§-de 204 lg 3 ja 111 p 10 nõudeid rikkudes (selles puudub nõude täitmiseks vajalik makseinfo). Kohtutäitur jättis 02.05.2017 (allkirjastatud 03.05.2017) otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Võlgnik esitab kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja palub täitemenetlus lõpetada täitemenetluse tingimuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsus väärteoasjas 4-16-5253 võlgnikult väärteomenetluse kulu väljamõistmise osas jõustunud; täiteavalduses esitatud kohtuotsus ei ole selle nõude osas täitedokument TMS § 2 lg 1 p 4 mõistes. Samuti on täitedokumendiks saadetud kohtuotsus saadetud kohtutäiturilt täitemenetluse alustamiseks
§-de 204 lg 3 ja 111 p 10 nõudeid rikkudes. Kohtutäitur on rikkunud TMS § 217 lg 3,4 nõudeid, lahendades võlgniku kaebuse kaebuse lahendamise aega teatamata ja ilma tema osavõtuta. Samuti taotleb võlgnik täitemenetluse peatamist kuni asja lahendava kohtumääruse jõustumiseni ning lugeda, et vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema täitemenetluse peatumise lõppemisest uuesti. 24.08.2017 on kaebuse esitaja alternatiivselt palunud kohtutäituri 02.05.2017 (allkirjastatud 03.05.2017) otsuse tühistada täitemenetlust lõpetamata. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT Kohtutäitur leiab vastuses (tl 38-39), et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja asja menetlus lõpetada, menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Kohtutäitur taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses. Täitemenetlus täiteasjas nr 119/2017/433 on kaebuse esitaja suhtes algatatud 18.04.2017, täitedokumendiks Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsus väärteoasjas 4-16-5253/23, täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 18.04.2017. Kohtutäitur leiab, et tegemist on avalik-õiguslike nõuete menetlemisega. Kohtutäituri määrustiku § 171 lg 1 järgi ei pea sissenõudja esitama täitmisavaldust, kui nõue soovitakse täitmisele pöörata täitedokumendist nähtava nõude kogu summa ulatuses. Sätestatud on seegi, et sellisel juhul võib sissenõudja esitada täitmiseks täitedokumendist koopia või täitedokumendi andmete väljavõtte sissenõudja infosüsteemist, mille õigust eeldatakse. Kohtutäitur võib nõuda sissenõudja täitedokumendi koopia või selle andmete väljavõtte ametlikku kinnitamist. Kohtutäiturile on andmed esitatud usaldusväärselt, andmed on kuvatud süsteemis koos menetluse aluseks olevate dokumentidega, kohtutäitur eeldas esitatud andmete õigusust. Seega ei ole kohtutäituril alust menetluse lõpetamiseks, peatamiseks ega pikendada vabatahtlikku täitmisaega. Kohtutäitur selgitab, et võlgnikul on alati võimalus kaebust esitamata tutvuda tema kohta avatud täitetoimikuga. SISSENÕUDJA SEISUKOHT Sissenõudja leiab (tl 31-32), et esitatud kaebus on alusetu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.01.2017 määrusega jäeti läbi vaatamata kaebuse esitaja kassatsioon, kuna kassatsiooni oli esitanud isik, kes
See Riigikohtu määrus on olnud aluseks Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsuse väärteoasjas nr 4-16-5253 jõustumisele ning selles ei ole märgitud, et jõustunud oleks vaid trahvi puudutav maakohtu otsuse osa. Arvestades ka KrMS § 189 (Kommenteeritud väljaanne, kommentaar 4) ei ole välistatud, et Riigikohus lahendas korraga nii samas asjas väärteoasjas esitatud kassatsiooni kui ka määruskaebuse menetluskulude osas, sest ka 29.11.2016 määruskaebus menetluskulu osas oli esitatud T. L. enda, s.o. isiku poolt, kellel
Võlgniku väide osas, et Tartu Maakohtu otsuses puudub
p 10 ettenähtud makseinfo on alusetu, sest nimetatud kohtuotsuses on kogu otsuse täitmiseks vajalik makseinfo olemas. Vastuolus on avaldaja taotlused üheaegselt peatada ja lõpetada täitemenetlus samas täiteasjas. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevusse kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2 alusel vaatab kohus asja läbi hagita asjana. