lg 2 alusel vähendati Ott Varikule mõistetud karistust ⅓ võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 07.06.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5623 mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud 19 päeva vangistust ning kohus mõistis Ott Varikule lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 19 päeva vangistust. Kohus luges Ott Variku karistuse kandmise alguseks 18.06.2015. Tartu Maakohtu 12.04.2017 määrusega vabastati Ott Varik temale Harju Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9918 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kestusega 6 kuud, mille jooksul kohustati Ott Varikut järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel määrati Ott Varikule 1 katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi, otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist, osalema sotsiaalprogrammis ning keelata mistahes viisil suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. 23.10.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Krista Schönberg Viru Maakohtule erakorralise ettekande. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Rakvere politseijaoskonna xxxx N V esitas kriminaalhooldusametnikule teate kriminaalhoolduse tingimuse rikkumise kohta. Teate kohaselt registreeriti 17.10.2017 politsei infosüsteemis juhtum 3100,17,0308269 selle kohta, et aadressile xxxx tuli väljakutse, et teataja tütre endine elukaaslane on ukse taga, karjub, laamendab ja nõuab sisse laskmist. Sündmuskohale reageerinud patrull tuvastas, et ukse taga karjus ja lärmas Ott Varik, kellel on alkoholi tarvitamise keeld. Ott Varikul tuvastati indikaatorvahendiga joove 0,72 mg/l, mille kohta on erakorralise ettekande juurde lisatud ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Ott Varik andis kriminaalhooldusametnikule 18.10.2017 kirjaliku seletuse, millest nähtub, et Ott Varik sai 17.10.2017 teada väga halva uudise, mis tingis meeltesegaduse ja alkoholi tarvitamise. Ott Varik tunnistab alkoholi tarvitamist, väites, et tal on alkoholiga probleemid ning ta soovib saada alkoholivastast süsti. Erakorralise ettekande kohaselt on senine kriminaalhooldus kulgenud probleemselt. Kriminaalhooldusalusele on koostatud 2 kirjalikku hoiatust (23.08.2017 ja 01.09.2017) seoses kriminaalhooldusalusele määratud kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumisega. Samas on kriminaalhooldusametnik toonud Ott Variku puhul positiivsete asjaoludena välja, et Ott Varik on olnud registreerimiskohustuse ja kontrollnõuete täitmisel kohusetundlik ning kriminaalhooldusalusel on läbitud ajavahemikus 01.06.2017 - 16.10.2017 sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata Ott Varikule Harju Maakohtu 19.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9918 mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik lähtub ettepanekut tehes asjaolust, et Ott Varik on korduvalt rikkunud katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, millega on kaasnenud sündmused, kuhu on kutsutud välja politsei olukorda lahendama. 10.11.2017 kohtuistungil Ott Varik tunnistas alkoholi tarbimist ja kahetses toimepandut. Ta kinnitas, et soovib läbida alkoholismiravi ja on selleks registreerinud arsti juurde. Ta kinnitas, et omab töökohta, et elab koos elukaaslase ja kahe lapsega, paari kuu pärast on sündimas järgmine laps. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
S § 76 lõike 7 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 2 Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Krista Schönbergi erakorraline ettekanne Ott Varikule mõistetud kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatult esitatud. Tartu Maakohtu 12.04.2017 määrusega, millega Ott Varik vabastati Harju Maakohtu 19.01.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, kohustati Ott Varikut katseajal mitte tarvitama alkoholi. Vaatamata eeltoodule nähtub erakorralisest ettekandest ning erakorralise ettekande juurde esitatud lisadest, et Ott Varik on rikkunud 17.10.2017 kohustust mitte tarvitada alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et kasutades 17.10.2017 kell 23:49 indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A124717, mille järgmise kontrollimise kuupäev on 26.10.2017, allutati kontrollile Ott Varik, kellel tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,72 mg/l kohta. Järelikult on tõendatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine. Samal ajal väärib märkimist, et Ott Varik omab töökohta, on seni suhtunud registreerimiskohustuse ja kontrollnõuete täitmisesse kohusetundlikult, on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kriminaalhooldusalune tunnistab probleeme alkoholiga ning soovib kõnealust probleemi lahendada – Ott Varik on avaldanud soovi saada alkoholivastast süsti. Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et Ott Varikule mõistetud ja ärakandmata karistuse osa tuleb jätta täitmisele pööramata. Maakohus juhindus KarS § 76 lg 7;
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.