KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2017 1-12-9200 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Mati Kartau Aleksandr Jelizarovi (isikukood 36705100263) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- septembri
- a määrus Aleksandr Jelizarov ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- septembri
- a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt ei oleks Aleksandr Jelizarovil vabaduses elukohta.
- Määruskaebused rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus
- Harju Maakohtu
- novembri
- a otsusega tunnistati Aleksandr Jelizarov süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 5 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust asjas nr 1-09-3647 tehtud Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes süüdistatavale kohtuotsuste kogumis liitkaristuse 6 aastat 5 kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kohus luges karistuse kandmise alguseks
- jaanuari
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- juuli
- Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine
- juulil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Jelizarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrusega jäeti A. Jelizarov vangistusest vabastamata.
- Kohus märkis, et A. Jelizarovit on kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglas viibib ta kuuendat korda. Käesolev karistus on talle mõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo eest on A. Jelizarovit varem karistatud juba kolmel korral. Viimase kuriteo pani ta toime ajal, kui oli eelmise vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kuigi kohus hindas positiivselt, et A. Jelizarovil on soov narkootikumide tarvitamisest loobuda, on tal pikaaegse tarvitajana suur oht tagasilanguseks. Positiivsete teguritena tõi kohus välja, et A. Jelizarov on osalenud mitme tugirühma töös, sotsiaalprogrammides, õppinud riigikeelt ning võtnud osa teraapiast ja loovtegevuse grupi tööst.
- A. Jelizarovi käitumises ja suhtumises on toimunud negatiivsed muutused. A. Jelizarovil on kehtiv distsiplinaarkaristus majandusabitööde tegemisest keeldumise eest, mistõttu paigutati ta avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse. A. Jelizarovi valikuline allumine korraldustele viitab tema jätkuvalt kriminaalsetele hoiakutele. Vabastamist ei toeta ka elukoha puudumine vabaduses. Üürilepingu kohaselt peab süüdimõistetul tütre juurde elama asumiseks olema korteriomaniku kirjalik nõusolek, kuid seda ei ole kohtule esitatud. Sellist elukohta, kus saaks kohustada isikut elama, kohtule teada ei ole. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused nii A. Jelizarov kui ka tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev.
- A. Jelizarov palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus otsustus, millega anda talle võimalus vabaneda ennetähtaegselt vangistusest. A. Jelizarovil oleks vabaduses töökoht OÜ-s A ja elukoht oma tütre juures. Kriminaalhooldaja selgitas tütrele, et kirjalikku nõusolekut korteriomanikult ei ole vaja, kuna A. Jelizarov vabaneb elektroonilise valveta. A. Jelizarov esitab kaebuses alternatiivselt teise võimaliku elukoha andmed – Z. B on lubanud võtta A. Jelizarovi enda juurde elama aadressil XX. Seoses distsiplinaarrikkumisega märgib A. Jelizarov, et koristamistöö on tema jaoks sama alandav, kui oleks vägistada naisi, ahistada lapsi ja petta pensionäre. Arusaamatuks jääb kaebajale kohtu põhjendus A. Jelizarovi kriminaalsetest hoiakutest. A. Jelizarov selgitab, et ta on töötanud kogu karistusaja jooksul erinevates vanglates ning palus ka nüüd endale tööd, kuid talle pakuti vaid koristustööde tegemise võimalust.
- Ka kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada A. Jelizarov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohtu määrus vastuoluline. Põhiliseks süüdimõistetu vabastamata jätmise põhjuseks on elukoha puudumine, samas tehti maakohtus kindlaks, et A. Jelizarov läheb ajutiselt elama tütre juurde ja otsib endale siis teise elamispinna. Kohus ei ole arvestanud positiivsete asjaoludega – A. Jelizarov on läbinud kõik talle pakutud programmid, tal on toetav perekond, sisuliselt on A. Jelizarovil olemas elukoht, karistusaja lõpuni on jäänud vähe aega. A. Jelizarovil on küll üks rikkumine, kuid see pole selline, mis takistaks kriminaalhoolduse läbiviimist. Kohus ei arvestanud, et kriminaalhooldus oleks kindlasti efektiivsem kui vanglas viibimine.
- oktoobril 2017 saatis kaitsja ringkonnakohtule kirja, millele lisas tööandja kinnituse ning koopia kirjast, milles pakutakse A. Jelizarovile 2
(4)elukohta. J. V avaldab, et A OÜ võtab A. Jelizarovi tööle ehitajana. Z. B on nõus võtma A. Jelizarovi enda juurde elama (aadressil XX), kui A. Jelizarov ennetähtaegselt vangistusest vabastatakse.
- oktoobril 2017 edastas kaitsja kohtule ka teise koopia kirjast, mille kohaselt on L. T valmis andma A. Jelizarovile oma elamispinna (aadressil XXX), kui A. Jelizarov ennetähtaegselt vangistusest vabastatakse.
- Prokuratuur määruskaebustele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse põhiosa tuleb osaliselt muuta.
- Kuna A. Jelizarov on ära kandnud üle kahe kolmandiku karistusajast, on KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne tingimus tema vabastamiseks täidetud.
- Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et A. Jelizarovi puhul on täidetud ka nõue, mille kohaselt saab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaid isiku, kellel on vabanedes olemas elukoht (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
- augusti
- a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 14–16). Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et A. Jelizarovil puudub vabanemisjärgne elukoht. Vangla esitatud materjalide kohaselt on A. Jelizarov avaldanud soovi asuda pärast vangistusest vabastamist elama koos oma tütrega aadressile XXX, Tallinn (KoTo, tl 30). Kriminaalhooldaja on tuvastanud, et korteriomanik peab üürilepingu kohaselt andma kirjaliku nõusoleku, et A. Jelizarov saaks sinna elama asuda, kuid kirjalikku nõusolekut ei ole esitatud. Maakohus järeldas sellest, et A. Jelizarovil puudub vabanemisjärgne elukoht, jättes aga tähelepanuta, et kriminaalhooldaja arvamusest tulenevalt on A. Jelizarovil võimalik asuda pärast vabanemist elama sotsiaalmajutusüksusesse aadressil XXX, Tallinn (KoTo, tl 28). Seega oleks A. Jelizarovil pärast vabanemist elukoht olemas.
- Siiski ei tingi maakohtu ebaõige järeldus süüdimõistetul vabanemisjärgse elukoha puudumise kohta vaidlustatud määruse tühistamist. Maakohus on põhjendatult ära näidanud, et A. Jelizarovi vabastamiseks pole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad materiaalsed eeldused.
- Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)
- Maakohus põhjendas A. Jelizarovi vabastamata jätmist peamiselt sellega, et süüdimõistetut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja pannud ka viimase kuriteo toime katseajal. A. Jelizarovil on sõltuvus narkootikumidest, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samuti näitab kehtiv distsiplinaarkaristus, et süüdimõistetul on endiselt kriminaalsed hoiakud. Positiivsena tõi kohus välja, et A. Jelizarov on osalenud mitme tugirühma töös, samuti sotsiaalprogrammides ja õppinud riigikeelt. Samas leidis kohus, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid tegureid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellise järeldusega, märkides järgmist. 3
(4)- A. Jelizarovi vabanemise korral on arvestatav risk, et ta hakkab uuesti kuritegusid toime panema ega suuda järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Praegu kannab süüdimõistetu reaalset vangistust kuuendat korda. Valdavalt on A. Jelizarovi kuriteod seotud narkootilise aine käitlemisega. A. Jelizarov on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, pannes mõlemal korral toime uue kuriteo (KoTo, tl 26). Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Jelizarovi kuriteod on muutunud ajas raskemaks ja tal on kuritegeliku taustaga tuttavad, mis võib samuti suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. A. Jelizarovil on pikaajaline narkosõltuvus, mistõttu on suur oht tagasilanguseks ja narkootikumide tarvitamise jätkamiseks. Kuigi A. Jelizarovi sõnutsi soovib ta narkootikumidest loobuda, viitab tema korduv karistamine narkootikumide käitlemise eest tema sellekohase motivatsiooni puudulikkusele (KoTo, tl 26). Ringkonnakohtul ei ole piisavat veendumust, et A. Jelizarov on praeguse vangistuse ajal oma kuritegelikke hoiakuid muutnud. Siinkohal väärib tähelepanu A. Jelizarovile
- mail 2017 määratud distsiplinaarkaristus majandusabitööde tegemisest keeldumise eest. Seetõttu paigutati süüdimõistetu pärast ühe kuu pikkust viibimist avavanglas tagasi kinnisesse vanglasse. A. Jelizarovi tugevatele subkultuurilistele hoiakutele viitab tema enda määruskaebuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt on koristustööde tegemine sama alandav kui vägistada naisi, ahistada lapsi ja petta pensionäre. Sellise suhtumine vähendab veelgi kolleegiumi usku, et süüdimõistetu võiks vabanedes astuda õiguskuulekale teele.
- Positiivne on, et A. Jelizarovile on garanteeritud vabanemisjärgne töökoht OÜ-s A, mis võib teatud määral vähendada riski uute kuritegude toimepanemiseks. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et A. Jelizarov ei ole kunagi ametlikult töötanud ja varem on ta harjunud kasutama raha teenimiseks kiireid, ent ebaseaduslikke meetode (KoTo, tl 25 pöördel). Seega on üpris suur tõenäosus, et vabanedes võib A. Jelizarov asuda sissetulekut hankima ebaseaduslikult. Vangla hinnangul on oht A. Jelizarovi puhul suurem siis, kui ta on majanduslikes raskustes ning oht võib suureneda impulsiivse käitumise tagajärjel (KoTo, tl 26 pöördel).
- A. Jelizarov ei ole varem kordagi suutnud kriminaalhoolduse tingimusi järgida, jätkates kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kaitsja väide, mille kohaselt mõjuks kriminaalhooldus A. Jelizarovile efektiivsemalt kui vanglas viibimine.
- Kokkuvõttes leiab kolleegium, et A. Jelizarovi puhul on kriminaalhoolduse nõuete järgimise tõenäosus liiga väikene ja uute kuritegude toimepanemise oht arvestatavalt suur, mistõttu ei saa teda KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitest lähtudes ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
- Neil põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- septembri
- a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab maakohtu määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt pole A. Jelizarovil vabaduses elukohta. A. Jelizarovi ja M. Meristo-Dmitrijevi määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Mati Kartau 4
(4)