KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18231 Tsiviilasi AA hagi BB ja CC vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- juuni 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AA apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2970 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I: BB (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) kostjate seaduslik esindaja DD (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta Harju Maakohtu
- juuni 2017 otsus muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja AA kanda.
- Kostjatel BB-l ja CC-l menetluskulude puudumise tõttu jätta need rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- AA esitas 05.12.2016 Harju Maakohtule hagi BB ja CC vastu hagejalt tsiviilasjas nr 2-1514716 välja mõistetud elatise vähendamiseks. Hageja palub määrata uueks elatise suuruseks 50 eurot kuus lapse kohta tagasiulatuvalt alates 08.08.
- Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-14716 hagejalt kostjate kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras, samuti tagasiulatuvalt 2305 eurot kummagi lapse kohta. Hageja on nõus lapsi rahaliselt toetama, kuid ei ole seda suutnud kitsaste majandusolude tõttu väljamõistetud suuruses teha.
- Kohtuotsuse tegemise ajal oli hagejal 2 ülalpeetavat, nüüd on hagejal 4 ülalpeetavat. Alates 27.09.2016 on hageja töötu. XX.XX.XXXX sündis hagejal laps MM ja hageja on sunnitud ülal pidama vastsündinut ja tema ema HH, kes on põgenik ega oma töötamisluba. Samuti on hageja ülalpidamisel 04.04.2015 sündinud KK ja tema ema UU, kes on töötu ega oma elamis- ega töötamisluba Küprosel. Hageja elatub juhutöödest ja raha jätkub nii palju, et nad saavad kuidagi hakkama. Kostja vastuväited
- Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
- Vastuse kohaselt vastab 29.04.2016 Tallinna Ringkonnakohtu otsus laste huvidele. Hageja ei ole kohtuotsust täitnud ja ta lõpetas ka lastega suhtlemise.
- Hagiavalduse kohaselt elatub hageja juhutöödest, st ta töötab, kuid saab oma palga sularahas. Seega ei kajastu summad tema internetipangas. Miinimumelatis vastab kasvavate laste huvidele. Suurema osa kuludest kannab niigi laste ema (sh elamise-, õppimise, harrastuste, vaba aja veetmise kulud, riided, sport, mänguasjad ja kõik teised vajalikud asjad). Elatise määramisel lähtutakse PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist, mitte vanemate varalisest seisundit. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
- Otsuse põhjenduste kohaselt mõisteti hagejalt miinimummääras elatis välja Harju Maakohtu 04.02.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-
- Ringkonnakohus jättis 29.04.2016 otsusega maakohtu otsuse selles osas muutmata. Kohtuotsused on jõustunud. Elatise väljamõistmisel arvestati hagejal sellel ajal olnud kolme lapsega. Pärast elatise väljamõistmist lisandus hagejale neljas laps (08.08.2016).
- Kostjatele miinimumsummas elatise maksmist ei saa pidada ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamiseks. Kostjad on hageja lastena õigustatud elatist saama. Kuna kostjate kasuks on elatis välja mõistetud seaduses sätestatud alammääras, ei pea nad oma vajadusi tõendama ning laste esmavajaduste ja põhjendatud kulude tuvastamine ei ole vajalik.
- Hageja väidetel on tema ülalpidamisel laps A ja tema ema, kelle kulud on kokku 645 eurot kuus, mille kannab täies ulatuses hageja. Lapse M ja tema ema kulud kokku on samuti 645 2 eurot kuus, millest hageja kannab 400 eurot ja M ema toetuste arvel kantakse 245 eurot. Hageja kulude arvestus on usutav, samuti on kulud osaliselt tõendatud.
- Hageja on alates 27.09.2016 töötuna arvel ja teeb enda väitel juhutöid, kuna ei ole tasuvat töökohta leidnud. Juhutöödest saadav sissetulek võimaldab kulutada Küprosel elavatele lastele ja nende emadele igakuiselt 1045 eurot ja enda vajadusteks 400 eurot. Hageja väitel ta Küprose riigilt toetusi ei saa. Seega on hageja keskmine sissetulek 1445 eurot kuus. Hagejal ei ole Eestis kinnisvara ega osalusi äriühingutes. Hageja omandis on sõiduauto Mitsubishi Sigma
(1992), millele on seatud käsutamise keelumärked ja mille turuväärtus ei ole ehitusaastat arvestades suur.
