Obsah (9)

§ 163§ 436§ 651§ 657§ 435§ 438§ 442§ 232§ 238

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1

§ 163lg 1 alusel poolte enda kanda.

Arvestades hagi rahuldamise ulatust (42,29%), on menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine õiglane. 4 Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja jäeti kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda, samuti määrata rahaliselt kindaks kostja maakohtus kantud menetluskulud suurusega 2448 eurot ning jätta menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
2. Maakohus jättis

§ 436

lõikest 1 tulenevat otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet rikkudes arvestamata kolmanda isiku seisukohaga, mille tõttu tegi ebaõige lahendi. Juhul, kui leiab tõendamist kolmanda isiku seisukoht, et toona kehtinud KÜS § 7 lg 3 ei kohaldu täitemenetluse raames toimunud korteriomandi võõrandamise korral, puudub hagejal kostja vastu nõue tervikuna.

1. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta ja kohaselt hindamata kostja väited ja tõendid. Vaatamata asjaolule, et hageja poolt on nõude aluseks olevad korteriühistu üldkoosoleku protokollid/otsused ja majandusaasta eelarvete kinnitamise otsused esitamata, asus kohus seisukohale, et hageja nõue on osaliselt tõendatud. Otsuses ei kajastu ega ole jälgitav kohtu vastav analüüs/põhjendatus ega eeltoodud järelduseni jõudmine. Osaliselt rahuldatud nõude summa kujunemine on tervikuna arusaamatu ja kohus ei ole selgitanud, miks ei ole kostja esitatud vastuväited õiguspärased ning milliste hageja tõendite alusel leidis kohus, et hageja põhinõue 3502,07 eurot on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Maakohus ei ole oma seisukoha põhistamisel hinnanud ega käsitlenud kostja vastuväiteid mh selle kohta, et hageja esitatud tõendid võlgnevuse kohta on puudulikud. VÕS ei anna alust võlasuhte tekkimiseks arvete või Exceli dokumentide alusel. Antud asjas saavad võlasuhte aluseks olla vahetult KÜS-st ja korteriühistu põhikirjast tulenevad asjaolud. Korteriühistu põhikirjas sätestatu kohaselt on nii kulude kui ka majandusaasta eelarve vastuvõtmiseks vajalik korteriühistu üldkoosoleku vastavasisuline otsus. Hageja ei ole vastavaid otsuseid kohtule esitanud ja seda vaatamata asjaolule, et hagejal see võimalus oli ja kostja juhtis sellele ka tähelepanu. Maakohus ei lähtunud asja lahendamisel asjas esitatud asjaoludest ja tõenditest, millest tulenevalt on kohus selgelt rikkunud menetlusõiguse norme ning teinud seetõttu ebaõige otsuse.
3. Arusaadav ei ole ka maakohtu otsustus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Kostja menetluskulud maakohtus olid 2448 eurot. Vastused apellatsioonkaebusele
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.
5. Kolmas isik toetab apellandi seisukohti. Ringkonnakohtu seisukoht 5
6. Ringkonnakohus märgib esmalt, et apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam põhinõude 3230,67 euro ja viivisenõude 1548,74 euro rahuldamata jätmise üle. Maakohtu otsus on selles osas jõustunud. 27.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 3502,07 euro suuruses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Seega on jätkuvalt vaidluse all nõue, mis tuleneb varasemate korteriomanike ON ja JJ võlgnevusest hooldus- ja kommunaalteenuste eest perioodil alates 01.01.2013 kuni aprillini 2016. 28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja asi saata tühistatud osas

§ 657

lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.

1. Hageja nõuab kostjalt korteri eelmiste omanike poolt tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste tasusid. Kostja leidis, viidates kolmanda isiku seisukohale, et KÜS § 7 lg 3 ei kohaldu täitemenetluse raames toimunud korteriomandi võõrandamise korral. Ringkonnakohus kostja ja kolmanda isikuga ei nõustu. Riigikohus on selgitanud, et KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-96-16, p 14, nr 3-2-1-48-11, p 12). Samuti on Riigikohus korduvalt kinnitanud, et KÜS § 7 lg-s 3 sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses toimunud enampakkumisel (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-96-16, p 15, nr 3-2-1-192-12, p 15). Kuna KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, siis võib korteriühistu nõuda võlgnevust ka kostjalt.
2. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostja on KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liige ja tal tuleb korteriühistu ees täita korteriomandiga kaasnevaid kohustusi. Hageja arvetel kajastatud kulutused on käsitletavad majandamiskuludena KÜS § 151 mõttes, mille tasumine on korteriomaniku kohustus.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleva asja lahendamisel täitnud eelmenetluse ülesandeid, ei ole loonud asja lahendamiseks vajalikku konkreetsust ja selgust ning on jätnud kohtuotsuse olulises osas põhjendamata. 32.

