Obsah (6)

§ 26§ 8§ 131§ 132§ 133§ 218

2-16-6030 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Reet Allikvere ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-6030 Kohtuasi VM

) §-dega 131 ja 132 ning riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg-ga 3. Pension vabastatakse arestist miinimumpalga ulatuses üksnes juhul, kui see on võlgniku ainuke sissetulek. Seega peab võlgnik tõendama kohtutäiturile oma sissetulekute suuruse ning täitur saab

§ 26lg 1 järgi nõuda selleks võlgnikult dokumentide esitamist.

Kuna võlgnik on osalise töövõimega töövõimetuspensionär, võib tal olla ka muu sissetulek peale pensioni. Kohtutäituril ei olnud alust jätta pension arestimata ja võlgnikul ei olnud õigust keelduda nõutud dokumente, sh kolmanda isiku pangakonto väljavõtet esitamast.

1. Sissenõudja ühines kohtutäituri seisukohtadega ja tegi võlgnikule ettepaneku leppida edaspidiste vaidluste vältimiseks kokku maksegraafik. Esimese astme kohtu määrus
2. Harju Maakohus jättis
3. jaanuari
4. a määrusega avalduse rahuldamata ja tühistas esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamise. Maakohus jättis kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda ja muud menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt peab kohtutäitur

§ 8

järgi võtma tarvitusele kõik lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ja arvestama võlgniku sissetulekut arestides

§ 131lg p p-ga 10 ja § 132 lg-ga 1, samuti RPKS§ 47 lg-ga 3.

Seega tuleb võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riikliku pensioni kinnipidamiseks) teha kindlaks võlgniku kõik sissetulekud ja nende suurus kokku. Kohtutäituril ei ole alust eeldada, et pension on võlgniku ainus sissetulek, mistõttu saab kohtutäitur

§ 26

lg 1 järgi nõuda võlgnikult pangakontode väljavõtteid, et kohtutäitur saaks hinnata tema sissetulekuid. Täitetoimikust nähtub, et kohtutäitur juhtis

1. jaanuari
2. a vastuses tähelepanu sellele, et kui pension on võlgniku ainuke sissetulek ja võlgnik ei soovi selle arestimist, peab võlgnik kohtutäiturile esitama iga kuu neljandaks kuupäevaks oma kõikide pangakontode (sh ka selle pangakonto, kuhu laekub tema pension) väljavõtted 3 2-16-6030 eelmise kalendrikuu kohta, ning juhul, kui võlgnik seda ei tee, ei ole kohtutäituril alust jätta pension arestimata. Seega oli võlgnikule teada, mida ta peab tegema selleks, et tema pensioni ei arestitaks ning vastava teabe nõudmine ei ole ebaseaduslik.

§ 26

ei anna siiski kohtutäiturile õigust nõuda võlgnikult kolmanda isiku pangakonto väljavõtete esitamist, kuna võlgnikul ei pruugi olla kolmanda isiku pangakontodele juurdepääsu. Võlgnikult ei saa nõuda sellise kohustuse täitmist, mille täitmine võib võlgnikust olenematutel asjaoludel osutuda võimatuks või mis võib võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt osutuda ebamõistlikult kulukaks. Kuna võlgnik ei esitanud ligi aasta jooksul kohtutäiturile oma sissetulekute kohta regulaarselt teavet, pööras kohtutäitur taas sissenõude võlgniku riiklikule pensionile. Kohtutäitur peab kinni avaldaja pensionist 50%. Seega ei pea kohtutäitur avaldaja pensionist kinni ülemäära ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 31 järgi kohtutäituri kulusid ei hüvitata. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 järgi avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Samuti palus avaldaja peatada täitemenetluse täiteasjas nr 195/2014/2967 tagatist nõudmata kuni kaebuse lahendamise kohta tehtava lahendi jõustumiseni. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus asja lahendades arvestama avaldaja esile toodud asjaolud ja hindamata avaldaja esitatud tõendid, rikkudes sellega TsMS § 232 lg-t
2. Maakohus tegi sarnase lahendi nagu tsiviilasjas nr 2-16-4149 ja jättis arvestamata, et
3. märtsi
4. a pensioni kinnipidamisel olid asjaolud teised, sest võlgnik oli selleks ajaks esitanud pangakontode väljavõtted. Võlgnikul on ebamõistlik nõuda iga kuu pangakontode väljavõtete esitamist, kui ta kontosid ei kasuta, ja võlgnikult ei saa nõuda kolmanda isiku konto väljavõtte esitamist. Kohtutäitur tegi võlgnikule ebasoodsa otsuse just seetõttu, et võlgnik ei esitanud kolmanda isiku pangakonto filtreerimata väljavõtet. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 132lg 1 ja § 131 lg 1 p 10.