- Lapse A ema last rahaliselt ei toeta, kuna tal puudub sissetulek ning ta ei saa mingeid toetusi, kuna tal ei ole viisat ega elamis- ja töötamisluba Küprosel. Need asjaolud ei õigusta aga seda, et ema oma lapsele ülalpidamist ei anna. On ebatõenäoline, et emal oleks takistusi elamiseks ja töötamiseks vähemalt selles riigis, mille kodanik ta on. Seega on emal võimalik endale ülalpidamist hankida ja oma ülalpidamiskohustust lapse ees täita.
- Lapse M ema on Etioopia riigi kodanik. Etioopias puudub poliitiline oht kodanikele, mistõttu ei ole ette näha, et M ema saaks Küprosel tunnustatud põgeniku staatuse. M ema saab Küprosel sotsiaalhoolekande osakonnast 150 euro väärtuses toidutalonge kuus ja 95 euro väärtuses tšekke kommunaalkulude tasumiseks. Nende asjaolude ja toetuste suuruse tõttu ei ole alust väita, et M ema ei anna oma lapsele ülalpidamist, samuti ei ole töötamisloa puudumine õigustus sellele, et lapse ema ei saaks oma lapsele ülalpidamist anda. Ei ole tõenäoline, et lapse emal oleks takistusi elamiseks ja töötamiseks vähemalt selles riigis, mille kodanik ta on. Seega on emal võimalik endale ülalpidamist hankida ja oma ülalpidamiskohustust lapse ees võrdselt lapse isaga täita.
- Laste emade võimalik ülalpidamisvajadus ei ole piisav põhjendus kostjatele välja mõistetud elatise suuruse vähendamiseks. PKS § 111 lg 1 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi, milline tähtaeg on laste A ja M emade puhul möödunud. Hagiavaldusest ei nähtu ja ei ole ka tõendatud, et laste A ja M emadel ei ole oma tervise või laste eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, mistõttu oleks nende ülalpidamiskohustus laste isana hagejal. Mõlema lapse emal on töötamine takistatud selle tõttu, et neil puudub Küprosel töötamiseks luba ning A emal ka luba elamiseks Küprosel. Seega on laste A ja M emade majanduslik võimekus nende endi teadlik valik, millest ei tulene hagejale ülalpidamiskohustust nende suhtes oma laste arvel.
- Kohtu andmetel ei ole kostjate emal kinnisvara ega sõiduautot. Kostja ema omandis on P OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, samuti on ta osaühingu juhatuse liige. Majandusaasta aruande kohaselt oli osaühing 2015.a kahjumis, osakapital on sisse maksmata, puuduvad tööjõud ja sellega seotud kulud. Viimane väljamakse tehti kostjate emale augustis
- Seega ei erine kostjate vanemate varaline seisund oluliselt. Samas elavad kostjad alaliselt koos oma emaga ja puudub alus kahelda selles, et ema on oma ülalpidamiskohustust täitnud.
- Arvestades hageja ülalpidamisel olevate alaealiste laste arvu ja hageja sissetulekut on hageja ülalpidamisvõime 240,83 eurot kuus (1445:6, 4 last ja hageja). Hageja on seega võimeline maksma oma neljale lapsele elatist vähemalt miinimumsummas ja kostjatele kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses elatise tasumisel ei osutu hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks. Väljamõistetud elatis ei ole hagejat ebamõistlikult koormav ega pane teda olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Küprose riik ei maksa hagejale toetusi, seega on tal võimalik toime tulla ilma riigi abita. Töötus ei ole 1983.a sündinud hageja püsiv seisund. Hagejal ei ole takistusi töö leidmiseks. Ta teeb juhutöid. Kui hageja soovib täielikult ülalpidamist anda ka osade laste emadele, tuleb tal rohkem pingutada. Kui hageja 3 leiab, et tema teised lapsed osutuvad kostjatele elatise maksmisel vähem kindlustatuks, on hageja kohustus teenida sissetulekut ja kindlustada, et sellist ebavõrdsust ei tekiks. Hageja põhjendused ei ole veenvad ja tema võimetus teenida sissetulekut oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks vähemalt miinimumsummas ei ole tõendatud.