§ 436lg-t 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist selgitada välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, st täitma

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Otsuse saab kohus langetada

§ 435

lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 33.

§ 442

lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel 6 asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-07, p 12, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 13). Samuti tuleb

§ 436

lg 2 kohaselt kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 232

lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda

§ 442

lg 8 järgi otsuses põhjendama.

§ 436

lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

1. Asja materjalist nähtub, et kostja vaidles hagile vastu mh põhjusel, et võlgnevuse kujunemine ei ole arusaadav. Kostja palus hagejal selgitada, milliseid makseid on teinud eelmised omanikud ja mille katteks hageja need arvestas. Samuti palus kostja esitada arvete ja nõude aluseks olevad algdokumendid ning tõendada asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Hageja esitas 06.02.2017 selgitused selle kohta, milliseid makseid on teinud eelmised omanikud ja milliste võlgnevuste katmiseks hageja neid makseid arvestas (III kd lk 43-44). Samuti esitas hageja arvete kohta põhjalikud selgitused, millistel alustel ja milliste arvestuste järgi on arvel märgitud summad kujunenud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja lisas kõikidele arvetele selgitused ja arvetel märgitud summade tõendamiseks ka dokumendid, mille alusel on arvestused tehtud ning iga aasta kohta majanduskavad.
2. Kuna maakohtu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, milliste arvestuste ja tõendite alusel leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldada 3502,07 euro ulatuses, kontrollis ringkonnakohus kõiki hageja poolt perioodi kohta 01.01.2013-2016.a aprill (kaasa arvatud) esitatud arvete selgitusi ja tõendeid ning tegi kindlaks, et neist paljusid ei ole toimikusse lisatud. Asja materjalist, sh 10.05.2017 kohtuistungi protokollist ei nähtu, kas kohus on kõik hageja poolt 06.02.2017 esitatud tõendid asja juurde võtnud või on jätnud need osaliselt vastu võtmata. Seega on tõendite kogum, mille alusel saaks kohtuotsuse õigsust toimiku järgi kontrollida, puudulik.
3. Toimikust puuduvad järgmised arvete selgitused ja (või) nendele lisatud tõendid, mis puudutavad vaidluse all olevat perioodi: november 2013 - arve selgitus ja nõude aluseks olevad tõendid, detsember 2013 - arve selgitus ja nõude aluseks olevad tõendid, jaanuar 2014 - arve selgitus ja nõude aluseks olevad tõendid, veebruar 2014 - nõude aluseks olevad tõendid, jaanuar 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, veebruar 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, märts 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, aprill 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, mai 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, juuni 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, juuli 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, august 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, september 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, oktoober 2015 - nõude aluseks olevad tõendid, november 2015 – arve ja nõude aluseks olevad tõendid, detsember 2015 nõude aluseks olevad tõendid, jaanuar 2016 - nõude aluseks olevad tõendid, veebruar 2016 - nõude aluseks olevad tõendid, märts 2016 - nõude aluseks olevad tõendid, aprill 2016 nõude aluseks olevad tõendid.
4. Menetluse ja kohtuotsuse puudulikkus ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud juhul võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest välja selgitamata on asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, st puudub materjal, mille põhjal saaks ringkonnakohus asja ise lahendada.
5. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia

§-le 392 vastav eelmenetlus. Selle käigus tuleb maakohtul välja selgitada tõendid, millega hageja soovib oma nõuet tõendada, teha

§ 238

järgi otsustus nende vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta ning vastuvõtmise korral võtta need asja juurde, paigutades need ka toimikusse. Seejärel 7 tuleb teha kostjale ja kolmandale isikule ettepanek esitada konkreetsed vastuväited hagile ja hageja esitatud tõenditele. Alles pärast tõendite vastuvõtmist ja menetlusosaliste seisukohtade väljaselgitamist on võimalik asi lahendada ning teha kohtuotsus, mis vastab

§ 436lg-s 1, 438 lg-s 1 ja 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.

1. Hageja taotluse võtta tõenditena asja juurde Korteriühistu SÜTISTE TEE 43 2013.-2016.a üldkoosolekute protokollid ja osalejate nimekirjad lahendab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
2. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8