4-17-4169/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-17-4169 (2330,17,004411) Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Dmitry Gridini süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Dmitry Gridin Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino Menetlusalune isik Dmitry Gridin Isikukood: 37203242235 Elukoht: XXX Töökoht: OÜ XXX, RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2017 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. oktoobril
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
6. oktoobrist
7. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
8. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Narva politseijaoskond koostas 13.08.2017 Dmitry Gridinile väärteoasjas nr 2330,17,004411 väärteoprotokolli AB1510563 selle kohta, et D. Gridin 13.08.2017 Ida-Virumaal Vaivara vallas Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maantee 7 km-l Narva suunas juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr-ga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,52 mg/l kohta (+/-0,05 mg/l), kuid mitte vähem kui 0,47 mg/l kohta. Sellega rikkus D. Gridin LS § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi.
9. 14.08.2017 edastas PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus Viru Maakohtule väärteotoimiku selleks, et kohaldada D. Gridini suhtes aresti. Maakohtu otsus
10. Viru Maakohtu 14.08.2017 otsusega tunnistati D. Gridin süüdi LS § 224 lg 2 järgi ning karistati 10 päevase arestiga. Samuti võeti D. Gridinilt LS § 224 lg 3 p 2 alusel kolmeks kuuks lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus, missugune karistus hakkab kehtima alates kohtuotsuse jõustumisest.
11. Maakohtu hinnangul on D. Gridini poolt toime pandud süütegu tõendatud tema enda kohtuistungil antud ütlustega, isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt peeti D. Gridin kinni 13.08.2017, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
12. Maakohus leidis, et kuna D. Gridin on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud süütegude toimepanemist, siis on rahatrahvi mõistmine tema suhtes välistatud. Seega tuleb menetlusalust isikut karistada raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga ning kuna esineb karistust kergendav asjaolu (süü tunnistamine ja kahetsus), siis peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, mõistes karistuseks 10 päeva aresti.
13. Maakohus pidas põhjendatuks kohaldada D. Gridini suhtes ka lisakaristust, saavutamaks karistuse erija üldpeventiivseid eesmärke. Menetlusalune isik pani toime ühe raskeima väärteo, seades ohtu enda ja teiste inimeste elu ja tervise. Nähtuvalt karistusregistri andmetest on D. Gridinil kolm kehtivat väärteokaristust ja ta on 10.03.2017 toime pannud analoogse väärteo, mis näitab, et tema suhtes pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi selle kohta, et ei esine ohtu uute samalaadsete väärtegude toimepanemiseks. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul korduvalt sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas väärteoasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid (nt isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu), mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole.
14. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (vt RKKKo nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Maakohus on arvamusel, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada ning põhikaristus pole piisav tagamaks tema seaduskuulekust. Seega LS § 224 lg 3 p 2 alusel tuleb võtta D. Gridinilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. 2 Esitatud apellatsioon
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik D. Gridin, kes taotleb temale määratud kohtuotsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas.
16. D. Gridin toob esitatud apellatsioonis välja, et ta on Eesti au-doonor ja tegeleb laste kasvatamisega. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht
17. Tutvudes D. Gridini apellatsiooniga on kohtuväline menetleja seisukohal, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus on täies ulatuses põhjendatud.
18. D. Gridinit on varasemalt karistatud samalaadse ja teiste liiklusalaste rikkumiste eest. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et temale rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Maakohus on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma (varasemad karistused ei ole mõjunud) ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leidis, et lisakaristuse kohaldamine konkreetse isiku suhtes omab eripreventiivset eesmärki ja on ettenähtud karistusraamide piires kohaldatud põhjendatult. Menetlusaluse isiku käitumine näitab ilmekalt, et varasemast karistusest ei ole menetlusalune isik teinud mingeid järeldusi. Leebemat liiki karistuse mõistmine ei ole antud juhul põhjendatud. Iga teo eest tuleb mõista karistus, mis ei tohi olla mugav ning ta peab menetlusaluse isiku elu piirama.
19. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu seisukoht
20. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuotsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha ning väärteoasja materjalidega, sh kohtuistungi protokolliga, leiab, et kohtuotsus on seaduslik. Vastusena apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist.
21. Kuna käesoleval juhul ei vaidlustata D. Gridini poolt toime pandud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo süüteokoosseisu tõendatust, siis seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka maakohtu otsuses toodud vastavatele asjaoludele midagi lisada ning leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud väärteoasjas olemasolevaid tõendeid ning leidnud, et tõendamist on leidnud, et D. Gridin on toime pannud temale süüks arvatava väärteo, missuguse seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus.
22. Esitatud apellatsioonis taotleb D. Gridin temale mõistetud lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse ära võtmise tühistamist, mida D. Gridin põhjendab sellega, et ta on au-doonor ja tegeleb laste kasvatamisega.
23. Kuna esitatud apellatsioonis puuduvad sisulised põhjendused, miks maakohtu otsustus juhtimisõiguse äravõtmise kohta tuleks tühistada (laste kasvatamine ja au-doonoriks olemine ei ole sellisteks erandlikeks asjaoludeks, kuna need ei vaja juhtimisõiguse olemasolu), siis nõustub ringkonnakohus täies ulatuses maakohtu poolt toodud põhjendustega ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga (vt käesoleva määruse p-d 6-7 ja 11).
24. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et arvestades D. Gridini poolt toime pandud väärteo raskust ja ühiskonnaohtlikkust, korduvat väärteokorras karistatust ning asjaolu, et seni mõistetud karistused ei ole D. Gridini käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, samuti negatiivset tulevikuprognoosi uue võimaliku liiklusalase rikkumise toimepanemise osas, tuleb D. Gridini suhtes LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks, mis aitab saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seejuures tuleb märkida, et juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on sanktsiooni miimimummäär. 3
25. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 14.08.2017 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Kohtunik 4