Kriminaalasi nr 1-17-7374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2017.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7374 (14274000084) Koht

§ 184

lg 1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Helga Aadamsoo Süüdistatavad KARLA KIRSCH, ik 39506150019, *** MIHKEL TIITS, ik 39509120035, *** Kaitsjad Süüdistatava Karla Kirsch kaitsja riigi õigusabi korras kohtueelses menetluses ja süüdistatava taotlusel kohtulikus menetluses vandeadvokaat Vahur Krinal, Süüdistatava Mihkel Tiits kaitsja kohtueelses menetluses riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass, kohtuistungist kaitsja osavõttu ei taotle RESOLUTSIOON I 1. Süüdi tunnistada KARLA KIRSCH kuriteos

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata Karla Kirsch eelvangistuses viibitud aeg 24.

november 2014.a. kuni 25. november 2014.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning Karla Kirsch 1 1 Kriminaalasi nr 1-17-7374 poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 73

lg1,3 alusel jätta Karla Kirsch’ile mõistetud kandmata vangistuslik karistus kohaldamata tingimisi katseajaga 3 (kolm) aastat.

1. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.
2. novembrist 2017.a. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui Karla Kirsch ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning

§-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. 5. Süüdi tunnistada MIHKEL TIITS kuriteos

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

6.

§ 73

lg1,3 alusel jätta Mihkel Tiits’ ile mõistetud vangistuslik karistus kohaldamata tingimisi katseajaga 3 (kolm) aastat.

1. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.
2. novembrist 2017.a. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui Mihkel Tiits ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning

§-i 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KrMS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras. II 8.

§ 831lg 1 alusel konfiskeerida KARLA KIRSCH’ilt kuriteoga saadud vara, so.

Pärnu Maakohtu 02.12.

1. a kohtumäärusega arestitud Karla Kirsch vara: sularaha 96,70 eurot, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Rahandusministeeriumi tagatiskontol nr EE891010220034796011, viitenumber
2. 9.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerida Karla Kirsch’ilt kuriteoga saadud vara 550 (viissada viiskümmend eurot) eurot ja mõista Karla Kirschilt välja riigituludesse 2 2 Kriminaalasi nr 1-17-7374 550 (viissada viiskümmend eurot), mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara ära tarvitatud osa väärtusele. Karla Kirschl tuleb konfiskeerimise asendamisena välja mõistetud 550 (viissada viiskümmend) eurot tasuda ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest. Saaja: Maksu- ja Tolliamet, a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917700074896 “ Selgituseks: Karla Kirsch, kr asi 1-17-7374, konfiskeerimise asendamine. 10.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida MIHKEL TIITS’ilt kuriteoga saadud vara 650 (kuussada viiskümmend) eurot ja

§ 84

alusel mõista Mihkel Tiitsilt välja riigituludesse ära tarvitatud konfiskeerimisele kuuluva vara väärtus 650 eurot (kuussada viiskümmend eurot). Mihkel Tiits’il tuleb konfiskeerimise asendamisena välja mõistetud 650 (kuussada viiskümmend) eurot tasuda ühe kuu jooksul järgmiselt - Saaja: Maksu- ja Tolliamet, a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99917700074906“. Selgituseks: Mihkel Tiits, kr asi 117-7374, konfiskeerimise asendamine. Nõuded konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud summa ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest, kui väljamõistetud summa ei ole tasutud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 11.

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel antud Siseministeeriumi volituse kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vallasvara valitsejaks Politsei- ja Piirivalveamet. 11.1. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna (

§ 85lg 3) 11.2. Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik (Kr

MS § 4211 lg 2) 11.