Kuna pension on kaebaja ainus sissetulek ja see ei ületa palga alammäära suurust, ei olnud kohtutäituril alust pensioni arestida ega sellest osa kinni pidada. Maakohus tühistas põhjendamatult esialgse õiguskaitse abinõu (täitemenetluse peatamine), kuigi asjaolud ei olnud võrreldes esialgse õiguskaitse kohaldamise ajaga muutunud. Esialgne õiguskaitse peab kehtima kuni kohtuvaidluses lõpplahendi jõustumiseni.

1. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
2. Sissenõudja palus jätta maakohtu määruse muutmata.
3. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4 2-16-6030 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue määruse, millega jätab avaldaja 90 euro 48 sendi saamise nõude läbi vaatamata, kuid rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale.
5. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri
6. märtsi
7. a otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata tema
8. märtsi
9. a kaebuse. Avaldaja arvates ei võinud kohtutäitur arestida tema pensioni 50% ulatuses ega
10. märtsil 2016 pensionist seda osa kinni pidada, sest pension (180 eurot 97 senti) oli tema ainuke sissetulek. Selle kohta esitas võlgnik
11. märtsil 2016 ka avalduse, millele lisas oma pangakontode väljavõtted ja kolmanda isiku pangakonto filtreeritud väljavõtte, millelt nähtus üksnes võlgniku pensioni laekumine (I kd, tl 10–16). Enne seda oli võlgnik esitanud kohtutäiturile
12. veebruaril 2016 kolmanda isiku kinnituse selle kohta, et tema pangakontole laekub võlgniku nimel ainult tema pension (180 eurot 96 senti, kui ei toimu kohtutäituri poolt kinnipidamist) ja muid võlgniku sissetulekuid tema pangakontole ei laeku, sh teatas kolmas isik, et on nõus teavitama kohtutäiturit olukorra muutumisest (I kd, tl 23). Sellest hoolimata jättis kohtutäitur
13. märtsi
14. a otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis otsuses, et võlgnik peab esitama kohtutäiturile oma kõiki sissetulekuid tõendavad dokumendid. Võlgnik esitas
15. märtsil 2016 oma pangakontode väljavõtted, kuid kolmanda isiku pangakonto filtreeritud väljavõte ei ole korrektne, sest sellest ei nähtu muud võlgniku võimalikud sissetulekud. Kohtutäitur leidis, et võlgnik peab esitama talle täieliku konto väljavõtte (I kd, tl 19–21). Seega jättis kohtutäitur võlgniku pensioni aresti alt vabastamata põhjusel, et võlgnik ei esitanud talle kolmanda isiku pangakonto täielikku väljavõtet, kuigi oli esitanud täituri nõudmisel enda pangakontode väljavõtted.
16. Neil asjaoludel on õige määruskaebuse väide, et maakohus on jätnud asjas olulised asjaolud tähelepanuta ning asjas esitatud tõendid hindamata. Seejuures on maakohtu määrus ka vastuoluline, sest ühest küljest nõustus maakohus sellega, et kohtutäitur ei saanud kohustada võlgnikku esitama kolmanda isiku täielikku konto väljavõtet, teisalt aga jättis võlgniku kaebuse rahuldamata seetõttu, et võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile nõutud dokumente. Kolleegiumi hinnangul on asjas tõendatud, et võlgnik esitas kohtutäiturile enne kaebuse esitamist oma pangakontode väljavõtted, ja sellele asjaolule ei ole ka kohtutäitur vastu vaielnud. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik esitas kolmanda isiku pangakonto filtreeritud väljavõtte. Küsimuse all on üksnes see, kas kohtutäitur sai kohustada võlgnikku esitama talle kolmanda isiku täielikku, s.o filtreerimata pangakonto väljavõtet, ning kas sellise pangakonto väljavõtte esitamata jätmine andis kohtutäiturile alust jätta võlgniku kaebus pensioni arestimise kohta rahuldamata.
17. Kohtutäituri arvates ei olnud tal alust vabastada võlgniku pensioni arestist, kui võlgnik ei olnud esitanud talle nõutud dokumente, sh kolmanda isiku pangakonto filtreerimata väljavõtet. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtutäituri käsitus kooskõlas seaduse ega Riigikohtu praktikaga. 5 2-16-6030 Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et

§-dest 130–136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks mh võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised, samuti enammakstud tulumaksu tagastusnõue. Seejuures on

§-de 130–136 põhieesmärgiks tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb

§ 131

ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul.

§ 132

näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja

§ 133

näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema pangakontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud

§-des 131 ja 132.

§ 132

lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

§ 133

lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega peab kohtutäitur olenemata võlgniku muudest laekumisest märkima, et arestimisele ei kuulu sissetulek ühe kuupalga alammäära ulatuses. Juhul, kui ilmnevad

§-s 131 märgitud asjaolud, peab kohtutäitur arestimisakti viivituseta täiendama. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik

§ 26

lg-te 1 ja 2 järgi nõuda teavet nii võlgnikult kui ka asjasse puutuvatelt asutustelt. Võlgnikule

§ 133

lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks

§ 8tähenduses (Vt Riigikohtu 15.

märtsi

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-12-166-16, p 15).
2. Eeltoodut arvestades sai kohtutäitur arestida ja kinni pidada võlgniku pensioni üksnes siis, kui võlgniku sissetulekud ühes kuus olid suuremad kui palga alammäär. Vabariigi Valituse
3. detsembri
4. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 1 kohaselt oli
5. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Võlgniku pensioni suurus oli vaidlustamata asjaolude kohaselt 180 eurot 97 senti, mis jääb alla palga alammäära ja sellist sissetulekut ei või

§ 132lg 1 järgi arestida ka RPKS § 47 lg-s 3 sätestatud ulatuses.

Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et

§ 133

lg 1 II lause järgi tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Kolleegiumi hinnangul saab ja peab kohtutäitur selle sätte alusel arestist vabastama ka võlgniku arestitud pensioni, et tagada võlgnikule toimetulekuks minimaalselt vajalikud vahendid. Kui kohtutäituril oli kahtlus, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid, tuli kohtutäituril võtta tarvitusele kõik vajalikud abinõud täitedokumendi täitmiseks, sh nõuda asjakohast infot

§ 26

lg-te 2–4 järgi eelkõige muudelt isikutelt ja asutustelt, sest oma sissetulekuid varjavalt võlgnikult teabe kogumine ei pruugi olla piisavalt efektiive ja eesmärgipärane.

1. Neil põhjendustel ei ole kohtutäituri
2. märtsi
3. a otsus seaduslik ja see tuleb tühistada. Riigikohus on selgitanud, et

§ 218

lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus hõlmab ka kohtutäituri algset otsust, kui menetlusosaline on kaebuses seda taotlenud, st kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Küll ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). 6 2-16-6030 Praeguses asjas palus võlgnik tühistada üksnes
3. märtsi
4. a otsuse võlgniku kaebuse kohta. Kuna kolleegium nimetatud otsuse tühistab, peab kohtutäitur võlgniku
5. märtsi
6. a kaebuse uuesti läbi vaatama, arvestades praeguse määruse põhjendusi.
7. Lisaks märgib kolleegium, et praegusel juhul on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale

§ 218

tähenduses ning sellises kohtuasjas saab kohus anda hinnangu üksnes kohtutäituri otsuse või tegevuse seaduspärasuse kohta. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kohtutäituri otsust vaidlustades ei saa rahuldada võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma, kuid välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19;
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16). Seetõttu tuleb võlgniku avaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 läbi vaatamata osas, milles avaldaja palus kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale
5. märtsil 2016 alusetult kinnipeetud 90 eurot 48 senti.
6. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuses esitatud taotlus tühistada maakohtu määrus esialgse õiguskaitse abinõu tühistamise osas. Kolleegium selgitab, et TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 lahendab kohus hagita asja lõpplahendis mh rakendatud esialgse õiguskaitse abinõuga seotud küsimused. Hoolimata sellest, et maakohus tühistas sellest juhindudes esialgse õiguskaitse abinõu, ei ole maakohtu määrus selles osas määruskaebuse esitamise tõttu TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud, mistõttu kohaldub esialgne õiguskaitse kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
7. Avalduse ja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu on kolleegiumi hinnangul õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 alusel iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 7