda üksnes äriseadustiku (ÄS) §st 187 või
3. Kuna asja materjalide kohaselt ei ole hageja esitanud juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju nõuet Unitedi kasuks, ei ole hageja nõue kvalifitseeritav ÄS § 187 lgte 2 ja 4 alusel võlausaldaja nõudena Unitedi juhatuse liikmete vastu. 5.
4. Hageja nõue ei ole põhjendatud ka alternatiivsel alusel alusetu rikastumise sätete järgi. Hageja esitatud asjaolud kostjate kui Unitedi juhatuse liikmete tegevuse kohta ei võimalda kvalifitseerida hageja võimalikku rahalist nõuet kostjate vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. 5.
5. Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja nõuet mõista kostjatelt solidaarselt välja heade kommete vastase tahtliku käitumisega hagejale õigusvastaselt tekitatud varaline kahju

§ 1045lg 1 p 8 järgi.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostjad oleksid Unitedi juhatuse liikmena rikkunud võlausaldaja kaitseks kehtestatud õigusnormi või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt ja et hagejale on sellise rikkumise tõttu tekkinud kahju.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kostjad leidsid vastustes kaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
3. juuni
4. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti kostja II vastu rahuldamata. Ringkonnakohus tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas hagi kostja II vastu ja mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 95 867 eurot 47 senti. Maakohtu otsus jäi muutmata osas, milles hagi jäeti rahuldamata kostjate I ja III vastu. Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, jättes 25% hageja menetluskuludest kostja II kanda ning kostja II menetluskulud tema enda kanda. Lisaks tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus oli tühistanud kostja II suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek), jättes selle abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse. Ringkonnakohus muutis ka osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. 4

§ 65

lgst 2 on kostjate vastutus sellegipoolest solidaarne, kuivõrd võlausaldaja (hageja) saab võlasumma tagastamist nõuda vaid ühe korra. Praeguses menetlusstaadiumis ei vaielda enam selle üle, et kostjad I ja II kui käendajad vastutavad üksnes kirjalikult sõlmitud

1. augusti
2. a lepingu alusel. Kostja III võimalik vastutus laieneb kõigile kolmele maksele, kuna selle eeldusena tuleks kindlaks teha, et Unitedi kui laenusaaja kõik majandustegevusega seotud kohustused on temale üle läinud. 7.
3. Maakohus on hageja tehtud ülekannete õiguslikku alust põhjalikult käsitlenud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ja hinnanguga tõenditele, mille kohaselt tuleb hageja
4. augustil 2010,
5. septembril 2010 ja
6. septembril 2010 Unitedile tehtud ülekandeid käsitada laenuna. Alust ei ole heita maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ja õigussuhte väära kvalifitseerimist. 7.
7. Ringkonnakohus jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et kostjad ei ole tõendanud tasaarvestatava nõude olemasolu, millele saanuks United õigustatult tugineda oma
8. novembril 2010 tehtud tasaarvestusavalduses. Kuna kinnitust ei leidnud niisuguse õigussuhte olemasolu poolte vahel, mille alusel olnuks Unitedil õigus esitada hagejale tasaarvestusavalduses viidatud arved ja nõuda nende tasumist, siis ei olnud hagejal ka kohustust käituda viisil, mida tulnuks eeldada töövõtusuhte olemasolu korral, mh esitada pretensioone tehtud tööde kvaliteedi jne kohta. Hageja on samas Unitedile viivitamatult teatanud, et ei aktsepteeri temale edastatud arveid. Hageja ei ole võtnud tasaarvestust omaks ka pankrotimenetluses esitatud määruskaebuses. Kuna tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ei ole kinnitust leidnud, siis ei toonud
9. novembri
10. a tasaarvestusavaldus kaasa õiguslikke tagajärgi hageja nõudeõiguse lõppemisena. 7.
11. Ringkonnakohus leidis tõendeid hinnates, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostjal I on võimalik tasaarvestada nõudeõigus hageja nõudega tema kui käendaja vastu. Kostja I tasaarvestuseks kasutatud nõude suurus ületas hageja nõude suuruse ja maakohus jõudis selles osas õigele järeldusele, et hageja nõue kostja I vastu on vastavas osas

§ 197lg 2 kohaselt lõppenud tasaarvestuse tulemusena.

Eeltoodust tulenevalt jääb hagi kostja I vastu täielikult rahuldamata. 7.5. Ehkki kostja I vastu on hageja nõudeõigus lõppenud kostja I tehtud protsessuaalse tasaarvestuse tulemusena, ei mõjuta see ülejäänud solidaarvõlgnike vastutust ega võta hagejalt õigust nõuda teistelt kostjatelt kohustuse täitmist.