1. Juhindudes KrMS §-le 4211 lg 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele Politsei- ja Piirivalveamet. III
2. Välja mõista Karla Kirsch’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1175 eurot; - määratud kaitsja tasu ja kulud 163,20 eurot; - ekspertiisitasud kokku summas 624 eurot; menetluskulud kokku summas 1962,20 eurot (üks tuhat üheksasada kuuskümmend kaks eurot 20 senti) Väljamõistetud menetluskulu tuleb Karla Kirsch’il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist

§ 191

alusel konfiskeerida kriminaalasjas ekspertiisiobjektideks (narkootilise aine ekspertiisi akt nr 14E-AN1284) olnud narkootiline aine, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule ja jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni EKEI keemiaosakonda, peale otsuse jõustumist hoiule jäetud aine hävitada seaduses ettenähtud korras. Otsus selles osas saata pärast jõustumist täitmiseks EKEI-le. V Kriminaalasjas olevad asitõendid, millised asuvad PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (pakendid 2- 4, asitõenditeks on minigrip kilekotid, kookospähklikoor, paber telefoninumbrite ja muude andmetega) kui väärtusetud hävitada. Otsus selles osas saata pärast jõustumist täitmiseks politseile. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui 4 4 Kriminaalasi nr 1-17-7374 süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistused Karla Kirsch’ i süüdistatakse selles, et tema teadlikult ja ebaseaduslikult omandas, valdas ja andis edasi suures koguses narkootilist ainet marihuaana ajavahemikul 13.11.
3. a kuni 24.11.
4. a. järgmiselt: Karla Kirsch omandas teadvalt, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 13.11.
5. a Saare maakonnas täpselt tuvastamata kohas Mihkel Tiits´ilt 325 euro sularaha eest 18 minigrip kotti pakitud vähemalt 18 grammi marihuaanat, s.o suures koguses. Karla Kirsch valdas soetatud narkootilist ainet kuni andis edasi raha eest, ehk müüs, 12 grammi kanepi ajavahemikul
6. kuni 17.11.
7. a Kuresaare linnas täpselt tuvastamata kohas M.M´ile hinnaga 25 eurot gramm, teenides kokku 300 eurot. Ajavahemikul
8. kuni 17.11.
9. a andis edasi raha eest, ehk müüs 2 grammi kanepit Kuressaares täpselt tuvastamata kohas C M´ile hinnaga 25 eurot gramm, teenides kokku 50 eurot. Karla Kirsch andis edasi raha eest, ehk müüs 4 grammi kanepit täpselt tuvastamata kohas ajavahemikul 13.kuni 17.11.
10. a täpselt tuvastamata isikutele hinnaga 25 eurot gramm, teenides kokku 100 eurot. Seejärel Karla Kirsch omandas teadvalt, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 24.11.
11. a Saare maakonnas täpselt tuvastamata kohas Mihkel Tiits´ilt 325 euro eest 18 minigrip kotti pakitud vähemalt 18 grammi marihuaanat, s.o suures koguses. Karla Kirsch valdas soetatud narkootilist ainet kuni andis edasi raha eest, ehk müüs 4 grammi 24.11.
12. a kell 22:10 paiku Kuressaare linnas Tesman auto territooriumil, asukohaga Kuresaare Kihelkonna mnt 4, M.M´ile hinnaga 25 eurot gramm, teenides kokku 100 eurot. Karla Kirsch valdas teadvalt enda juures jope tasukus kahes minigrip kilekotis kokku 1,75 grammi kuivatatud kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 4,7% kuni 24.11.
13. a kell 22:20-ni ning Karla Kirschi kasutuses olevas sõiduautos ***, kookospähkli koore sees 12 minigrip kilekotis kokku 9,80 grammi kuivatatud kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,1 % kuni 25.11.2017 kell 01.40ni, kui nende ebaseaduslik valdus menetlustoimingute käigus lõpetati. Kokku teenis Karla Kirsch marihuaana müügiga 550 eurot ebaseadusliku tulu. Sotsiaalministri
14. mai
15. a määruse nr 73 narkootilise ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad § 3 lg 1 kohaselt on nimekirja I kantud ained narkootilised ja psühhotroopsed ained. Nimekirja I on kantud kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli, THC, sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), mille käitlemine on Eesti Vabariigis keelatud. Karla Kirschil puudus igasugune õigus narkootilise aine käitlemiseks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, 5 5 Kriminaalasi nr 1-17-7374 tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Marihuaana keskmine annus kogus kümnele inimesele on 7,5 g. Kokku käitles Karla Krisch 36 grammi marihuaanat, millest saaks narkootilise joobe keskmiselt 48 inimest. Puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega Karla Kirsch, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmisega), pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Mihkel Tiits’ i süüdistatakse selles, et tema teadlikult ja ebaseaduslikult omandas, valdas ja andis edasi suures koguses narkootilist ainet marihuaana ajavahemikul

