Obsah (4)

§ 76§ 78§ 75§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9706 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Va

§ 76

lg 5 alusel Edvin Dregerile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud.

§ 78

p 2 alusel hakata nimetatud katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest.

1. Määrata Edvin Dreger katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Kohustada Edvin Dregerit järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p-de 21, 4, 7 alusel kohustada Edvin Dregerit mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, otsima endale töökoha või võtma ennast kahe nädala jooksul pärast vabanemist Töötukassas arvele ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kui kriminaalhooldusametnik ei ole selleks luba andnud. 6. Kui Edvin Dreger ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Määrus Edvin Dregeri suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale.
2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 01.12.2016 otsusega mõisteti Edvin Dregerile

§ 184lg 1 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 12.08.2016 ja lõpeb 12.03.

2. Viru Vangla esitas 29.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E. Dregeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 28.09.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
4. Maakohus peab positiivseks, et E. Dregeril puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et vangistuses viibimine on süüdimõistetule hästi mõjunud. Samas leidis maakohus, et kuna E. Dregerit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, siis ei ole varasemad karistused süüdimõistetu puhul oma eesmärki täitnud. Maakohtu jaoks ei ole usutav, et isik hakkab vabaduses seaduskuulekalt elama. E. Dregeril puudub vabaduses töökoht ning kuriteod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Viimati pani toime narkootikumidega seotud kuriteo. Maakohus on seisukohal, et kui E. Dreger ei leia endale töökohta, mis tooks talle piisava sissetuleku, võib ta asuda kiiret raha teenima narkootikumide müümisega.
5. Arvestades E. Dregeri kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole E. Dregeri ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on saavutatud ning et E. Dreger ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb E. Dregeril jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isik ei ole huvitatud stabiilse ja õiguskuuleka elu elamisest. Seda on ta väljendanud oma senise käitumisega. Maakohus arvestab siinkohal asjaolu, et tegu on sealhulgas ka täitmisele pööratud karistusega, kuna isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ja talle pandud kohustusi. Maakohtul puudub veendumus, et seekord suudaks E. Dreger täita kriminaalhooldusnõudeid. Määruskaebus
6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Dreger, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
7. Kui vangla asus koostama E. Dregeri ennetähtaegse vabastamisega seotud taotlust, sai süüdimõistetu teada, et tema isa on raskesti haige, mille kohta soovis esitada isa haigust tõendavaid dokumente, mida E. Dregerile teadmata põhjustel ei lisatud materjalide juurde. Seega esitab E. Dreger viidatud dokumendid koos määruskaebusega. E. Dregeri vanemad on väga vanad, mistõttu on süüdimõistetu emal väga raske isa eest hoolitseda.
8. Vangistuse ajal sündis E. Dregeril tütar, kes on tänaseks päevaks viiekuune, mistõttu vajab ka E. Dregeri elukaaslane tema tuge ja abi.
9. E. Dregeril on olemas kindel elukoht nii isa kui ka elukaaslase juures. E. Dregeri vanemad ja elukaaslane on valmis E. Dregerit vabanemise korral nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Vabanemise korral on E. Dregerile garanteeritud töökoht, mistõttu on vangla iseloomustuses toodu, et süüdimõistetul puudub töökoht, ekslik. Sellest tulenevalt on ekslik ka maakohtu määruses toodu, et töökoha puudumine võib viia uute kuritegude toimepanemiseni, kuna süüdimõistetul on, nagu mainitud, töökoht olemas.
10. Samuti ei nõustu E. Dreger maakohtuga ka selles, et viimane ei ole huvitatud elama stabiilset ja õiguskuulekat elu. Toodu on eksitav ja alusetu. Käesoleva vangistuse ajal on E. Dreger teinud endaga palju tööd, isik kahetseb, et on toime pannud kuritegusid ja teinud sellega liiga oma lähedastele. E. Dreger on seadnud endale eesmärgiks pühenduda oma perekonnale. E. Dreger leiab, et käesolev vangistus on täitnud oma eesmärgi. Ringkonnakohtu järeldused
11. Kaaludes

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab kriminaalkolleegium, et E.

Dreger tuleb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu käitumist on võimalik positiivselt mõjutada ka vabaduses, allutades ta käitumiskontrolli nõuetele. Eelkõige toetab E. Dregeri vabastamist tema käitumine karistuse kandmise ajal, elutingimused vabaduses ja tagajärjed, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et E. Dregeri korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et varasemad karistused ei ole isiku puhul oma eesmärki täitnud, mistõttu ei ole usutav, et E. Dreger hakkaks vabaduses seaduskuulekalt elama. Samas, tutvudes kohtutoimiku materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et E. Dregeri mõtlemises ja hoiakutes on toimunud muutus. E. Dreger on aru saanud oma tegude tagajärgedest ning omab motivatsiooni õiguskuulekalt käituda. Samuti vähendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu ka E. Dregeri vabanemisjärgsed elutingimused.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).