- Eesti Vabariigi Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2017.a I kvartalis 1153 eurot ning töötuse määr 5,6%. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal; lg 2 igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides. Teisi asjaolusid, mis võiksid takistada hagejal endale ja oma lastele vähemalt miinimumsummas ülalpidamist teenida, ei ole hageja kohtu ette toonud. Apellatsioonkaebus
- Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
- Kaebuse kohaselt on arusaamatu maakohtu järeldus, et A ema peaks lapsele elatise muretsemiseks töötama tema päritoluriigis. A ema on pärit ca 9000 km kauguselt Filipiinidelt. Sinna ei saa ema sõita, kuna see on väga kulukas reis. Samuti oleksid tal probleemid tagasipöördumisega, sest tal ei ole hetkel viisat. Filipiinide palgad on äärmiselt madalad ja selle palgaga Euroopa mõistes elatist muretseda on praktiliselt võimatu.
- Õige ei ole kohtu järeldus, et M emal on võimalik tööd teha. Tal on võimalik tööd teha illegaalselt või siis sõites Etioopiasse tööreisile. Samas oli M avalduse esitamise ajal alles 4 kuune ja tema emal ei ole reisimiseks passi, kuna ta on põgenik. Ta ei saaks Küprosele tagasi pöörduda.
- Kui maakohtu järeldused on ka kooskõlas seadusega, ei vasta need tegelikele reaalsetele võimalustele. Isegi kui laste emad sõidaksid oma päritoluriiki raha teenima, tekib küsimus, kellega jäävad lapsed, kuidas emad lastega suhtlema hakkavad, kuidas nad saavad Küprosele naasta ja kuidas see mõjub lastele.
- Kostjatele väljamõistetud määras elatise tasumisel saavad nooremate laste huvid kannatada. Suurtel lastel on toeks mitmed inimesed, kuid väikestel lastel on ainult hageja.
- Asjaolu, et hageja tuleb toime ilma riigi abita, ei tähenda, et ta on võimeline elatist maksma. Kohus tõlgendas ebaõigesti Riigikohtu otsust nr 3-2-1-164-
- Otsusest ei tulene, nagu oleks riigi poolt makstud toetused põhinäitaja elatise muutmise osas.
- Asjakohatu on kohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-
- Käesoleval juhul ei ole probleeme töö tegemise ja raha hankimisega. Hageja teenib üle keskmise. Antud juhul on probleemiks hageja sedavõrd suured kulud, et tal ei jätku raha kostjatele väljamõistetud ulatuses elatise tasumiseks.
- Asjaolu, et hageja vastutab uute laste sünni eest, ei tähenda, et hageja peaks nad hooletusse jätma ega seda, et tal ei ole õigust uut perekonda luua. Kui kohus leidis, et hageja esitatud kuluarvestused on tõesed, peaks olema ka selge, et täiendavalt 430 euro suuruse elatise tasumine ei ole võimalik. Maakohtu otsus ei ole laste huvides. Laste huvides on saada toetust nüüd, mitte 20 aasta pärast. Hageja jõuab maksta 100 eurot kuus. Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 4 Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Asjas puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 04.02.2016 otsusega mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.04.2016 otsusega maakohtu otsuse selles osas muutmata. Kohtuotsus jõustus 31.05.
- Vaidlus puudub ka selle üle, et kostjad on hageja alaealised lapsed, kes elavad hagejast eraldi ja hageja peab neile maksma elatist.