1. a oktoobrist kuni 24.11.
2. a. järgmiselt: Mihkel Tiits omandas teadvalt edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet marihuaana seni täpselt tuvastamata ajal
3. a oktoobris, seni tuvastamata kohas ja isikult, 18 grammi, mida valdas kuni andis narkootilise aine 18 minigripp kotis edasi raha eest, ehk müüs, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 13.11.
4. a, Saare maakonnas täpselt tuvastamata kohas Karla Kirsch´ile ja teenis 325 eurot. Seejärel omandas Mihkel Tiits teadvalt edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet marihuaana seni täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.
5. a, seni tuvastamata kohas ja isikult, 18 grammi, mida valdas kuni andis narkootilise aine 18 minigripp kotis edasi raha eest, ehk müüs, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikul
6. a novembris, kuid hiljemalt 24.11.2014.a 18 grammi Saare maakonnas täpselt tuvastamata kohas Karla Kirsch´ile ja teenis 325 eurot. Kokku teenis Mihkel Tiits marihuaana müügiga 650 eurot ebaseadusliku tulu. Sotsiaalministri
7. mai
8. a määruse nr 73 narkootilise ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad § 3 lg 1 kohaselt on nimekirja I kantud ained narkootilised ja psühhotroopsed ained. Nimekirja I on kantud kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli, THC, sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), mille käitlemine on Eesti Vabariigis keelatud. Mihkel Tiitsil puudus igasugune õigus narkootilise aine käitlemiseks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Marihuaana keskmine annus kogus kümnele inimesele on 7,5 g. Kokku käitles Mihkel Tiits 36 grammi marihuaanat, millest saaks narkootilise joobe keskmiselt 48 inimest. 6 6 Kriminaalasi nr 1-17-7374 Puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega Mihkel Tiits, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus süüdistatavatele nõutud karistused: 1. Karla Kirsch’ ile

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2014 kuni 25.11.2014, s.o kaks päeva karistusaja hulka.

§ 73

lg 1,3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata kui Karla Kirsch ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu 2. Mihkel Tiits’ ile

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata kui Mihkel Tiits ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Süüdistatav Karla Kirsch andis kohtus ütlusi, et süüdistus on temale arusaadav, ta nõustub sellega. On kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Vara konfiskeerimise olemus on arusaadav nõustub konfiskeerimisega ja nõustub summa tasumisega riigituludesse, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Menetluskulud on arusaadavad. Palub menetluskulu määrata tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Süüdistatav Mihkel Tiits sandis kohtus ütlusi, et süüdistus on temale arusaadav, ta nõustub sellega. On kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Vara konfiskeerimise olemus on arusaadav nõustub konfiskeerimisega ja nõustub summa tasumisega riigituludesse, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Menetluskulud on arusaadavad. Palub menetluskulu määrata tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja süüdistatava Karla Kirsch kaitsja jäid kohtus kokkulepete juurde. Täiendavaid taotluseid ei olnud. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepped on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on süüdistatavatele arusaadavad. Kokkulepped sõlmiti kaitsjate juuresolekul. Kokkulepitud karistused jäävad

§ 184lg2 sanktsiooni piiresse.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka süüdistatavate isikut iseloomustavate andmetega. Nad kõik on varem kriminaalkorras karistamata isikud, nendel on olemas kindel elukoht. Nad on väljendanud kahetsust toimepandu üle. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta ja selle ajavahemiku jooksul ei ole süüdistatavate poolt uusi kuritegusid toimepandud. Kohus peab karistuse mõistmisel süüdistatavate suhtes

§-s 73 sätestatu kohaldamist põhjendatuks. Eeltoodu aluse kohus tunnistab Karla Kirschi, ja Mihkel Tiitsi süüdi

