RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-11546 Määruse kuupäev Tartu,
- november 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Kohtuasi N. G avaldus nõusoleku andmiseks eestkostetava T. K nimel tehingu tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
- mai
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. K määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja N. G, lepinguline esindaja advokaat Deniss Matvejev Puudutatud isik T. K, esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Asja läbivaatamise kuupäev riigi õigusabi korras
- oktoober 2017, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Ringkonnakohtu
- mail 2017 tsiviilasjas nr 2-15-11546 tehtud määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
- Jätta määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroo Anti Aasmaa vandeadvokaadi Anti Aasmaa tasu ja kulude suuruseks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 144 eurot (sh käibemaks). Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- N. G (avaldaja, eestkostja) esitas avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava T. K (puudutatud isik, eestkostetav) nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja palus kohtult luba eestkostetava kaasomandis oleva kinnisasja (Mäe 21, Narva-Jõesuu) müümiseks ning sellega seotud lepingute sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Avaldaja palus määrata, et kohtumäärus asendab eestkostetava tahteavaldust. Avaldaja palus määrata talle eestkostetava vara arvel rahaline hüvitis 9417 euro 81 sendi suuruste kulude katmiseks, mis olid tehtud eestkostetava ja tema vara hooldamise tõttu. 2-15-11546
- Puudutatud isik (riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu) leidis, et kinnisasi tuleks võõrandada eestkostetava jaoks võimalikult kasumlikult ja turuväärtusega. Eestkostja ei põhjendanud piisavalt, milliste kulude hüvitamist ta perekonnaseaduse (PKS) § 191 lg 1 mõttes soovib, ega selgitanud, miks tuleb eirata PKS § 191 lg-s 1 sätestatud üldregulatsiooni ja määrata talle täiendavalt ka tasu eeskostja ülesannete täitmise eest.
- Narva-Jõesuu linn oli seisukohal, et avaldajale võib anda nõusoleku eestkostetava nimel tehingu tegemiseks juhul, kui võõrandamisest saadud summa läheb eestkostetava nimele avatud kontole ning sellest summast tasutakse SA-le Narva-Jõesuu Hooldekodu, KÜ-le Koidu 21 ning NarvaJõesuu linnale tekkinud võlgnevused. Eestkostja tasutaotlus tuleb jätta rahuldamata.
- Viru Maakohus andis
- detsembri
- a määrusega eestkostjale nõusoleku teha eestkostetava kinnisasjaga tehing ning võõrandada eestkostetavale kuuluv ½ mõtteline osa kinnisasjast turuhinnaga tingimusel, et kinnisasja müügist saadud rahast jääb eestkostetavale alles vähemalt pool. Maakohus jättis rahalise hüvitise määramise avalduse läbi vaatamata, eestkostja ja kohaliku omavalitsuse menetluskulud nende endi kanda, eestkostetava riigi õigusabi kulud riigi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on põhjendatud anda eestkostjale nõusolek eestkostetava kinnisasja ½ mõttelise osa võõrandamiseks, sest eestkostetava sissetulekust ei jätku hooldekodu kulude katteks ning kinnisasja säilitamisega kaasneksid hooldus- ja halduskulud. Maakohus leidis, et erieestkostja määramiseks puuduvad alused. Maakohus jättis eestkostja hüvitise saamise taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus leidis, et eestkostja hüvitise saamise nõue ei ole seotud eestkostja ülesannete täitmisel tekkinud kulutustega, vaid eestkostja soovib saada tagasi raha, mille ta kulutas eeskostetava ülalpidamiseks, tema korteriomandi ja kinnistu parendamiseks ja hooldamiseks. Maakohus selgitas, et sellise nõude saab eestkostja esitada hagimenetluses (võlgnevus, alusetu rikastumine, käsundita asjaajamine) ning seda ei saa lahendada hagita menetluses.
- Eestkostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse osas, milles maakohus jättis hüvitisnõude läbi vaatamata.
