Tsiviilasi nr: 2-17-5150 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5150 Tsiviilasi AA, BB ja CC hagi DD vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 28.04.2017 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Hageja I 1008 eurot, hageja II 1008 eurot ja hageja III 1008 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DD apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I/vastusaja XXXXXXXXXXX) I: AA (isikukood: Hageja II/vastusaja XXXXXXXXXXX) II: BB (isikukood: Hageja III/vastusaja XXXXXXXXXXX) III: CC (isikukood: Hagejate seaduslik esindaja EE Kostja/apellant: DD (isikukood: XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Pärnu Maakohtu 28.04.2017 otsus tühistada igakuise elatise väljamõistmise osas kuni hagejate täisealiseks saamiseni (otsuse 1.-3. lõik) ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. 2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõuded elatise saamiseks kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni (otsuse 4. lõik). 3. DD apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 1
(5)Tsiviilasi nr: 2-17-5150 Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi asjaolud ja senine menetlus
- 29.03.2017 esitasid AA, BB ja CC hagi DD vastu elatise suurendamiseks.
- Kostja on hagejate isa. Pärast vanemate lahutust jäid lapsed ema juurde elama. 19.05.2015 sõlmisid vanemad kohtuliku kompromissi, milles leppisid kokku elatises 100 eurot kuus ühe lapse kohta.
- Paari aastaga on laste vajadused muutunud ja eelnevalt kokkulepitud elatisest lastele ei piisa. Vanemad elatise suurendamises kokkuleppele ei jõudnud.
- Hagejad palusid välja mõista elatise kokku 740 eurot kuus, alternatiivselt mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuuplaga alammäärast. Hagejate ema töötasu on 370 eurot kuus. Hagejate seaduslikule esindajale on jäänud kostja jutust mulje, et kostja saab lisaks ametlikule töötasule ka mitteametlikku tulu. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et 100 eurot kuus igale lapsele on tema poolt piisav panus. Lisaks on kostja soetanud lastele vajaminevaid asju ja tegelenud lastega. Kostja ei uskunud, et laste ema makstavat elatist laste huvides kasutab. Kuna kostja palk on väike, ei ole tal võimalik elatist maksta rohkem kui 100 eurot kuus igale lapsele. Kostja eitas mitteametliku tulu saamist. Hagejad saavad lastetoetust 200 eurot kuus, alates 01.07.2017 suureneb toetus 500 euroni. Kui arvestada, et kumbki vanem panustab 300 eurot ja sellele lisandub riigi poolt makstav toetus, on hagiavalduses toodud hagejate vajaduste katteks kuluv, kokku 740 eurot kuus, kaetud. Esimese astme kohtu otsus
- Pärnu Maakohus rahuldas 28.04.2017 otsusega hagi osaliselt, mõistis alates 31.03.2017 välja elatise igale hagejale kuni nende täisealiseks saamiseni 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, millega hagejad palusid kostjalt välja mõista elatise kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. Menetluskulud jäid kostja kanda.
- Kuna hagejad paluvad elatise väljamõistmist miinimumsummas, ei pidanud nad tõendama ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Maakohus ei lugenud kostja keskmist töötasu suurust 437,65 eurot kuus mõjuvaks põhjuseks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostja ehitamisoskused võimaldaksid kostjal 2
(5)Tsiviilasi nr: 2-17-5150 teenida põhitöötasule lisa. Kostja on V OÜ juhatuse liige ning elab osaühingule kuuluvas talus. Lisasissetulekut on võimalus saada ka seoses osaühingu juhatuse liikmeks olemisega. Kostja ei tõendanud, et ta oleks töövõimetu või et tal on peale hagejate teisi ülalpeetavaid. Kostja ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust hagejate ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- 30.05.2017 esitas DD (kostja) apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha asjas uue otsuse. 08.06.2017 täpsustas kostja, et vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise miinimummääras igale lapsele kuni nende täisealiseks saamiseni ning palus teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja elatise igale lapsele 123 eurot kuus.
- Apellandi sõnul on maakohus eksinud tõendite hindamisel ja teinud ebaõigeid järeldusi. Maakohus on alusetult asunud seisukohale, et kostja varjab oma tulu ja ei ole arvesse võtnud laste ema ja isa majanduslikku seisu. Laste emal on suurem sissetulek, kui isal ja emal on kinnisvara. Lisaks on laste emal elukaaslane, kellel on sissetulek ja pere saab abi kohalikust omavalitsusest. Äriühing, milles kostjal on osalus, ei ole aktiivselt tegutsev. Samas äriühingus on ka hagejate seaduslikul esindajal osalus.
