Obsah (12)

§ 117§ 418§ 64§ 68§ 65§ 4231§ 74§ 69§ 75§ 83§ 423§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9880 (16284000402) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi se

§ 117

lg 1; § 418 lg 1; § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Kaarel Evart (isikukood 38302286022; elukoht Xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; ei tööta, töövõimetuspensionär; omab kriminaalkaristatust) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Kaarel Evart süüdi karistusseadustiku (

) § 117 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Tunnistada Kaarel Evart süüdi

§ 418

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Kaarel Evartile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 10.-11.10.2016, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Kaarel Evartil kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Kaarel Evartile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.05.2016 otsusega Kaarel Evartile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning mõista Kaarel Evartile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tunnistada Kaarel Evart süüdi

§ 4231

järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Kaarel Evartile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Kaarel Evartile mõistetud 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga 538 (viissada kolmkümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Kaarel Evart kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – Xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kaarel Evartilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 200 (kakssada) eurot, riigi õigusabi tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, tulirelva ekspertiisi maksumus 210 (kakssada kümme) eurot, autotehnilise ekspertiisi maksumus 251 (kakssada viiskümmend üks) eurot 50 senti, surnu ekspertiisi maksumus 200 (kakssada) eurot ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 14 (neliteist) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 971 (üheksasada seitsekümmend üks) eurot 50 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2017.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 80 (kaheksakümmend) eurot 96 senti eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Seoses asitõendite ja konfiskeerimisega

§ 83lg 4 alusel konfiskeerida 16-kaliibriline püss IŽ-17 nr DK04331 ja 25 tk 16kaliibrilist padrunit. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel üheraudne sileraudne 16kaliibriline püss IŽ-17 nr DK04331, mis asub Lõuna prefektuuri relvalaos. Asitõend – 1 (üks) 16-kaliibriline padrun – mis asub Lõuna prefektuuri relvalaos, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Justiitsministri

1. detsembri
2. a määruse 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p 1 alusel jätta EKEI peaeksperdi vastava taotluse alusel EKEI hoiule relvakogu täiendamiseks 24 (kakskümmend neli) tk 16-kaliibrilist padrunit. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil 2 kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Kaarel Evart toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese surma põhjustamise ettevaatamatusest

§ 117

lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema lubas 09.10.2016 kella 19:30 ajal registreerimata traktorit MT20 juhtima oma 12-aastase poja X.X , kes sõites xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx metsavahelisel teel kaotas kontrolli traktori juhtimise üle ning traktor sõitis kraavi mille tagajärjel paiskus X.X traktorist välja, jäi külili kraavi vajunud traktori tagumise vasakpoolse ratta alla ning hukkus sündmuskohal. Oma sellise tegevusega, lubades liikluses keelatud traktorit juhtima lapseealise poja põhjustas Kaarel Evart ettevaatamatusest X.X surma; 2) tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise

§ 418lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, omamata relvaluba, hoidis alates 2015.

aasta sügisest kuni 09.10.2016 oma elukohas xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx üheraudset siledaraudset 16-kaliibrilist püssi IŽ-17 nr DK04331 ja 34 16-kaliibrilise sileraudse püssi padrunit. Oma tegevusega rikkus Kaarel Evart Relvaseaduse § 32 sätteid, mille kohaselt on tulirelva ja laskemoona soetamiseks vajalik relvasoetamisluba ning § 34 sätteid, mille kohaselt relva ja selle laskemoona käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba ja § 45 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba; 3) sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

§ 4231

järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud 25.05.2016 Tartu Maakohtu poolt

§ 423

¹ järgi, juhtis 16.09.2017 kella 17:35 paiku Viljandimaal Viljandi-Rõngu maantee 5. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 117

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 418

lg 1 ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.-11.10.2016, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.05.2016 mõistetud ärakandmata karistuse - 3 3 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 538 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Kaarel Evart

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 kohaselt on Kaarel Evart kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
7. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 117

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 418

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 4231

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kaarel Evarti kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot. 4 KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud: 1) tulirelva ekspertiis maksumusega 420 eurot (I kd, tl 74), autotehniline ekspertiis maksumusega 503 eurot (I kd, tl 35), surnu ekspertiis maksumusega 400 eurot (I kd, tl 56) ja vereanalüüs joobeseisundi tuvastamiseks maksumusega 14 eurot (I kd, tl 111). KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et Kaarel Evart on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on pension, temal on 4 alaealist last, siis on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 200 eurot ning pool tulirelva ekspertiisi, autotehniline ekspertiisi ja surnu ekspertiisi maksumusest jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 971,50 eurot: s.h sundraha 200 eurot, riigi õigusabi tasu 96 eurot, tulirelva ekspertiisi maksumus 210 eurot, autotehnilise ekspertiisi maksumus 251,50 eurot, surnu ekspertiisi maksumus 200 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Kaarel Evart on kahtlustatavana kinni peetud 10.-11.10.2016, seega on Kaarel Evart viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

§ 83

lg 4 alusel tuleb konfiskeerida 16-kaliibriline püss IŽ-17 nr DK04331 ja 25 tk 16kaliibrilist padrunit. Üheraudne sileraudne 16-kaliibriline püss IŽ-17 nr DK04331, mis asub Lõuna prefektuuri relvalaos tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – 1 16-kaliibriline padrun – mis asub Lõuna prefektuuri relvalaos, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Justiitsministri

1. detsembri
2. a määruse 40 „Ekspertiiside tegemiseks kasutavate, riigi omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise korra“ § 5 lg 1 p 1 alusel võib riiklik ekspertiisiasutus relvi ja laskemoona vastu võtta või soetada ekspertiisiks esitatud ja kohtu poolt konfiskeeritud relvade ja laskemoona hulgast. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peaeksperdi Olger Nõmme 14.11.2016 tehtud taotlusele (tl 75) tuleb jätta 24 tk 16-kaliibrilist padrunit EKEI relvakogu täiendamiseks. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5 6