1. E. Dregeri käitumine karistusaja jooksul on olnud laitmatu, s.o tal puuduvad distsiplinaarkaristused, millest saab järeldada, et E. Dreger on suuteline reeglitele alluma. Omakorda süvendab see veendumust, et E. Dreger on suuteline vabaduses kriminaalhooldusalastele reeglitele alluma ning kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ühtlasi on E. Dreger suuremalt jaolt läbinud temale individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Toimunud on motiveeriv ja toetav vestlus probleemide lahendamisest, ühiskonnaliikmeks olemisest ja õiguskuuleka käitumise tähtsusest. Tagasiside viidatud vestlusest on hea. E. Dregeri sõnul on ta hakanud ellu viima muudatusi, mis aitaksid kaasa õiguskuulekama eluviisi kujundamisele. Selleks on E. Dreger ühendust võtnud kohtutäituritega, et leida võimalusi, kuidas täita temal lasuvaid rahalisi kohustusi (tl 5), mis ringkonnakohtu hinnangul näitab E. Dregeri tahet alustada seaduskuulekat elu, milleks on vaja esmalt tasuda kuritegude toimepanemisega tekkinud rahalised võlgnevused.
2. E. Dregeri vabanemisjärgsed elutingimused on väga head. Vabanemise korral asub süüdimõistetu elama oma elukaaslase juurde, kes on nõus teda materiaalselt toetama. Samuti on neil ühine laps, kes sündis ajal, mil E. Dreger kandis kinnipidamiskohas karistust. Seega on E. Dregeril olemas toetav ja kindel tugivõrgustik, kes on nõus süüdimõistetut vabanemise korral igati toetama. Positiivsete perekonnasuhete säilimine karistuse kandmise ajal tõestab E. Dregeri poolt kaebuses toodut, et tema eesmärgiks on pühenduda perekonnale, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuses tooduga, et maakohtu järeldus E. Dregeri vabanemisjärgse töökoha puudumise osas on ekslik. Nimelt nähtub kohtutoimiku materjalidest, et E. Dregeril on vabanemise korral garanteeritud töökoht OÜ-s XX (tl 23). Vabaduses tööle asumine aitab E. Dregerit resotsialiseerumisel ning temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmisel. Ühtlasi vähendab kindla töökoha olemasolu ka uue kuriteo toimepanemise ohtu, kuna vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et E. Dreger on kuritegusid toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil.
3. Märkimisväärseks peab kriminaalkolleegium sedagi, et E. Dreger kannab küll kinnipidamiskohas karistust narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest, kuid sellest hoolimata ei ole E. Dreger sõltuvuses ei alkoholist ega narkootikumidest, mistõttu puudub käesoleval juhul ka oht, et tulenevalt narkootilise aine sõltuvusest asuks süüdimõistetu toime panema narkootikumidega seotud kuritegusid.
4. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.03.2018, s.o valdav enamus kohtuotsusega mõistetud 1 aasta 6 kuu ja 28 päevasest karistusajast on kantud. Seega ei täida E. Dregeri edasine kinnipidamine enam vangistuse eripreventiivset eesmärki, kuna E. Dregeri mõtlemises on toimunud positiivsed muudatused ning ta on motiveeritud järgima õiguskuulekat elu. Ennetähtaegse vabastamisega seotud kriminaalhooldus aitab veelgi süvendada E. Dregeris tekkinud positiivseid muudatusi ning on abiks isiku resotsialiseerumisel. Vangla ja prokuratuur toetavad E. Dregeri ennetähtaegset vabastamist.
5. Kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb E.

Dregeri õiguskuulekuse tagamiseks määrata ka

§ 75

lg 2 p 21, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist ning mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku loata kriminaalkorras karistatud isikutega. 19. Kuna ringkonnakohtu määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tema kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 20.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Kuna E. Dregeri karistusaeg lõpeb 12.03.2018, siis tuleb E. Dregeri katseaja pikkuseks määrata 6 kuud.

§ 78

p 2 alusel tuleb nimetatud katseaega hakata arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. 21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28.09.2017 määruse ning vabastab E. Dregeri talle Harju Maakohtu 01.12.2016 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega 6 kuulise katseajaga ning rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus