1-16-6418/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6418 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Maksim Novikov (isikukood 38301182241) kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
9. septembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Maksim Novikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Mõista Maksim Novikovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. jaanuari 2017 otsusega tunnistati Maksim Novikov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8,9, § 266 lg 2 p 1, § 120 lg 1 ja § 213 lg 2 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust. Lõplikuks karistuseks jäi 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg-te 1,2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
12. detsembri
13. a otsusega mõistetud karistuse - 6 kuud vangistust võrra. Arvestades mõistetud karistuse liitkaristusest maha, jäi karistuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates M. Novikovi kinnipidamisest, s.o alates
14. veebruarist
15. Karistuse lõpptähtaeg on
16. veebruar
18. Viru Vangla edastas maakohtule materjalid M. Novikovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokurör ei toeta M. Novikovi tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
19. Viru Maakohtu
20. septembri 2017 määrusega jäeti M. Novikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et M. Novikovi ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. See aga ei saa olla otsustavaks tingimuseks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Nimelt on M. Novikovi kriminaalkorras karistatud 13 korda, ta kannab neljandat reaalset vangistust. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine juhuslik, vaid tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega. M. Novikovi on karistatud varguste, omavolilise sissetungi, ähvardamise ja arvutikelmuse eest. Kuritegude laad on jäänud samaks ja selle soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja sissetuleku puudumine. M. Novikovi eesmärgiks on majandusliku kasu saamine sõltuvusprobleemide lahendamiseks. M. Novikovil on kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Lähedastega on head ja toetavad suhted. Samas aga arvestades M. Novikovi korduvkaristatust, kuulub tema tutvuskonda kriminaalse mõtteviisiga isikuid, ka tema vend on kriminaalse taustaga. Sõbrad, kes võiksid positiivset mõju avaldada, kinnipeetaval puuduvad. See ei soodusta taasühiskonnastamist, sest M. Novikov võib alluda negatiivsetele mõjutustele. Vanglas viibimise aega kasutab M. Novikov otstarbekalt – ta töötab ja läbib sõltuvusrehabilitatsiooni. Vabaduses puudub M. Novikovil töökoht, tal on vähene haridus ja töökogemus, seetõttu on tema konkurentsivõime tööturul madal. Majandusliku olukorra teeb raskeks ja uue kuriteo ohtu suurendab asjaolu, et M. Novikovil on nõudeid 7472,66 euro eest. M. Novikovil on diagnoositud narkosõltuvus. Narkojoobes olles muutub ta vägivaldseks. Ka kuriteod on M. Novikov toime pannud narkojoobes. Kui M. Novikov narkootikumidest loobuda ei suuda, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav narkootikumide mõju alla kaotada enesekontrolli ning tegutseda läbimõtlematult. Tal on välja kujunenud riskeeriv eluviis ning kriminaalsed hoiakud, samuti puudub tal kriitiline suhtumine toimepandud tegudesse ja kahetsus. Isik õigustab oma käitumist sooviga rahuldada vajadusi ega ole valmis teiste inimeste heaolust hoolima. Varasem kriminaalhooldus on luhtunud, kuna M. Novikov ei ole täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. Seega ei ole käitumiskontroll talle positiivset mõju avaldanud. Kohtul puudus veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. Kohtul puudus veendumus, et praegune käitumine vanglas on püsiv ning M. Novikovil tagasilangusi ei teki.
21. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja M. Novikovi vangistusest vabastamist enne tähtaega elektroonilise valvega. Määruskaebuse väited on lühidalt järgmised. Süüdimõistetu kannab tõesti neljandat vanglakaristust, ent on sel korral teinud väga tõsised järeldused vangistusest, kasutanud aega eesmärgipäraselt sihiga olla vabanemisel seaduskuulekas. M. Novikov on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid: osalenud pidevalt tööhõives, käitunud hästi. Tööhõives osalemisega on kujunenud tööharjumus ja M. Novikov tahab võtta end töötuna arvele. Pikaaegne hea käitumine vangistuses on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Seega oli ka M. Novikovil teadmine, et kui ta käitub õiguspäraselt, antakse talle võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Seekordne vangistus on avaldanud M. Novikovile positiivset mõju: tal on tugev motivatsioon teha elus pööre seaduskuulekusele. Elektrooniline valve aitaks seda tõestada. See 2 nõuaks ka distsipliini ja vastutust, et usaldust õigustada. M. Novikovi püüdlusi toetavad tema ema ja vend. Ta on koju oodatud ning ema vajab ka abi oma tervisliku seisundi tõttu (vt lisa 1). Just viimane on mõjutanud ka M. Novikovi ümber hindama oma tõekspidamisi ja ellusuhtumist. Kohtul on võimalik M. Novikovi õiguskuuleka käitumise tagamiseks määrata täiendavaid kohustusi: alluda ravile ja läbida sotsiaalprogramme. M. Novikov on nõus minema narkosõltuvuse ravile. Kuna ta ei taha vabaduses narkootikumidega tegemist teha, on ta võimeline tasuma võlad. Vabaduses saab M. Novikov töövõimetuspensioni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata põhjendades seda järgmiselt. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
23. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheidetega, et maakohtu määruses ei ole arvestatud kassatsioonikohtu seisukohtadega tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Maakohus on arvestanud, et M. Novikovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ent möönnud, et ehkki peab seda oluliseks, ei saa see olla otsustavaks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.
24. Maakohtu määrusest nähtuvad kaalutlused, mis põhjustel kohus leidis, et M. Novikovi puhul esineb endiselt oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kokkuvõtlikult olid need: korduvkaristatus, mis näitab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega; kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine, mis ei soodusta taasühiskonnastamist, kuna M. Novikov võib alluda suhtlusringkonna negatiivsetele mõjudele, vähene haridus ja töötamise kogemus, mis vähendavad isiku läbilöögivõimet tööturul ja suurendavad uute kuritegude riski; sõltuvus narkootikumidest, mis paneb M. Novikovi enesekontrolli kaotama ja suurendab vägivaldsust; süüdlase hoiakud, mida iseloomustab riskeeriv eluviis, kriminaalsus, harjumus hankida raha kuritegelikul teel, kahetsuse puudumine ja oma käitumise õigustamine hoolimata teiste inimeste heaolust. Samuti on kohus osundanud M. Novikovi varasemale kriminaalhoolduse luhtumisele, mis näitab, et kriminaalhooldus ei ole positiivset mõju avaldanud. Kõik eeltoodu kogumis ei tekitanud kohtus veendumust, et süüdimõistetu sel korral ei paneks toime uut kuritegu, tal ei tekiks tagasilangusi või et ta suudaks alluda kriminaalhooldaja järelevalvele.
25. Iseenesest ei ole ka kaitsja maakohtu väiteid ümber lükanud. Määruskaebuse tees seisneb selles, et M. Novikov, kes tõepoolest kannab neljandat vanglakaristust, on sel korral teinud väga tõsised järeldused vangistusest, kasutanud aega eesmärgipäraselt sihiga olla vabanemisel seaduskuulekas. Ringkonnakohus möönab, et vangistuses on M. Novikov osalenud tööhõives, käitunud hästi ning kindlasti on suurenenud tema tööharjumus. Samas puudub aga igasugune kindlustunne, et just seekordne vangistus on avaldanud M. Novikovile positiivset mõju ja tal on tugev motivatsioon teha elus pööre seaduskuulekusele. Apellatsioonikohtu hinnangul ei saa korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on koduvalt karistatud isikute retsidiiv suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele, kui isiku lubadused end tulevikus muuta ja kriminaalne minevik selja taha jätta. M. Novikovile on antud korduvalt uusi võimalusi oma käitumist muuta, ent ka kõige raskem karistus – vabaduse võtmine, ei ole pannud teda varasemalt oma elu ümber hindama. M. Novikovil oli ka varem ema toetus ja alaline elukoht, ent see ei hoidnud teda seaduskuulekal teel. Vastupidi – viimasest kohtuotsusest nähtub, et varguse pani M. Novikov muuhulgas toime oma naabri korterist ja ümberkaudsetest elamutest. Seetõttu leiab 3 kohtukolleegium, et M. Novikovi ei saa vabastada isegi täiendavate kohustuste panemisega, sest arvestades kõiki negatiivseid asjaolusid kogumis, kaaluvad need üle M. Novikovi hea käitumise vangistuses. Seda, et M. Novikov on koju oodatud ning ema vajab ka abi oma tervisliku seisundi tõttu, kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid. Kohtukolleegium leiab, et lähedastepoolsest toetusest jääb siiski väheseks, kui endiselt esineb oht, et süüdlane võib toime panna uued kuriteod, mis arvestades tema varasemat elukäiku võivad reaalset ohtu kujutada teiste inimeste elule, tervisele ja varale. Kinnipeetava ema ei ole hooletusse jäetud, teda hooldab M. Novikovi vend.
26. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
27. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud Viru Maakohtu määrusega ja kirjutanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud lg 2 I lause järgi M. Novikovi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau