Obsah (4)

§ 15§ 31§ 63§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 7. september 2016. a 3-16-650 XXi kaebu

) § 63 lg 1 sätestab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine.

1. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-3-1-51-11, p 10). Kohus selgitab, et selleks tuleb teha kindlaks õigusakt ja säte, mida kinnipeetava tegevus rikkus, milles see tegevus seisnes ning kinnipeetava tahtlus.
4. Praeguses asjas oli distsipliinirikkumiseks vaidlusaluse käskkirja kohaselt asjaolu, et kinnipeetava XXi kambri tualettruumi riiulilt leiti ja võeti ära ravimitops, mille sees oli PVAliimi taoline aine. 21.

§ 15

lg 2 järgi on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad

§ 31lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba.

Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (

§ 15lg 3).

Samas võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad

§ 15

lg-s 2 sätestatud tingimustele (

§ 15lg 4).

4 3-16-650

1. Justiitsministri määrusega kinnitatud vangla sisekorraeeskirja §-is 641 toodud keelatud esemete loetelus ei ole vahetult liimi nimetatud. Samas on keelatud narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained (p 4).
2. Tartu Vangla kodukorras on Tartu Vangla direktor keelanud täiendavalt lisaks vangla sisekorraeeskirja §-is 641 sätestatud esemetele ja ainetele Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele

§ 15

lg-le 2 vastavad esemed, muuhulgas p-s 7.1.18 nimetatud kunstija kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a: taasühiskonnastavate tegevuste ajaks vangla poolt väljastatud esemed, mis võivad pärast tegevust jääda kinnipeetavale kambrisse (v.a harilik pliiats); 1 joonlaud; vihikud ja kaustikud; vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats (kuni 5 tk) ja värvipliiatsid (12 tk); 1 pliiatsiteritaja; 1 kustutuskumm; plastmassist kirjaklambrid, kirjutuspaber ja joonistuspaber/blokk. Tartu Vangla kodukorra seletuskirjas on osutatud, et liimi keelamine on vajalik mitmel põhjusel. Esiteks on liim levinud vahend toksikoloogilise joobe saavutamiseks, mis seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku. Teiseks on liimi sisse võimalik peita asju, mida on läbiotsimistel väga keeruline avada. Kolmandaks kasutavad kinnipeetavad liimi vangla ehituselementidele piltide kleepimiseks, mis on keelatud tegevus ja mida sageli ei ole võimalik vara kahjustamata eemaldada. Seega on liim vangla üldist julgeolekut ohustav aine. Tartu Vangla kodukord on kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt

§ 63lg 1 tähenduses.

Kodukorra p 7.1.18 on kehtestatud kooskõlas

§ 15

lg-s 2 vanglateenistusele antud volitusega ega kaldu kõrvale

§ 15lg 4 tingimustest.

Seetõttu on Tartu Vangla kodukorra p-s 7.1.18 sätestatud keelu rikkumise eest õigus kohaldada distsiplinaarkaristust.

1. Praeguses asjas karistati kaebajat Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.18 rikkumise eest, kuna Tartu Vanglas on liim, kui kunsti- ja kontoritarvete hulka kuuluv aine, keelatud. Vaidlust ei ole selles, et
2. jaanuaril
3. a kella 14 paiku teostati E12 osakonna kambris 3148 läbiotsimist (tl 42). Kambrisse oli paigutatud kinnipeetav XX, kes viibis antud kambris üksinda alates
4. jaanuarist
5. a. Kambri tualettruumi riiulilt leiti ja võeti ära ravimitops, kuhu oli peale kirjutatud XX ning kambri nr 2134 (kinnipeetav viibis selles kambris perioodil
6. oktoober kuni
7. detsember
8. a), ning mille sees oli PVA-liimi taoline aine. Kaebaja sõnul oli topsis meditsiiniosakonna poolt väljastatud kreem. Kohus kaebajaga ei nõustu. Valvur O. Allase ja vanemvalvur R. Aulingu selgitustest nähtub, et topsis oleval ainel oli liimile iseloomulik lõhn, see oli sõrmede vahel kleepuv ja selle abil sai paberitükke omavahel kokku kleepida (tl-d 41, 47–48). Meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli selgituste kohaselt väljastati kaebajale
9. jaanuaril
10. a süvatoimega jahutav geel MSN Power Liniment, mida pidi õlaliigese määrimisel jaguma mõneks nädalaks. P. Kooli sõnul on kõnealune ravigeel valkjas, läbipaistmatu ja eukalüptiõli, kampri ning piparmündiõli sisalduse tõttu tugeva lõhnaga. Samuti märgib P. Kool, et kleepivaid/liimivaid omadusi ravimil pole (tl 49).
11. Kaebaja väited selle kohta, et tema äraolekul võis keegi teine osakonna avatud olemise ajal topsi tema kambrisse viia, on ebausutavad ega veena kohut, et see nii ka oli. 26.

