Obsah (4)

§ 184§ 63§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8070 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Va

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta 6 kuu, § 209 lg 2 p 1 järgi 9 kuu ning § 328 lg 1 - § 25 lg 2 järgi 3 kuu pikkuste vangistustega.

§ 63

lg 2 ja § 64 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 74lg-t 5 ja § 64 kohaldades pööras kohus täitmisele A.

Sammalile Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2013 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 ja § 424 järgi mõistetud liitkaristuse 3 aastat vangistust ning nägi tema lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks ette 6 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Tema karistusaeg algas

1. aprillil 2013 ja lõpeb
2. septembril
4. Tartu Vangla esitas
5. juulil 2017 Tartu Maakohtule materjalid A. Sammali tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus toetab kinnipeetava vabastamist.
6. Prokuratuur toetab samuti A. Sammali ennetähtaegset vabastamist.
7. Tartu Maakohus
8. oktoobri 2017 määrusega jättis A. Sammali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 4.
9. A. Sammalit on kriminaalkorras karistatud üheksal korral, neist seitse karistust on arhiveeritud. Vangistust kannab ta juba kuuendat korda. Varasemalt pani A. Sammal toime üksnes varavastaseid kuritegusid (sh röövimise), kuid eelmise kuriteoga (s.o mille eest ta tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu
10. märtsi 2013 otsusega) muutus tegude ühiskonnaohtlikkus. Käesolevad kuriteod, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine ja kelmus, on sooritatud katseajal. Lisaks on A. Sammal ajal, mil ta oli vahistatud, konvoeerimisel toime pannud põgenemise katse. A. Sammali elukäigust nähtuvalt on tal välja kujunenud kriminaalne käitumismuster, mida ei ole suutnud muuta ka varasemad karistused. Süütegude rohkus näitab tema üldist negatiivset suhtumist õiguskorda ja kehtivatesse reeglitesse. Süütegusid soodustanud teguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, mis tingis vajaduse rahaliste vahendite järele 4.
11. Positiivne on, et A. Sammal on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumise probleemiga ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Võttes arvesse, et A. Sammal on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja (alustas
12. a) ja ta on varasemalt edutult üritanud tarvitamist lõpetada (osalenud MTÜ Convictus tegevustes), ei saa lõplik loobumine A. Sammali jaoks olema lihtne. Kohtul puudub veendumus, et A. Sammali motivatsioon ja tahe on piisavad ning seda vaatamata asjaolule, et ta on väljendanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral ühineda MTÜ-ga Aktiviseerimiskeskus Tulevik ning tal on tugiisik.
13. Määruse peale esitas kaebuse A. Sammal, taotledes maakohtu lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Ta märgib järgmist. A. Sammali arvates on kohus pööranud liigset tähelepanu tema minevikule. Ta märgib, et on narkootikume tarvitanud tõesti alates
14. a, kuid aastatel 2006-2009 viibis ta vangistuses, samuti on ta vanglas alates
15. a. Oluline on tähelepanu pöörata ka tema vanusele. Statistika kinnitab, et stimulantide (amfetamiin, kokaiin, exstasy) tarvitamine on üle 40-aastaste hulgas pigem harv nähtus. Samuti ei ole A. Sammalile selge, miks kohus on hinnanud tema motivatsiooni narkootikumide tarvitamine lõpetada ebapiisavaks. Maakohus ei ole ka selgitanud, mida ta vanglas veel tegema peaks, et motivatsiooni parandada. Tema motivatsioon on hetkel pigem just kõrge, sest ta vabaneks ennetähtaegselt. Eelnevad karistused on ta lõpuni kandnud ja … on jälle vanglas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on seejuures õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes siis, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli 2017 määrus nr 3-1-1-12-17, p 16).
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud A. Sammali ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Vastupidi, esimene kohtuaste on igakülgselt vaaginud kõiki kinnipeetava vabastamist toetavaid ja selle vastu rääkivaid asjaolusid kogumis ning samuti on kohtumääruse põhjendused vaadeldavad veenvate, piisavate ja asjakohastena. A. Sammali kaebus jääb seega täielikult rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärus muutmata.
3. Nimelt ei pea ka kriminaalkolleegium A. Sammali ennetähtaegset vabastamist võimalikuks, kuivõrd tema osas püsib jätkuvalt negatiivne tulevikuprognoos – s.o ta võib vabaduses toime panna uued kuriteod. Sellisele ohule viitavana on maakohus õigesti osundanud kõigepealt kinnipeetava korduvale karistatusele ja karistuste aluseks olevatele kuritegudele. Nimelt selgub, et A. Sammali kuriteod on olnud ajas korduvad ning seda vaatamata mitmetele karistamistele, sealhulgas korduvatele vanglakaristustele. Veelgi enam, kui varasemalt pani süüdimõistetu toime valdavalt varavastaseid kuritegusid, siis viimase kahe kohtuotsusega on teda karistatud ka narkokuritegude eest, s.o kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetava selline kriminaalne minevik annab aga selge aluse kartuseks, et tema käitumise kardinaalset muutumist ei ole kaasa toonud ka seekordsed vangla-aastad ja seda juba ligemale kaks aastat enne tema karistuse lõpuaega.
4. Edasi on esimene kohtuaste põhjendatult näinud A. Sammali uue kuriteo riskitegurina tema uimastisõltuvust. Tõsi, kinnipeetav on vangistuses sõltuvusprobleemiga tegelenud ja vanglas ta ei ole 2 narkootilisi aineid tarvitada saanud (nagu A. Sammal kaebuses märgib), kuid nimetatu pinnalt seda ohufaktorit välistada siiski ei saa. Selline järeldus ei muutu ka siis, kui kinnipeetava motivatsiooni sõltuvuse seljatamiseks jaatada. On ju A. Sammal narkootikume tarvitanud juba alates aastast 2006 ning varasemad katsed probleemiga võitlemisel on luhtunud. Mis puutub aga A. Sammali üldsõnalisele väitele, et statistika kohaselt on narkootiliste ainete tarvitamine üle 40-aastaste inimeste hulgas pigem harv, siis selle jätab kolleegium tähelepanuta. Statistika pinnalt ei saa teha mingitki usaldatavat järeldust konkreetse inimese osas.
5. Ringkonnakohtu hinnangul A. Sammali osas täheldatavad positiivsed asjaolud (käitumine vangistuses, elutingimused vabaduses) tema ennetähtaegset vabastamist kaasa ei too, kuivõrd need ei väära kinnipeetava varasema elukäigu pinnalt tehtavat ohuprognoosi, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt ka Riigikohtu
6. aprilli 2017 määrus nr 3-1-1-12-17, p 21).
7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3