- Hageja esitas 05.12.2016 kostjate vastu hagi elatise vähendamiseks ja palus määrata elatise suuruseks 50 eurot kuus lapse kohta tagasiulatuvalt alates 08.08.
- Pooled vaidlevad selle üle, millises suuruses peaks hageja elatist maksma.
- Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet vähendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 p 11, 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 32, 20.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 p 9). Sellele juhtis maakohus hageja tähelepanu 10.02.2017 kirjas ja selgitas, millised konkreetsed asjaolud tuleb hagejal kohtu ette tuua, samuti seda, et neid asjaolusid tuleb hagejal ka tõendada (t lk 40,41).
- Hageja tugines hagi esitades asjaoludena sellele, et tal oli elatise väljamõistmise kohta tehtud kohtuotsuse tegemise ajal 2 ülalpeetavat, kuid nüüd on neid
- Tema väidete kohaselt peab ta ülal ka 08.08.2016 sündinud ja 04.04.2015 sündinud laste mittetöötavaid emasid. Ta on alates 27.09.2016 töötu ja elatub juhutöödest.
- Maakohus tuvastas õigesti, et hagejalt elatise väljamõistmisel arvestati asjaolu, et tal oli sel ajal kolm last. Asja materjalist nähtub, et hageja kolmanda lapse A ema ei omanud ka sel ajal elamis- ja töötamisluba Küprosel. Hageja ei ole tuginenud sellele, et A ema oleks nendest ilma jäänud pärast kohtuotsuse tegemist. Seega ei ole muutunud asjaoluks väidetav A ema ülalpidamine ja sellekohased apellatsioonkaebuse väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Tõele ei vasta hageja väide, et kohtuotsuse tegemise ajal oli tal 2 ülalpeetavat last ja praegu on neid
- Muutunud on üksnes ülalpeetavate arv 1 lapse võrra (08.08.2016 sündinud laps M).
- Maakohus tuvastas õigesti, et M ema annab lapsele ülalpidamist sotsiaaltoetuste arvel. Eluliselt ei ole usutav, et Küprose riigis sündinud lapse sotsiaaltoetused piirduvad üksnes hageja poolt välja toodud summadega. Tõendeid tegelikult riigi poolt makstavate toetuste kohta hageja ei esitanud ja ringkonnakohus ei pea usutavaks tema väidet, et sellekohast 5 tõendit ametiasutused ei väljasta. Hageja ei ole tõendanud, et tal on seaduse järgi M ema ülalpidamiskohustus. Samuti ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele esile toonud asjaolusid ega tõendanud, millised on kahe väiksema lapse konkreetsed vajadused ja millised on hageja enda ülalpidamiseks kuluvad summad.
- Kohtuotsuse tegemise ajal oli hageja väidete kohaselt tema töötasu 1000-1100 eurot kuus. Käesoleval ajal on hageja keskmine sissetulek 1445 eurot kuus. Seega on hageja sissetulek ca 1/3 võrra suurenenud. Maakohus leidis lõppjärelduses õigesti, et arvestades hageja laste arvu ja hageja sissetulekut, on ta võimeline maksma igale lapsele elatist vähemalt miinimumsummas. Seejuures eksis maakohus hageja ülalpidamisvõime kindlakstegemisel hageja kasuks, sest õige arvestus peaks olema järgmine: sissetulek 1445 eurot : 5 (4 last ja hageja) = 289 eurot kuus. Asja materjali alusel ei saa teha järeldust, et kostjatele väljamõistetud määras elatise tasumisel saavad nooremate laste huvid kannatada, nagu tuvastas õigesti ka maakohus.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohtu otsus vastuolus laste huvidega. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et laste huvides on saada toetust nüüd, mitte 20 aasta pärast. Hageja ei arvesta kahjuks aga sellega, et kostjad on samuti hageja lapsed, kes vajavad praegu ülalpidamist. Menetluskulud
- Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjad ei esitanud ringkonnakohtule taotlust apellatsioonimenetluses tekkinud kulude väljamõistmiseks. Selliste kulude olemasolu ei nähtu ka asja materjalist, mistõttu ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 6