Obsah (7)

§ 75§ 68§ 184§ 4§ 76§ 871§ 751

1-16-5409 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör abiprokurör

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

Sergei Furmanjuk peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-16-5409 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21 alusel keelata Sergei Furmanjukil käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarbimine või omamine.

§ 75

lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kohustada Sergei Furmanjukki otsima endale kahe nädala jooksul pärast vabanemist töökoha või võtma end arvele Eesti Töötukassas ja pöörduma kahe nädala jooksul pärast vabanemist arsti poole ja selgitama välja, kas tal on tarvis ravi narkootikumide tarvitamise vastu ning vajadusel alluma sellisele ravile. 6.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 p 2 alusel allutada Sergei Furmanjuk tema nõusolekul elektroonilisele valvele 4 (neljaks) kuuks. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Sergei Furmanjuki keha külge kinnitatakse. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. S. Furmanjuk tunnistati Tartu Maakohtu 7. juuli 2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5409 (kokkuleppemenetluses) süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti 3 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmist hakati arvestama alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

1. veebruarist 2016 ning see lõpeb
2. aprillil
5. augustil 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid kinnipeetava S. Furmanjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla hinnangul on S. Furmanjuki puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 14% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus samuti 14%. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
6. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Furmanjukki karistatud kriminaalkorras viiel korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varasemalt karistati isikut varguste ja narkojoobes juhtimise eest. Praegu kannab ta karistust narkokuriteo eest (vahendamine ja omandamine). Viimaste kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli narkootikumide tarvitamine.
7. Kinnipeetav on vangistuses osalenud majandusabitöödel ning läbinud riigikeele õppe B2 tasemel. Isiku õpimotivatsioon on keskpärane, kuid õpetaja vastu oli ta viisakas. Lisaks on karistatu osalenud programmis Eluviisitreening, mis loeti läbituks mööndustega: karistatu oli veendunud, et temal sõltuvusprobleeme ei ole ning tal puudub ka risk uuesti tarvitamiseks; samas sai S. Furmanjuk teoreetiliselt teemadest aru ja tal näib olevat ka motivatsioon edaspidi uimastite tarvitamistest hoiduda.
8. S. Furmanjukil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
9. Kinnipeetav elas enne vangistust koos abikaasa ja tütrega üürikorteris XXX, asukohaga XXX, kuhu ta läheb tagasi ka vabanedes. Tegemist on renoveeritud 1-toalise korteriga, kus hetkel elab kinnipeetava abikaasa koos alaealise lapsega. Isikul on põhiharidus. Mees soovib 2 1-16-5409 omandada puidupingipuusepa eriala, et olla tööturul aktiivsem. Enne vangistust töötas ta ametlikult 2 aastat OÜ-s B. G., kuhu ta saab vabanedes uuesti tööle asuda. Firma esindaja sõnul on S. Furmanjuk oskuslik betoonpõrandate lihvija. Isiku sõnul pani ta toime varguseid siis, kui Eestis oli majanduskriisi aeg ja temal ei olnud tööd. Süüdimõistetu päritoluperekonna moodustavad ema L. F. ja kaks õde, kelle kõigiga on S. Furmanjukil head suhted. Mees on olnud 10 aastat abielus L. F., kellega on tal ka ühine tütar. Abikaasa, ema ja tütar on käinud karistatul vangistuse ajal regulaarselt külas. Mitmed S. Furmanjuki sõbrad on kriminaalkorras karistatud. Alkoholi tarvitamine S. Furmanjuki jaoks probleem ei ole. Küll on aga kinnipeetav tarvitanud amfetamiini – süstinud ta siiski end ei ole. S. Furmanjuk soovib vabaneda narkootikumide tarvitamisest ja võimalusel osaleda ka sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis.
10. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ilmneb lisaks järgmist. XXX asuv korter kuulub OÜ-le L. ning nii karistatu abikaasa kui ka korteri omanik (OÜ L. juhatuse liikme M. R. kaudu) on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. OÜ B. G. poolt väljastatud garantiikirja kohaselt töötab S. Furmanjuk ettevõttes alates
11. maist 2014 ning karistuse kandmise ajaks on isikule vormistatud palgata puhkus. Firma juhatuse liige O. P. sõnul ootavad nad S. Furmanjuki tööle. O. P. hinnangul saab ettevõte korraldada karistatu töötamist nii, et oleks võimalik järgida elektroonilise valve reegleid. S. Furmanjuk on varasemalt olnud kriminaalhooldusel 3 korral ning ta sai katseaegadel positiivsed hinnangud: ta järgis katseajaks määratud kontrollnõudeid, ta asus ametlikult tööle ja tema kohta puudusid andmed narkootikumide tarvitamise kohta; isik ei sooritanud katseajal ka uut kuritegu. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
12. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör leiab, et süüdimõistetu peaks tingimisi ennetähtaegselt vabastama elektroonilise valve alla. S. Furmanjuk soovib elada seaduskuulekalt. On positiivne, et S. Furmanjukil on vabanemise korral kindel elukoht ning töökoht. Lisaks on mehel ka toetav lähivõrgustik. Samuti on positiivne karistatu töötamine vangistuse ajal, riigikeele õppimine ning sotsiaalprogrammide läbimine. Negatiivne on aga asjaolu, et süüdimõistetut on juba viiel korral kriminaalkorras karistatud ja isik ei tunnista enda sõltuvusprobleeme. Kriminaalasja menetlemisel osalenud prokurör toetab isiku vabastamist.
13. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil järgmist. Ta soovib vabaneda. Ta on esimest korda vanglas ega soovi sinna enam tagasi sattuda. Ta on avavanglas: paar päeva tagasi käis ta kodukülastusel. Ta tahab perega olla ja tööd teha. Narkootikumidega ta enam kokku puutuda ei soovi. Viimati tarvitas ta uimasteid viis aastat tagasi. Tema viimane kuritegu kujutas endast narkootikumide omandamist ja hoidmist. Inimestega, kellega ta selle teo toime pani, ei käinud ta läbi kuigi pikka aega ja edaspidi ta nendega enam ei suhtle.
14. Kinnipeetava kaitsja märkis järgmist kinnipeetava kohta järgmist. S. Furmanjuk tuleks vabastada. Kinnipeetaval on toetav perekond. Teda ootab töökoht. Ta on avavanglas ja käis hiljuti puhkusel. Õppetund vangla näol on S. Furmanjukile käes. KOHTU SEISUKOHT
15. Kohus vabastab S. Furmanjuki vangistusest tingimisi enne tähtaega ja põhjendab oma otsustust järgmiselt.
16. S. Furmanjuk kannab karistust