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab neile karistuskokkuleppes kokkulepitud karistused. Asitõendid - Kriminaalasjas olevad asitõendid, millised asuvad PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (pakendid 2- 4, asitõenditeks on minigrip kilekotid, kookospähklikoor, paber telefoninumbrite ja muude andmetega, tl. 11-13,2022,65,84-85) kui väärtusetud kuuluvad KrMS § 125 lg3 alusel hävitamisele. 7 7 Kriminaalasi nr 1-17-7374 Konfiskeerimisele kuuluv vara Konfiskeerimisele kuuluv vara: Karla Kirsch´i kahtlustatavana kinnipidamisel ja tema isiklike esemete hulgast on ära võetud 96,70 eurot (tl 55). Pärnu Maakohtu 02.12.2014 kohtumäärusega arestiti konfiskeerimise tagamiseks 96.70 eurot (tl 58-60). Raha asub Politsei- ja Piirivalevameti tagatiskontole Rahandusministeeriumi konto EE891010220034796011, viitenumber 3100081735.

§ 83

-1 lg 1 alusel kuulub Karla Kirsch’ ilt konfiskeerimisele kuriteoga saadud 550 eurot, kuna kuriteoga saadud raha on ära tarvitatud tuleb Karla Kirschilt

§ 84

alusel välja mõista konfiskeerimisele vastav summa 550 eurot.

§ 83

-1 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud 650 eurot, kuna kuriteoga saadud raha on ära tarvitatud tuleb Mihkel Tiitsilt

§ 84alusel välja mõista konfiskeerimisele vastav summa 650 eurot. Vastavalt Kr

MS §§ 306 lg 12 1 tuleb kohtuotsuses märkida, kas konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetav summa tuleb tasuda korraga või ositi, kusjuures arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid võib kohus ajatada kuni kahe aasta võrra väljamõistetud summa tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kuivõrd karistuskokkuleppes ei ole kokku lepitud teisiti ja kohus ei või muuta karistuskokkuleppe sisu, siis kuulub konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summad KrMS § 412 ja 417 lg 2 analoogia korras tasumisele ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest, ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest pööratakse kohtulahend täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Tõkend- Kehtivad tõkendid puuduvad. Karla Kirsch on 24.11.2014.a. 22.20 kuni 25.11.2014.a. 17.00. kahtlustatavana kinnipeetud Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Karla Kirsch ja Mihkel Tiits poolt on toime pandud

§ 184lg1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on I astme kuritegu. Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2017.a. 470.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2,5x470 eurot = 1175 eurot. - ekspertiisikulud KrMS §175 lg 1 p 3 alusel kuuulub süüdistatavaltelt väljamõistmisele riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud; - Karla Kirsch’ ilt kuulub väljamõistmisele ekspertiisikulu kokku 168+456=624 eurot, mis koosneb narkootilise aine ekspertiisi maksumus summas 168 eurot (ekspertiisiakt nr 14E-AN1284, tl 23) ja riikliku ekspertiisiasutuse poolt teostatud DNA ekspertiisi maksumusest 912 eurost ½ , s.o 456 eurot (ekspertiisiakt nr 14E-GE1546, tl 33); - Mihkel Tiits’ ilt kuulub väljamõistmisele riiklikul ekspertiisiasutustel tekkinud kulud kokku eurot mis koosneb riikliku ekspertiisiasutuse poolt teostatud DNA ekspertiisi maksumusest 912 eurost ½ osas, s.o 456 eurot (ekspertiisiakt nr 14E-GE1546, tl 33) ja riikliku ekspertiisiasutuse poolt teostatud DNA ekspertiisi maksumus summas 114 eurot (ekspertiisiakt nr 16E-GE1107, tl 42). 8 8 Kriminaalasi nr 1-17-7374 - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. - Karla Kirsch’ ile määratud kaitsja kohtueelses ning kohtulikus menetluses määratud tasu ja kulud kokku on summas 163,20 euro. Mihkel Tiits kaitsjatasu kohtueelses menetluses vastavalt kokkuleppele on 96,00 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus määrab KrMS § 180 lg 3 alusel vastavalt karituskokkuleppele Mihkel Tiitsilt ja Karla Kirschilt välja mõistetud menetluskulud tasumise ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 9 9