- Hagejate seaduslik esindaja tõi maakohtus esile, et kolmele hagejale kokku kulub kuus 740 eurot, kuid kostjalt sooviti sellest 710 euro tasumist. Laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal. Elatise väljamõistmine miinimumsummas paneb kostja olukorda, kus tal ei jää enda vajaduste katmiseks mingeid vahendeid. Vastus apellatsioonkaebusele
- Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja alates 31.03.2017 elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni hagejate täisealiseks saamiseni tuleb TsMS § 656 lg 1 p 4 ja lg 2 teiste lause ning § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega ning materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ja saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on vaidlustatud osas otsust tehes jätnud läbi viimata piisavas mahus eelmenetluse ja pole selgitanud pooltele kohustust oma väiteid tõendada. Lisaks on maakohus eksinud õigussuhte kvalifitseerimisel. Eeltoodu tõttu on jäänud vajalikud asjaolud välja selgitamata, mis on tinginud olulises ulatuses põhjendamata otsuse tegemise.
- Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude elatise saamiseks kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. Selles osas ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitatud ja TsMS § 651 lg 1 järgi selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli. 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-17-5150
- Hagejad on kostja lapsed. Seega on neil perekonnaseaduse (PKS) § 97 järgi õigus saada kostjalt ülalpidamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad elavad kostjast eraldi ema juures ja kostja peab neile elatist maksma. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle.
- Hagejad esitasid maakohtule hagi Pärnu Maakohtu 19.05.2015 kompromissiga määratud elatise 100 eurot kuus ühele hagejale suurendamiseks. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Maakohus on vaidlustatud otsuses jätnud TsMS § 459 lg 1 kohaldamise eeldused välja selgitamata. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus tuvastanud, et hagejatel on õigus saada kostjalt ülalpidamist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, kuid välja pole selgitatud, millised olid laste vajadused 19.05.2015 kompromissi tegemise ajal ja kuidas on need muutunud või kas on muutunud vanemate varaline võimekus ülalpidamist anda. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Maakohus ei ole eelmenetluses selgitanud hagejatele TsMS § 459 lg 1 kohaldamise eelduste esiletoomise vajadust ega teinud ettepanekut vastavad asjaolud esitada ja vajadusel nende olemasolu tõendada. Eeltoodud rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada ja tsiviilasi tuleb saata seetõttu uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuna iga hageja osaleb menetluses iseseisvalt, tuleb iga hageja nõue ka eraldi lahendada ja hinnata eraldi iga hageja vajaduste muutumist ja vajadust ülalpidamist saada.
- 19.05.2015 kompromissist ei selgu, millised olid hagejate vajadused kompromissi tegemise ajal. Riigikohus on selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes väljatoodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ettenähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 37.1). Kompromissi järgi kohustus kostja maksma iga hageja kasuks elatist 100 eurot kuus.
- aastal oli töötasu alammäär 390 eurot. Seega pidi kostja tasuma kompromissi järgi igale hagejale 51%
- aastal kehtinud miinimumelatise määrast (195 eurot). Kolleegiumi arvates saab lähtuda sellest, et kui elatis lepiti kokku mingi protsendina miinimumelatisest (praegusel juhul 51%), saab muude asjaolude muutumatuna püsimisel lähtuda miinimumelatise muutumisel eeldusest, et lapsele tuleb tagada elatis jätkuvalt sama protsendi ulatuses miinimumelatisest (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-17 p 37.3). Asja uuel läbivaatamisel tulebki kindlaks teha, kas ja millised muud 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-17-5150 asjaolud peale miinimumelatise muutumise on veel tekkinud või muutunud. Sellekohased asjaolud peavad esile tooma hagejad.
- Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on ebaõigesti jätnud hindamata kostja väite, et hagiavalduses esiletoodud hagejate vajaduste katteks tehtavad kulutused oleks kaetavad ka tunduvalt väiksema elatisega, kuna peretoetused katavad enamuse hagejate vajaduste katteks kuluvast. Hagejate vajadustele tehtavate kuludena on hagiavalduses esile toodud hagejatele I ja II 250 eurot kuus ja hagejale III 240 eurot kuus. Peretoetustena saab hagejate seaduslik esindaja esimese ja teise lapse eest igakuiselt 50 eurot ja kolmanda lapse eest 100 eurot, kokku 200 eurot ja alates 01.07.2017 300 eurot kuus lasterikaste perede toetust. Eeltoodud toetused on ette nähtud laste kasvatamiseks ja neid saab arvestada elatise väljamõistmisel.
- Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Eelduslikult lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna. Seega saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on selgitanud, et mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, s.t ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, muu hulgas see, et lapsel on miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu, kuna mitme lapse kasvatamiseks tehtavad kulutused lapse kohta on väiksemad kui kulud üksikule lapsele).
- Kohus saab eeltoodud asjaoludega arvestada ainult juhul, kui menetlusosalised on neile tuginenud ja neid on pooltega arutatud. Vaatamata sellele, et kostja on tuginenud sellele, et hageja saab peretoetusi ja laste vajadused on väiksemad, kui oleks aluseks miinimumelatise väljamõistmisel, ei ole maakohus eeltoodud asjaolusid pooltega arutanud, välja selgitanud ega otsuses käsitlenud.
- Menetluskulud tuleb maakohtul jagada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu / allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)