1-14-6878/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-6878 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus, millega kinnipeetav I.S. jäeti tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata I.S. (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2017 määruse jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus
7. novembri 2015 otsusega tunnistas I.S. süüdi ja karistas teda KarS § 121 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistis kohus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu
8. augusti 2013 otsusega 5 aastat vangistust. I.S. karistusaeg algas
9. veebruaril 2013 ja lõpeb
10. veebruaril
12. Viru Vangla esitas
13. septembril 2017 Viru Maakohtule materjalid I.S. tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus kinnipeetava vabastamist ei toeta.
14. Prokuratuur ei toeta samuti I.S. vanglast vabastamist.
15. Viru Maakohus
16. septembri 2017 määrusega jättis I.S. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 4.
17. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. I.S. nimetatud eeldusele ei vasta, kuna teda on karistatud distsiplinaarkorras kahel korral. See kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. 4.
18. I.S. on korduvalt kriminaalkorras karistatud (isiku- ja varavastased kuriteod, narkokuritegu). Vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Käesoleval ajal on ta vangistuses mitme kohtuotsuse alusel kehalise väärkohtlemise ja narkokuriteo eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et I.S. ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega tõendanud suutlikkust käituda seaduskuulekalt. 4.
19. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis on vaadeldavad uue kuriteo toimepanemise riskifaktorina. 4.
20. Arvestades kuritegude korduvust, raskust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist vangistuses, tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ei ole. 4.
21. Süüdimõistetu võimalused vabanemisel (töö- ja elukoht, lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuse kandmise ajal (kaks kehtivat distsiplinaarkaristust) ning toimepandud kuriteo asjaolusid (vanglas teise kinnipeetava läbi peksmine). Ka enne vangistust olid I.S. l elukoht, lähedaste toetus ja võimalused seaduskuulekaks käitumiseks, kuid need hüved ei hoidnud ära tahtliku kuriteo toimepanemist. 4.
22. I.S. on andnud seletusi oma terviseseisundi kohta. Ta märkis, et vangistuses tekitati temale tervisekahjustus ning osutati ebakvaliteetset meditsiinilist abi, mida kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid (avaldus, tsiviilhagi ja epikriis). Praegu vajab ka korduvoperatsiooni, mida vangla temale ei võimalda. Kohtu arvates kogu vajalikku meditsiinilist abi võib kinnipeetav saada ka vanglas olles ning kui selle pinnalt on tekkinud kaebusi, siis neid tuleb lahendada selleks ettenähtud (haldus- või halduskohtumenetluse) korras. Olemasolev tervisekahjustus (raskendatud ninahingamine, ninaluude repositsioon) aga ei ole sellist laadi, mis iseenesest tingiks süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise.
23. Määruse peale esitas kaebuse I.S. , taotledes maakohtu lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Ta märgib järgmist. 5.
24. I.S. etteheite kohaselt ei võtnud kohus arvesse seda, et ta vajab operatsiooni. Vanglas keeldutakse seda talle tegemast. Ta ei saa vajalikku ravi, kannatab ja piinleb. Tema operatsioon pidi algselt toimuma septembris
25. Probleemid tervisega põhjustas ebakvaliteetne arstiabi, mida talle osutati Ida-Viru Keskhaiglas
26. märtsil
27. Seda väidet kinnitab kaebusele lisatud hagiavaldus, mille advokaat Robert Sprengki esitas haiglalt mittevaralise kahju hüvitamist nõudes. 5.
28. Veel heidab I.S. ette, et maakohus ei süvenenud tema distsipliinirikkumiste asjaoludesse. Esimese distsiplinaarkaristuse sai ta kakluse eest, st teda rünnati vanglas. Sellega põhjustati talle ninaluude murd ja teised traumad, mistõttu ta vajabki kiiret operatsiooni. Teist korda karistati teda distsiplinaarkorras seetõttu, et ta keeldus tööle minemast. Seda tegi ta aga põhjusel, et Ida-Viru Keskhaiglas oli talle osutatud ebakvaliteetset arstiabi ja tekkinud olid terviseprobleemid. 5.
29. I.S. leiab ka, et tema vabastamises umbes kolm kuud enne määratud tähtaja lõppu ei oleks midagi tavapäratut. Seda enam, et ta ei ole vanglas toime pannud ühtegi kuritegu ega väärtegu, käis tööl, osales programmides jne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
30. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on seejuures õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. aprilli 2017 määrus nr 3-1-1-12-17, p 16).
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud I.S. ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Vastupidi, esimene kohtuaste on igakülgselt vaaginud kõiki kinnipeetava vabastamist toetavaid ja selle vastu rääkivaid asjaolusid kogumis ning samuti on kohtumääruse põhjendused vaadeldavad veenvate, piisavate ja asjakohastena. I.S. kaebus jääb seega täielikult rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärus muutmata. 2
33. Kriminaalkolleegium leiab nimelt maakohtuga ühtemoodi, et I.S. osas püsib jätkuvalt negatiivne tulevikuprognoos – s.o ta võib vabaduses toime panna uued kuriteod. Sellisele ohule viitavana on esimene kohtuaste õigesti osundanud kinnipeetava korduvale karistatusele, tema kuritegudes ilmnevale vägivaldsusele, kehtivatele distsiplinaarkaristustele ning riskitegurile (alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine). Annavad I.S. kuritegelik minevik ja teave vangladistsipliini rikkumistest ju selge aluse kartuseks, et tema käitumise kardinaalset muutumist ei ole kaasa toonud ka seekordsed vangla-aastad. I.S. on määruskaebuses katsunud distsipliinirikkumisi õigustada, kuid ringkonnakohtu jaoks tulemusetult. Selgub ju kõigepealt, et karistada on I.S. saanud kaaskinnipeetava ründamise eest, s.o ründajaks oli ta ise. Samuti ei ole põhjust arvata, et süüdimõistetut kohustati vanglas tegema tööd, mida tema terviseseisund ei võimalda. Tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 on kinnipeetav vanglas kohustatud üldjuhul töötama (v.a lõikes 2 toodud erandid). Kuivõrd I.S. l on kehtivad distsiplinaarkaristused, ei saa tema vangistusaegset käitumist heaks lugeda vaatamata sellele, et ta on läbinud sotsiaalprogramme ning töötanud koristaja ja köögitöölisena.
34. Edasi on maakohus õigesti jätnud määrava tähenduse omistamata I.S. terviseseisundile. Kriminaalkolleegium möönab küll, et ninaluu murd võib kinnipeetavale vaevusi tekitada. Nende kõrvaldamiseks on arstid näinud ka korduvoperatsiooni vajadust. Sellest ei järeldu aga, et I.S. ei saa karistust lõpuni kanda vangistuse tingimustes. Vanglast vabaneb ta
35. veebruaril 2018 ja saab oma terviseprobleemiga tegeleda siis. Samuti tuleb märkida, et uue operatsiooni tähtaega määratud ei ole (s.o kohtutele esitatud materjalidest vastavat infot ei leia), mistõttu ei saaks selle toimumist eeldada koheselt ka I.S. ennetähtaegse vabanemise juhul. Operatsiooniks uue aja leidmine saab toimuda ka kinnipeetava vanglas viibimise ajal.
36. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3