§ 184

lg 2 järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 2 tulenevalt esimese astme kuritegu.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtliku esimese astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest 3 1-16-5409 vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning ta on nõustunud karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega; ka peavad olema täidetud Justiitsministri 22. veebruari 2007 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. S. Furmanjuk on käesolevaks ajaks temale mõistetud 3 aasta ja 2 kuu pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 1 aasta ja 9 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

S. Furmanjuk on elektroonilise valvega päri. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: OÜ-le L. kuuluvas korteris on võimalik valvet läbi viia ning korteri omanik on andnud nõusoleku valveseadme paigaldamiseks sinna korterisse. Lisaks on oma nõusoleku andnud ka seal korteris elav karistatu abikaasa L. F. Korter vastab ka kõigile elektroonilise valve tingimustele. Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 13. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi (Genugtuungsbedürfnis) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamisel. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB.
3. Auflage, § 57/10–13).
4. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
6. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. S. Furmanjuk on pannud toime eeskätt narkootikumide käitlemisi ja vargusi. Need kuriteod on keskmise raskusastmega (hoolimata rangest sanktsioonist ei saa raskeks kuriteoks pidada ka abstraktseks ohudeliktiks olevat narkootikumide käitlemist

§ 184lg 2 mõttes – eriti veel sellises väikeses mahus, nagu seda on toime pannud S.

Furmanjuk). Seega ei eelda S. Furmanjuk vabastamine ülearu suurt kuritegevusvaba elu elamise tõenäosust, ent see tõenäosus ei saa siiski olla ka väga madal. Kohus leiab, et on küllaltki tõenäoline, et S. Furmanjuk vabanedes enam kuritegusid toime ei pane ja seetõttu on võimalik ta vabastada. Kohtu kaalutlused on järgmised. 4 1-16-5409

