1-15-7499/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7499 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus süüdimõistetu Sergey Smirnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Smirnovi (Smirnov; isikukood 38002073733) kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule süüdimõistetu Sergey Smirnovile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Sergey Smirnovi kanda. Süüdimõistetu Sergey Smirnovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 21.01.2016 kohtuotsusega karistati Sergey Smirnovi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega, mille alguseks loeti 12.05.
8. Karistuse lõpp 12.11.
9. Maakohtu määrus
10. Viru Maakohtu 28.09.2017 määrusega jäeti S. Smirnov vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. 2.
11. Esmalt rõhutas maakohus, et kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust (käesoleva lahendi tegemise ajaks on 2 distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest arhiveeritud). Olgugi tegemist vähese tähtsusega rikkumistega, näitab S. Smirnovi käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. 2.
12. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele A2tasemel ja ta on motiveeritud riigikeelt edasi õppima ning jätkama oma haridusteed. Ka on isikul vabanemise korral olemas kindel elukoht vanemate juures, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja vajalikud nõusolekud on olemas. S. Smirnovile on vabanemisel garanteeritud ka töökoht XXX, mis on oluline isiku majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes asjaolust, et kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majandusliku toimetuleku seisukohast on positiivselt oluline ka asjaolu, et isikul puuduvad võlad. Süüdimõistetut on vabaduses ootamas lähedased vanemate, elukaaslase, tütre ning õe näol, kellega on suhted väidetavalt head ning toetavad. 2.
13. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna ta on viibinud avalikes kohtades alkoholijoobes, teda on karistatud AS § 70 järgi ja alkoholijoobes auto juhtimise eest. Isik ise probleemi ei näe, kuid saab aru alkoholi tarvitamise kahjulikkusest. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav on ise tunnistanud, et tarvitas narkootikume ja nende vahendamise eest sai oma osa tasuta. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi sõltuvusainete hankimiseks. Vangla hinnangul on kinnipeetaval riskiv eluviis, mida ta tunnistab ka ise, et tihti ei arvesta ta võimalike tagajärgedega, võib käituda impulsiivselt. Isik õigustab kriminaalset käitumist madala töötasuga, süüdistab teisi ja riiki, seega on S. Smirnovil välja kujunemas subkultuurilised hoiakud. 2.
14. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 10%, mis on keskmisest oluliselt madalam näitaja. Maakohus on aga seisukohal, et vaatamata madalale retsidiivsusnäitajale, ei ole S. Smirnovi tingimisi vangistusest vabastamine põhjendatud, kuna kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narko-)kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. S. Smirnovi ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Samuti väärib märkimist, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega. Kuna kinnipeetavale mõistetud karistus on alla KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmist määra, siis karistuse lühendamine ennetähtaegse vabastamisega taotletud mahus ei oleks maakohtu hinnangul ilmselgelt põhjendatud ega õiglane. Maakohus ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel S. Smirnovi ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. 2.
15. Kuna S. Smirnov on Politsei- ja Piirivalveameti otsuse enda riigist väljasaatmise kohta vaidlustanud Tartu Halduskohtus (haldusasi 3-17-1869) ja kaebus on menetluses, siis ei ole kinnipeetava suhtes võimalik kohaldada ka KrMS § 426 lg 3 sätestatut. 2 Määruskaebus ja seisukohad määruskaebuse osas
16. Viru Maakohtu 28.09.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Smirnovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada S. Smirnov tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja nõustub, et süüdimõistetu on toime pannud raske kuriteo, kuid isik on tunnistanud oma süüd ning kahetseb. S. Smirnov on vanglas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Arvestatud on liigselt isiku minevikku. Kriminaalhooldusega on võimalik maandada esinevaid riske.
17. Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2017 määrusega võeti süüdimõistetu S. Smirnovi kaitsja määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 27.10.
18. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et S. Smirnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud, käesoleval ajal on see veel ennatlik ning vabastamise põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses. Määruskaebus jääb edutuks.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta S. Smirnov enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides S. Smirnovi suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Ka ei tuua määruskaebuses välja uusi asjaolusid, millega maakohus poleks arvestanud, vaid on üle korratud juba arvestatud asjaolud. Ka ei pea paika määruskaebuses väljatoodu, et maakohus on keskendunud üksnes süüdimõistetu poolt toimepandud teole. Maakohus on analüüsinud kõiki KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid, sh süüdimõistetu käitumist vangistuse jooksul. Süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud positiivne. Käesoleva määruse tegemise ajaks on S. Smirnovil 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ehk ka vangistuses ei suuda süüdimõistetu alluda kehtestatud korrale. Maakohtu poolt positiivsete asjaoludena arvestatud süüdimõistetul töökoha ja elukoha olemasolu olid süüdimõistetul ka enne kuriteo toimepanemist, ometi ei ole see talle positiivselt mõjunud. Puudus veendumus, et see ka käesolevalt oleks positiivne.
21. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12eurot. Tasu koosneb kohtulahendiga tutvumisest 1 pooltund ning määruskaebuse koostamisest 2 pooltundi. Kokku 3 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Smirnovil hüvitada M. Reinsalu kaitsjatasu 72 eurot.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
23. septembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas