Obsah (7)

§ 184§ 65§ 328§ 121§ 64§ 413§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4555 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta 8 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu 28.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 11 kuud 28 päeva vangistust – ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 05.02.2016. Kohtuotsus jõustus 19.08.2017. 2. Viru Maakohtu 20.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4555 karistati D. Argunovit

§ 328

järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega ning

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti D.

Argunovile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.04.2015 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 11 kuud 28 päeva vangistust – ning mõisteti D. Argunovile liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 20.06.2017. Kohtuotsus jõustus 06.07.2017. 3. 30.08.2017 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule taotluse 13.06.2017 ja 20.06.2017 kohtuotsustega mõistetud karistuste liitmiseks

§ 413alusel. 4. Viru Maakohtu 21.09.2017 määrusega Kr

MS § 413 ja

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti D.

Argunovile Viru Maakohtu 13.06.2017 kohtuotsusega nr 1-16-6421 mõistetud karistus 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust ning Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17-4555 mõistetud karistuse – 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistusega ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti D. Argunovile liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks loeti 05.02.

1. 4.
2. Kuivõrd Viru Maakohtu kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-6421 ei olnud jõustunud ajaks, mil kohus tegi otsuse kriminaalasjas nr 1-17-4555, ei saanud kohus viimase otsuse tegemisel arvestada kohtuotsusega nr 1-16-6421 mõistetud karistust ning mõistetud karistusi liita. Arvestades siinkohal KrMS §-s 413 sätestatut tuleb täitmiskohtunikul tekkinud olukord lahendada juhindudes

§-st 65.

§ 65

lg 1 näeb ette, et juhul kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus

§-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvestatakse liitkaristusest maha. Vastavalt

§ 64

lg-le 1 mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 4.2. D. Argunov on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta pani toime nii teise kui ka esimese raskusastme kuriteod, mis on suunatud erinevate õigushüvede vastu. Ta pani kuriteod toime katseaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita D.

Argunovile Viru Maakohtu 13.06.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistus – 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust – Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust – ning arvestades D. Argunovi süü suurust, toimepandud kuritegude raskust, nende suunatust erinevate õigushüvede vastu, samuti seda, et mõlemale otsusele liideti Viru Maakohtu 28.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistus – 11 kuud ja 28 päeva vangistust, tuleb mõista talle liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 05.02.

1. Kuna D. Argunov on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, siis tema suhtes on otstarbekas mõista liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus leidis, et karistuse eesmärke ei ole D. Argunovi puhul võimalik saavutada arvestades tema korduvat varasemat karistatust kriminaalkorras, kui lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Määruskaebus
2. Viru Maakohtu 21.09.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Argunov, kes palub endale määrata kaitsja, tühistada maakohtu otsus ning lugeda 20.06.2017 otsus kaetuks varasema 13.06.2017 otsusega mõistetud karistusega. Kaebuses taotletakse karistuseks mõista 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust, mille alguseks lugeda 05.02.
3. Süüdimõistetu märgib, et maakohus ei määranud talle kaitsjat ning kuna ta arvas, et tegemist on formaalsusega, siis ei taotlenud seda ka ise. Maakohus ignoreeris prokuröri taotlust, mille kohaselt oleks pidanud 20.06.2017 otsusega lugema kaetuks 13.06.2017 otsusega. Maakohtu otsus on ebaobjektiivne, kuna kohus ei saa väita, et ta ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, kuna kuriteo toimepanemise ajal süüdimõistetu ei olnud veel karistatud. Kokkuleppe sõlmimisel arutas süüdimõistetu prokuröriga lõplikku karistust ning prokurör selgitas, et 2 raskeim karistus peab katma kergema karistuse. D. Argunov leiab, et teda viidi eksitusse ja kui ta oleks seda teadnud, siis ta ei oleks olnud kokkuleppemenetlusega nõus. D. Argunov tunnistab oma süüd ja siiralt kahetseb. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu taotlus kaitsja määramiseks tuleb jätta rahuldamata, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Koos määruskaebusega esitas süüdimõistetu ka taotluse kaitsja määramiseks. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. D. Argunov on Viru Vanglas süüdimõistetu. Vaatamata sellele, et majanduslikust seisundist tulenevad nõuded on täitmata, märgib ringkonnakohus järgnevat. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu määruse vaidlustamiseks ei ole süüdimõistetul vaja kaitsjat ning kaitsja kohustuslikkust ei näe ette ka seadus (KrMS § 384). Arvestades D. Argunovi kaebust, siis on süüdimõistetu käesolevas asjas ise võimeline maakohtu määruse vaidlustama.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult liitnud karistused

§ 64lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel.

Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei pea vajalikuks eelnevat üle korrata, siis vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. Karistuse mõistmine toimub

§ 56

alusel ning on iga isiku suhtes personaalne ja kohtul tuleb arvestada kõiki viidatud sättes toodud asjaolusid, seega ei ole asjakohane süüdimõistetu viide kaassüüdistatavale, kes sai rohkemate kuritegude eest kergema lõpliku karistuse. Ka ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale võrreldes maakohtuga süüdimõistetu väide, et prokuröriga oli tal väidetavalt kokkulepe, et talle mõistetakse liitkaristus

§ 64

lg 1 alternatiivi alusel, millega loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Millist alternatiivi

§ 64

lg-st 1 kasutada, on kohtu otsustada, järgides

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise üldaluseid. Seejuures vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõigsuse sootuks arvestamata jäämist, tuleks vältida absorptsioonipõhimõttest (kergema karistuse kaetuks lugemine) juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei ole mõistetud selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmääras. Maakohus on põhjendanud liitkaristuse mõistmist ning määruskaebuses toodud väited jäävad edutuks. Ka on väär süüdimõistetu seisukoht, et kuriteo toimepanemise ajal ei kandnud ta karistust. Nii enne 13.06.2017 kui ka 20.06.2017 kohtuotsust on isik olnud karistatud. Sellele viitab ka mõlemad otsuses toimunud liitmine Viru Maakohtu 28.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 114-5048. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, KrMS §-st 390 ja §-st 413 tuleb jätta D. Argunovile kaitsja määramata, Viru Maakohtu 21. septembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3