1. Retsidiivsusohule viitab see, et S. Furmanjukki on mitu korda karistatud, ent need karistused ei ole teda seni uute kuritegude sooritamisest heidutanud. Seepärast võib eeldada, et enam vilja ei kanna ka viimane karistus. Ka kätkeb endas uute kuritegude ohtu tõsiasi, et S. Furmanjuk on narkootikume tarvitanud: narkootikumid võivad põhjustada inimese enesekontrolli kaotuse ja tingida seeläbi uued kuriteod või võivad nad olla uute varavastaste kuritegude põhjuseks seepärast, et inimene hakkab nende ostmiseks hankima raha kuritegelikul viisil.
2. Siiski on terve rida põhjusi, mis võimaldavad hoolimata käesoleva määruse eelmises märgitust leida, et S. Furmanjuk enam kuritegusid toime panema ei hakka.
3. Kõigepealt on äärmiselt oluline see, et S. Furmanjuk on esimest korda vanglas. Seega võib loota, et vangla saavutab S. Furmanjuki puhul VangS § 6 lg-s 1 toodud eesmärgi ehk suunab kinnipeetava õiguskuulekale teele. Sellele viitab kaude ka S. Furmanjuki käitumine vanglas: ta on olnud korralik ja läbinud ka ühe sotsiaalprogrammi.
4. Ka ei saa narkootikumide tarvitamist pidada praegu ülearu suureks retsidiivsusriski allikaks. Esiteks on S. Furmanjuk olnud vanglas oleku ajal kaine – see kainus on küll olnud sunnitud, ent sellest hoolimata kainus. Teiseks väitis kinnipeetav, et ta ei ole juba viis aastat narkootikume tarvitanud: see väide võib olla tõene. Kolmandaks saab arvestada ka tõsiasja, et S. Furmanjuk on käinud vanglast väljaspool ja suutnud jääda kaineks.
5. Vähetähtis ei ole ka see, et S. Furmanjuk on avavanglas: avavanglasse paigutamisele eelneb küllaltki põhjalik riskihindamise menetlus ja selle läbis S. Furmanjuk positiivselt. Ka on ta end avavanglas oleku ajal korralikult ülal pidanud (mh väljaspool vanglat olles).
6. Positiivsed saavad olema ka S. Furmanjuki vabanemisjärgsed tingimused. Esiteks on tal olemas lähedased, kes on teda toetanud ka tema vanglas oleku ajal. Teiseks on teda ootamas kindel töökoht.
7. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et S. Furmanjuk tuleb ennetähtaegselt vabastada. 22.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb S.

Furmanjukile määrata kuni 4. aprillini 2019 kestev katseaeg. 23.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus S.

Furmanjuki katseajaks käitumiskontrollile. Vangla on leidnud, et käitumiskontroll tuleb määrata 12 kuuks. See pole võimalik.

§ 76

lg 5 ls-st 2 tuleneb, et süüdlane allutatakse katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. See tähendab seda, et käitumiskontroll on üldjuhul katseajaga sama pikk: vaid juhul kui katseaeg kestab üle kahekümne nelja kuu, erineb käitumiskontrolli kestus katseaja kestusest, olles lühem (kahekümne nelja kuuline). Käesoleval juhul peab käitumiskontroll seega kestma kuni katseaja lõpuni. 24. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

25.

§ 75lg 2 p-le 21 tuginedes keelab kohus S.

Furmanjukil käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise või tarvitamise. See on S. Furmanjuki tausta silmas pidades iseendastmõistetav. 5 1-16-5409 26.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustab kohus S.

Furmanjukki käitumiskontrolli ajal otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas. Kui karistatu hoiab end igapäevaselt tööga tegevuses, on ka väiksem tõenäosus sattuda uuesti halba seltskonda või hakata igavuse peletamiseks uimasteid tarvitama. 27. S. Furmanjuk peab kahe nädala jooksul pärast vabanemist pöörduma arsti poole ja selgitama välja, kas tal on tarvis mingisugust ravi narkootikumide tarvitamise vastu ning vajadusel alluma sellisele ravile (

§ 75lg 2 p 5).

28. Viimaks allutab kohus S. Furmanjuki

§ 75lg 2 p 9 alusel ka elektroonilisele valvele.

Kohus määrab

§ 751lg 3 p 2 alusel elektroonilise valve tähtajaks 4 kuud.

Minimaalsest pikema elektroonilise valve tähtaja määrab kohus tulenevalt sellest, et S. Furmanjuki katseaeg saab olema küllaltki pikk. Vastavalt

§ 751

lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik 6