§ 63

lg 1 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral. Riigikohtu halduskolleegium selgitas

1. juuni
2. a otsuses asjas nr 3-3-124-10 (p-s 11), et distsiplinaarkaristust saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest. Distsiplinaarkorras on seega karistatav tahtluse või hooletusega toimepandud süütegu. 5 3-16-650
3. Kinnipeetaval peab olema informatsioon nende aktide kohta, millest tulenevad tema õigused ja kohustused. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja tutvus
4. septembril
5. a vangistust reguleerivate õigusaktidega Tartu Vanglas (tl 70). Sellest järeldub, et ta oli distsiplinaarsüüteo toimepanemisel teadlik selle õigusvastasusest ning pani selle toime teadlikult. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub veel, et kaebajal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust.
6. Kohus selgitab, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamise järel tuleb kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas ja milline distsiplinaarkaristus kinnipeetavale määrata. Kinnipeetavale kohaldatavate distsiplinaarkaristuste loetelu on sätestatud

§ 63lg-s 1.

Määratav karistus peab olema proportsionaalne.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Vangistusseadus ei reguleeri täpsemalt, milliseid asjaolusid võib arvesse võtta distsiplinaarkaristuse määramisel.

§ 64lg 4 2.

lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.

1. Tartu Vangla
2. veebruari
3. a käskkirjaga nr 6-2/241 karistati kaebajat noomitusega kodukorra p-s 7.1.18 sätestatud nõude rikkumise eest, sest tema kambrist leiti ja võeti ära ravimitops liimiga. Vangla kaalutlused noomituse kohaldamisel olid järgmised: 1) kambrist leitud väike kogus liimi ei kujuta igapäevasel kasutamisel tavaliselt mingit ohtu; 2) puuduvad tõendid, et kinnipeetav oleks esemeid kasutanud mittesihipäraselt. Seega suulise või kirjaliku etteheite tegemine noomituse näol võib avaldada kinnipeetavale soovitud mõju, milleks on õiguskuulekale käitumisele suunamine. Kohtu hinnangul on vangla kaalutlused asjakohased ja karistus proportsionaalne.
4. Kohus leiab, et Tartu Vangla
5. veebruari
6. a käskkirjaga nr 6-2/241 ei ole rikutud haldusorgani sise- ega välispädevust. Käskkiri on antud kehtiva

§ 63lg 1 p-i 1 ja § 64 lg 4 alusel ning on nendega kooskõlas.

Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumine on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Karistuse määramist on põhjendatud. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane.

1. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Tartu Vangla
2. veebruari
3. a käskkiri nr 6-2/241 on õiguspärane ja ükski kaebaja poolt välja toodud asjaolu ei anna alust käskkirja tühistamiseks.
4. Kaebaja on kaebuses palunud võimalusel lisada kaebus haldusasjale nr 3-15-3158, kuna peab juhtumeid analoogseteks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Halduskohus asjas nr 3-15-3158 lõpetanud
5. aprillil 2016 menetluse XXi kaebuses Tartu Vangla
6. augusti 2015 käskkirja nr 6-2/1151 tühistamiseks. Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg-st 1 ei pea kohus kaebuste liitmist võimalikuks.
7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu
8. aprilli
9. a määrusega. HKMS 6 3-16-650 § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 7