§ 67lg 1 kohaselt saab solidaarvõlgnik tugineda 5

§ 180

järgi võib ettevõtte omandajaks olla ka füüsiline isik ning seejuures ei ole tähtsust, kas tegemist on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjaga (ÄS § 3).

§ 182

lg 2 alusel ettevõtte üleandja kohustuste ülemineku eeldusena tuleb aga tuvastada, et ettevõttesse kuuluvad asjad ja õigused (ettevõtte tuumikvara) on üle antud just nimelt konkreetsele füüsilisele isikule ning et see isik jätkab ka üleantud ettevõtte majandustegevust. Seega ei ole õige maakohtu põhjendus, mille kohaselt saaks kostja III kui ettevõtte omandaja vastutus tuleneda üksnes ÄS §dest 187 või

1. Ringkonnakohus jõudis tõendeid hinnates järeldusele, et ettevõte ei ole kostjale III üle läinud ning seetõttu tuleb jätta hagi tema vastu rahuldamata. 7.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel tuleb kostjate I ja III menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostjal II tuleb teda puudutavas osas kanda hageja menetluskulud. Kuna hagi oli esitatud kolme kostja vastu solidaarselt, kellest ainult ühe vastu hagi rahuldatakse, siis tuleb arvestada nii kaaskostjate osalust kui ka nende menetluses osalemise ulatust. Põhjendatud ei ole lugeda menetluskulude osakaalu kõigi kolme kostja puhul võrdseks, kuna kostja I esitas iseseisvalt protsessuaalse tasaarvestusnõude, mis eeldas eraldi käsitlemist, ning kostja III vastu esitatud nõue põhines teisel õiguslikul alusel kui ülejäänud kostjate puhul. Sellest lähtudes tuleb kostjal II kanda 25% hageja vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest. 7.
3. Hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks maakohtus on 5000 eurot, millest ¼ on 1250 eurot. Apellatsiooniastmes on need kulud 2600 eurot, millest ¼ on 650 eurot. Kokku tuleb kostjalt II hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1900 eurot. 7.
4. Kostja I põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks maakohtus on 12 023 eurot 20 senti ja apellatsiooniastmes 6030 eurot 75 senti. Hagejalt tuleb kostja I kasuks menetluskuluna välja mõista 18 053 eurot 95 senti. 7.
5. Kostja III põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks maakohtus on 3962 eurot 40 senti ja apellatsiooniastmes 1519 eurot 80 senti. Hagejalt tuleb kostja III kasuks menetluskuluna välja mõista 5482 eurot 20 senti. 7.
6. Ringkonnakohus ei hinnanud kostja II apellatsiooniastmes kantud menetluskulude suurust, kuna need kulud jäid kostja II enda kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kostja II palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi tema vastu rahuldati, jaotati menetluskulud ja mõisteti kostjalt II välja menetluskulud hageja kasuks, samuti hagi tagamise abinõu kehtima jätmise osas. Kostja II palub uue otsusega jätta hagi kostja II vastu rahuldamata või saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kostja II palub hagejalt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 3600 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. Kassatsioonkaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti

§ 67

lgt 1 ja

§ 153

lg 1 p 1, mille kohaselt käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega ning kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust uuesti 6

§ 635lgt 1 ja § 637 lgt 1, mis annab iseseisva aluse hagi rahuldamata jätmiseks.

Maakohus oli õigesti leidnud, et hageja nõue lõppes juba varem Unitedi esitatud tasaarvestusavaldusega, ent ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõigust ning leidis, et nõue sellega ei lõppenud. Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et pooled tegid koostööd, mille alusel United osutas hagejale teenuseid, oleks

§ 637

lgst 1 tulenevalt tulnud järeldada, et teenuste osutamise eest tuleb hagejal maksta Unitedile tasu. Kui tasus ei ole kokku lepitud, tuleb maksta vähemalt keskmine mõistlik tasu. Seega oli Unitedil hageja vastu tasaarvestatav nõue.

1. Hageja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Pole õige lugeda hageja nõue lõppenuks kostja I tasaarvestuse tagajärjel. Hageja palub kostjalt II kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 1000 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu otsus tühistatakse praeguse otsuse resolutsioonis näidatud ulatuses. Ülejäänud osas tuleb jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. TsMS § 691 p 5 alusel tuleb jõusse jätta maakohtu otsus ja täiendav otsus. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
3. Kassatsioonkaebuse on esitanud üksnes kostja II. Seetõttu on ringkonnakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata kostjate I ja III vastu esitatud haginõuded. TsMS § 456 lg 4 kolmanda lause järgi on ringkonnakohtu otsus jõustunud ka osas, millega mõisteti hagejalt kostjate I ja III kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Ringkonnakohtu otsuse jõustumise tagajärjel on ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt tühistatud ka hagi tagamise abinõud, millega koormati kostjate I ja III vara kohtulike hüpoteekidega. Kolleegium märgib ka seda, et Tartu Maakohus on teinud
4. septembril 2017 määruse, millega tagastas kostjale I hagi tagamise abinõu asendamise korras tasutud 1500 eurot ja 14 600 eurot. Ringkonnakohus oli nimetatud abinõud jõusse jätnud kuni kohtuotsuse jõustumiseni, ning kuna kostja I kohta tehtud lahendi osas kassatsioonkaebust ei esitatud, siis jõustus ringkonnakohtu otsus ka selles osas.
5. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas valesti

§ 67lgt 1.