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Viidatud sätte lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus leiab, et käesolevat tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. TsMS § 477 lg 7 kohaselt hagita menetluses vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevas asjas pidas kohus asja lahendamiseks vajalikuks teha elektroonilised päringud kohtuinfosüsteemi (KIS) ja Riigikohtule, kust saadud materjalid on võetud asja toimikusse. Kohus, juhindudes TsMS § 477, on teinud menetlusosaliste seisukohad ja muud materjalid menetlusosalistele e-toimiku kaudu nähtavaks, menetlusosalised ei ole taotlenud enda kohtu poolt ära kuulamist. Kohus loeb asja lahendamiseks piisavaks menetlusosaliste kirjalikult esitatud seisukohti. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS § 24 lg-te 1 ja 2 järgi toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate ja täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Asjas ei ole vaidlust selles, et täitedokument ja 18.04.2017 täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud ja täitemenetlus kaebuse esitaja suhtes on täiteasjas nr 119/2017/433 alanud. Kohtutäiturile esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse tingimuste puudumise tõttu TMS § 48 lg 1 p 7 alusel (tl 10-11). TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kohtutäitur jättis vaidlustatud otsusega võlgniku taotluse täitemenetluse lõpetamise nõudes rahuldamata (tl 19). Kaebuse esitaja on vaidlustanud kohtutäituri otsuse, leides, et Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsus väärteoasjas 4-165253 ei ole võlgnikult väärteomenetluse kulu väljamõistmise osas jõustunud; seega ei ole täitemenetluses esitatud kohtuotsus menetluskulude hüvitamise nõude osas täitedokument TMS § 2 lg 1 p 4 mõistes. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus ja -määrus väärteoasjas väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 199 lg 2 kohaselt kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, välja arvatud
lg 3,4 ettenähtud juhul.
lg 3 järgi kaebemenetluses maakohtus või kassatsioonimenetluses tehtud jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse maakohtus. Kohtu kasutuses olevast andmebaasist (KIS) ja kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsusega kaebuse esitaja poolt kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus jäetud kohtu poolt rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata; sama otsusega on T. L. välja mõistetud menetluskulu 10 eurot (tl 4, 41). Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24.01.2017 määrusega kohtuasjas nr 3-71-1-1-162 jäeti menetlusaluse isiku T. L. kassatsioon läbi vaatamata (tl 37, 71). Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebuse esitaja 29.11.2016 Tartu Maakohtule määruskaebuse, millega vaidlustas temalt eelnimetatud kohtuotsusega menetluskulu väljamõistmise (tl 12-13, 42). Tartu Maakohus edastas nimetatud kaebuse kaaskirjaga Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks (tl 14,43), kes omakorda edastas määruskaebuse vastavalt kohtualluvusele Riigikohtule (tl 16-17, 44). Ringkonnakohus on 12.detsembri 2016.a. määruses leidnud, et
lg 2 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada maakohtu otsuse peale, mis on tehtud
kohaselt kaebust arutades, küll on kohtumenetluse poolel
lg 1 p 1 kassatsiooni esitamise õigus maakohtu otsuse peale, mis on tehtud
sätestatud alusel.
MS § 189 lg 3 näeb ette kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustamise eraldi kohtuotsusest KrMS 15.peatükis sätestatud korras.
lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvutamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seega ei reguleeri väärteomenetluses menetluskulude hüvitamise vaidlustamist KrMS. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel maakohtus tehtud otsuse peale edasikaebamise kord on reguleeritud väärteomenetluse seadustikus. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja 09.jaanuaril 2017.a. esitanud Tartu Maakohtu 14.11.2016.a. otsuse peale kassatsioonkaebuse koos kahe lisaga (tl 58-66), kaebuse teine lisa käsitleb menetluskuluna tunnistaja transpordikulu väljamõistmist. Riigikohtu Kriminaalkolleegium jättis 24.01.2017 määrusega T. L. kassatsiooni läbi vaatamata. Seega on tegelikult Riigikohus sisuliselt lahendanud (jätnud läbi vaatamata) ka avaldaja kaebuse menetluskulude väljamõistmise osas, sest kaebuse esitajal ei olnud selleks
lg 3 järgi õigust.