- Eestkostetav leidis riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Narva-Jõesuu linn leidis, et eestkostja ei saa määruskaebust esitada, sest TsMS § 480 ei anna selleks alust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
- Tartu Ringkonnakohus tühistas
- mai
- a määrusega maakohu määruse osas, milles maakohus jättis eestkostja 9417 euro 81 sendi suuruse hüvitisnõude läbi vaatamata, ja saatis selles osas asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks ning rahuldas määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et eestkostja peab kulude hüvitamise taotluse esitama hagimenetluses, sest TsMS § 527 lg 1 järgi saab kohus eestkoste seadmisel või hiljem hagita menetluses kindlaks määrata muu hulgas ka eestkostjale eestkostetava arvel hüvitatavad kulud. Ringkonnakohus selgitas, et avalduse saanuks perspektiivituse tõttu läbi 2
(4)2-15-11546 vaatamata jätta, kui esitatud faktiliste andmete õigsust eeldades ei saaks seda rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Eestkostja kulutuste hüvitamise nõude esitamiseks annab aga PKS § 191 lg 1 materiaalõigusliku aluse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Eestkostetav esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus vääralt leidnud, et kulutuste hüvitamist saab nõuda hagita menetluses, sest võlgnevus hoolekodule, mille hüvitamist eestkostja nõuab, tekkis osaliselt enne tema eestkostjaks nimetamist, kuid PKS § 191 lg 1 võimaldab nõuda üksnes eestkostja ülesannete täitmisega seotud kulude hüvitamist. Eestkostjal ei ole eestkostetava ülalpidamise kohustust ning ka PKS § 191 lg 2 viitab, et nõuda saab üksnes tavapärase asjaajamisega seotud kulusid, mida kinnitab see, et kohalik omavalitsus kulutuste hüvitamist nõuda ei saa. Eestkostja tegevus ei ole vaadeldav ka käsundita asjaajamisena. Sisuliselt, mh kommunaalarvete tasumiseks, on eestkostetav andnud eestkostjale laenu, mille tagastamist saaks nõuda hagimenetluses. Laenulepingu sõlmimiseks pidanuks aga olema kohtu nõusolek ning kuna seda ei olnud, on tehing tühine PKS § 189 lg 1 järgi.
- Eestkostja vaidleb eestkostetava määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 691 p 1, § 692 lg 2 ja § 695 alusel muutmata, täiendades ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas ja kui, siis millist menetlusõiguslikku korda kasutades ja millisel materiaalõiguslikul alusel saab eestkostja nõuda eestkostetavalt enne eestkoste seadmist ja selle ajal eestkostetava kasuks tehtud kulutuste hüvitamist. Ringkonnakohus leidis, et käesolevas asjas on eestkostja tehtud kulutuste hüvitamise nõude materiaalõiguslik alus PKS § 191 lg
- Kolleegium peab vajalikuks ringkonnakohtu seisukohta täpsustada.
- PKS § 191 lg 1 ja § 192 lg 3 annavad eestkostjale õiguse nõuda eestkostetavalt eestkostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist käsundi kohta kehtivate sätete järgi. Seega võib ringkonnakohtuga nõustuda, et seadusest tuleneb eestkostjale võimalus nõuda kulutuste hüvitamist. PKS § 191 lg 1 kohaselt saab kulutuste hüvitamise nõude sisulise põhjendatuse ja ulatuse üle otsustada käsunduslepingu sätete alusel. Kolleegium leiab, et eelkõige tuleb kõne alla võlaõigusseaduse (VÕS) § 628 lg 2, mis sätestab põhimõtte, et käsundisaajale tuleb hüvitada vajalikud ja mõistlikud kulud käsundi täitmiseks, välja arvatud ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ja kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka käsunduslepingut sõlmimata, sest need kaetakse eelduslikult käsundisaaja tasu arvel. Seega saab eestkostja nõuda eestkostetavalt eestkoste teostamisega seotud vajalike ja mõistlike kulude hüvitamist. Igal üksikjuhul saab otsustada, millised kulutused saab lugeda eestkoste teostamisega seotud kuludeks, lähtudes konkreetse eestkostja ülesannetest. Samuti saab kulutuste vajalikkuse ja mõistlikkuse üle otsustada 3
(4)2-15-11546 igal üksikjuhul, lähtudes muu hulgas eestkostetava huvide kaitse vajalikkuse ulatusest ja eestkostetava varalisest seisundist.