Ringkonnakohus leidis sellele sättele tuginedes ekslikult, et tasaarvestuse tulemusel lõppes hageja nõudeõigus vaid kostja I vastu, mitte aga teiste kostjate kui solidaarvõlgnike vastu.

§ 67

lg 1 esimese lause kohaselt, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama paragrahvi sama lõike teise lause kohaselt kehtib sama täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Sama paragrahvi sama lõike kolmanda lause järgi võib solidaarvõlgnik võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. Kolleegium selgitab, et

§ 67

lg 1 kolmas lause puudutab vaid seda solidaarvõlgnikku, kes teeb tasaarvestusavalduse, kuid see säte ei võta teistelt solidaarvõlgnikelt õigust tugineda kohustuse lõppemisele ühe solidaarvõlgniku tehtud tasaarvestuse tõttu. 7

§ 186

p 2 sätestab, et võlasuhe (kohustus) lõpeb tasaarvestusega.

§ 153lg 1 p 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega.

Kuna kostjad I ja II olid sama laenu käendajad ning koos kostjaga III (kui väidetava põhivõlgnikuga ettevõtte ülemineku järel) solidaarvõlgnikud, siis lõpetas kostja I tehtud tasaarvestus nii põhikohustuse kui ka käendusest tuleneva kohustuse. Kolleegium on ka varem leidnud, et kui üks solidaarvõlgnik teeb tasaarvestuse, saab ka teine solidaarvõlgnik

§ 67

lg 1 teise lause järgi samal alusel tugineda nõude lõppemisele (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 32114211, p 10, 15). Seega tõi kostja I kehtiv tasaarvestusavaldus kaasa

§ 67

lg 1 esimeses lauses nimetatud tagajärje, mille kohaselt ei pea kostjad II ja III kui teised solidaarvõlgnikud enam sama kohustust täitma.

1. Eeltoodud põhjusel tuleb ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistada. Kolleegium jätab jõusse maakohtu otsuse, millega jäeti hagi kõikide kostjate vastu rahuldamata ning tühistati varem seatud hagi tagamise abinõud. Seetõttu tuleb tühistada ringkonnakohtu otsus, millega jäeti hagi tagamise abinõuna jõusse kostjale II kuuluvale korteriomandile seatud kohtulik hüpoteek.
2. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta märgib kolleegium järgmist. Jõusse jääb maakohtu otsus (sh täiendav otsus), millega mõisteti hagejalt kõikide kostjate kasuks välja menetluskulud ning kostjate I ja II kasuks seadusjärgne viivis menetluskuludelt. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, millega mõisteti hagejalt kostjate I ja III kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud. 14.
3. Ringkonnakohtu otsus tühistatakse menetluskulude jaotuse osas ulatuses, milles hageja menetluskuludest jäeti 25% kostja II kanda ning kostja II menetluskulud tema enda kanda ning mõisteti kostjalt II hageja kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 1900 eurot. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad hageja kanda. 14.
4. Ringkonnakohus ei määranud kohtuotsuses kindlaks kostja II menetluskulusid apellatsiooniastmes, kuna tema vastu hagi rahuldati ning ringkonnakohus jättis kulud tema enda kanda. Kolleegium aga teeb teistsuguse otsuse, mille tulemusel jääb hagi kostja II vastu rahuldamata. Kolleegium on varem leidnud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lgd 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse. Kolleegium leidis veel, et ei ole mõistlik ega loogiline, et juhul, kui maakohus määrab ühe poole menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, tuleb teise poole maakohtu menetluses kantud menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks esimesena vastavalt kas ringkonnakohtus või Riigikohtus. See põhjustab tarbetut segadust, ühes ja samas kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise erineva kohtupraktika väljakujunemist ning lisaks kitsendab põhjendamatult ka menetlusosaliste õigust vaidlustada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja isegi välistab selle juhul, kui maakohtu või ka ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab esimesena kindlaks Riigikohus (vt lähemalt Riigikohtu
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 32114215, p 19 jj). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde. 8

§de 635 ja 637 vale kohaldamise kohta. 17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Jaak Luik 9