lg 2 kohaselt on Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsus väärteoasjas 416-5253 tervikuna (ka võlgnikult väärteomenetluse kulu väljamõistmise osas) jõustunud ning TMS § 2 lg 1 p 4 kohaselt täitedokument. Kuna T. L. kaebus jäi rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus jäi Tartu Maakohtu poolt muutmata, Riigikohus jättis kassatsiooni läbi vaatamata, oli Politsei-ja Piirivalveametil
Väärteoasja nr 4-16-5253 kohtuinfosüsteemi registrikannetest nähtuvalt on kohtutäitur esitanud kohtule järelpärimise ja 13.06.2017 on Tartu Maakohus edastanud kohtutäiturile jõustunud Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsuse nr 4-16-5253 T. L. kohta; samuti on teatatud, et Riigikohus jättis esitatud kassatsiooni läbi vaatamata ja kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 24.01.2017. Täitmisteade on kaebuse kohaselt kaebuse esitajale kätte toimetatud 19.04.2017, aga selleks ajaks oli täitedokument (Tartu Maakohtu 14.11.2016 otsus) ammu jõustunud. Kaebuse kohaselt on täitedokumendiks esitatud kohtuotsus saadetud kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks
§-de 204 lg 3 ja 111 p 10 nõudeid rikkudes (selles puudub nõude täitmiseks vajalik makseinfo).
reguleerib kohtuvälise menetleja otsusega ja kohtuotsusega määratud rahatrahvi täitmisele pööramist.
p 10 kohaselt kohtuotsuse lõpposas märgitakse teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb tasuda. Tartu Maakohtu 14.11.2016.a. otsuses on kohus avaldanud makseinfo, mille kohaselt Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 16.06.2016.a. otsusega väärteoasjas nr 2780,16,004499 T. L. määratud rahatrahv tuleb tasuda kaevatavas otsuses osundatud ühele valitud kontole. Menetluskulu tasuda samale kontole, märkides viitenumbriks 10220165106596. Selgituseks märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstav rahatrahv ja menetluskulud ühe kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja otsuse on kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse peale kaevates esitanud kohtule (tl 40), seega oli kohtuvälise menetleja otsus kaebuse esitaja valduses. Kuigi maakohtu otsuses ei ole uuesti üles loetletud kohtuvälise menetleja otsuses toodud kõigi pangakontode numbreid, kuhu rahatrahvi ja menetluskulu saab kanda, vaid on selgitatud, et rahatrahv ja menetluskulu tuleb tasuda kaevatavas otsuses osundatud ühele valitud kontole, ei ole see kohtu arvates selliseks rikkumiseks, mis tingiksid kaebuse esitajale uue (täitemenetluse välise) vabatahtliku täitmise tähtaja andmist. Kaebuse esitaja on kaebuses esile toonud ka asjaolu, et kohtutäitur ei ole teatanud temale esitatud kaebuse läbivaatamise aega, kaebus on läbi vaadatud ilma kaebuse esitaja osavõtuta. TMS § 217 lg 4 järgi teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kaebuses kohtutäiturile teatab võlgnik, et arvestades kaebuse lihtsust ning nõude väiksust ei ole võlgnikul tõenäoliselt mõistlikult võimalik kaebuse läbivaatamisele ilmuda. Võlgnik palub kaebuse läbivaatamisel tekkivate küsimuste korral võtta ühendust telefoni või meili teel (tl 11). Kohus möönab, et kohtutäituri poolt esitatud andmetest ei nähtu kaebuse läbivaatamise aja teatamine selle esitajale, millega on kohtutäitur rikkunud TMS § 217 lg 4 sätteid. Samas leiab kohus, et see rikkumine ei toonud kaasa ebaõiget kohtutäituri otsust ja ei ole kohtutäituri otsuse tühistamise ega täitemenetluse lõpetamise aluseks. Kaebuse esitaja ei ole ka kohtule esitatud kaebuses märkinud uusi asjaolusid, mida ta kohtutäiturile esitada. oleks kaebuse arutamisel veel soovinud Kohus leiab eeltoodud asjaoludel, et puudub alus kohtutäitur Taive Peedosaare 02.05.2017 (digiallkirjastatud 03.05.2017) otsuse tühistamiseks ja T. L. kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et täitemenetluse lõpetamine on (vajadusel kohtulahendi alusel) kohtutäituri pädevuses. Kaebuse esitamisel on kaebuse esitaja muuhulgas taotlenud täitemenetluse peatamist kuni asja lahendava kohtumääruse jõustumiseni ning lugeda, et vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema täitemenetluse peatumise lõppemisest uuesti. Kohus ei ole pidanud käesolevas asjas vajalikuks ja otstarbekaks täitemenetluse peatamist kaebuse lahendamiseni, mistõttu puudub käesolevas kohtumääruses vajadus käsitleda ka täitemenetluse peatumise lõppemisest tingitud uue vabatahtliku täitmise tähtaja võimalikku kulgemist. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.