- Kolleegium leiab, et kuivõrd PKS § 191 lg 1 ja § 192 lg 3 võimaldavad eestkostja ja eestkostetava vahelisest suhtest tulenevalt tekkinud kulutuste hüvitamist nõuda vaid ulatuses, milles need on seotud eestkoste teostamisega, siis ülejäänud kulutuste hüvitamist neile sätetele tuginedes nõuda ei saa. Kui eestkostjaks määratud isik on teinud eestkostetava kasuks kulutusi enne eestkostjaks nimetamist, saab ta nõuda eestkostetavalt kulutuste hüvitamist eeldusel, et isiku ja eestkostetava vahel on kehtiv võlasuhe. Siiski tuleb õigussuhte kehtivuse kontrollimisel tähelepanu pöörata. eestkostetava võimalikule piiratud teovõimele. Piiratud teovõime võib kaasa tuua lepingu tühisuse. Samas võib eestkostjal olla enne eestkostjaks nimetamist tehtud kulutuste hüvitamise nõue eestkostetava vastu lepinguvälisel alusel.
- Kohtutel oli erimeelsus küsimuses, millist menetluskorda kasutades saaks eestkostja hüvitise nõude maksma panna. Maakohus leidis, et eestkostja saaks kulutuste hüvitamist nõuda vaid hagimenetluses, sest hüvitise saamise nõue ei ole seotud eestkostega. Ringkonnakohus leidis, et kulutuste hüvitamise nõudeks annab materiaalõigusliku aluse PKS § 191 lg 1 ja tulenevalt TsMS § 527 lg 1 p-st 1 saab eestkostja kulutuste hüvitamist nõuda hagita menetluses. Kolleegium märgib, et PKS § 191 lg 1 ega § 192 lg 3 ei sätesta iseenesest selgelt, millises korras saab eestkostja eestkostetava vastu kulutuste hüvitamise nõude maksma panna. On võimalik, et kulutuste hüvitamise alus on eestkostja ja eestkostetava vaheline õigussuhe ning eestkostja võib põhimõtteliselt eestkostetava vara iseseisvalt käsutada ja kulutused jooksvalt katta, või on eestkostjal PKS § 191 lg 1 alusel nõudeõigus eestkostetava vastu, mis tuleb kohtus maksma panna. Arvestades kohtu rolli eestkoste üle järelevalve tegijana ning TsMS § 527 lg 1 p 1 sõnastust, leiab kolleegium, et eestkostja saab kulutuste hüvitamise nõude eestkostetava vastu maksma panna hagita menetluse vormis (TsMS § 520 jj, vt ka § 554). Seega leidis ringkonnakohus iseenesest õigesti, et eestkostja saab PKS § 191 lg 1 alusel eestkostetavalt kulutuste hüvitamist nõuda hagita menetluses.
- Kolleegium selgitab, et üldjuhul tuleb vaidlused, mis on seotud kulutustega, mis on eestkostjal tekkinud enne eestkostjaks nimetamist, lahendada hagimenetluses. Menetlusökonoomia põhimõtet arvestades saab erandina enne eestkostja nimetamist tekkinud kulutustega seotud vaidlused lahendada hagita menetluses siis, kui nende hüvitamist nõutakse koos pärast eestkoste seadmist tekkinud kulutustega ja nende kulutuste vahel on olemuslik seos.
- Kuivõrd ringkonnakohtu määrus, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb muutmata, otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
- Kolleegium leiab, et eestkostetavale määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 144 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse §-dest 22 ja
- Henn Jõks Villu Kõve Jaak Luik 4
(4)