lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust;
järgi (alates 01.01.2015 vastab
lg 1 2 p 3) ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust;
lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.
Kandmata karistuseks oli 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.06.
Kuid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel peab isikul olema vabaduses elukoht, kuid praegusel juhul seda ei ole välja selgitatud. Seega Tõnu Jõelale ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kuna tal puudub elukoht vabaduses. Kaitsja pidas oluliseks, et kaitsealuse soovi alkoholist loobuda, kuna see on olnud põhjus, miks ta on kuritegusid toime pannud. Suhelda kavatseb Tõnu Jõela nendega, kes ei ole varem kuritegusid toime pannud. Tõnu Jõela on läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“. Vanglas ta töötada ei ole saanud tervise tõttu. Võrreldes varasema ajaga on Tõnu Jõela käitunud vanglas hästi. Varem oli Tõnu Jõelal vanglas paarkümmend karistust, kuid nüüd on ainult üks. Isiku käitumine vanglas on olnud hea, mis on kaitsja hinnangul väga oluline. Tõnu Jõelal on mitu eriala, millel ta saaks töötada, Tallinnas on võimalik võtta üürikorter. Kaitsja palus jätta vangla taotlus rahuldamata. Kaitsja tasud summas 76,80 eurot ja 129 eurot palus kaitsja välja mõista ja leidis, et transpordikulud võiks jätta riigi kanda. Kaitsealuselt väljamõistetavat summat palus kaitsja vähendada vastavalt tema võimalustele, et mitte panna teda raskesse olukorda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Tõnu Jõela, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Tõnu Jõela suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.
peatüki 1., 2.,
lg 2 p 7 järgi, s.o kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust. Sellega on täidetud formaalsed alused Tõnu Jõela suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Tõnu Jõelat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ja ta kannab viiendat vangistust. Varem on Tõnu Jõelat karistatud varguste, röövi, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, tapmise, sugulise kire vägivaldse rahuldamise, alaealise kallutamise alkoholi tarvitamisele ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevalt kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise, röövi, vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta ning varguse katse eest. Tõnu Jõelat on karistatud väga erinevate kuritegude toimepanemise eest ning korduvalt ka reaalse vangistusega. Ükski varasematest karistustest ei ole oma eesmärki täitnud, sest Tõnu Jõela on jätkanud raskete kuritegude toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on Tõnu Jõela läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ning osalenud tööhõives. Tõnu Jõela käitumine on samuti paranenud, viimane distsiplinaarkaristus on määratud peaaegu aasta tagasi. Enda sõnul on kinnipeetav selle karistuse ajal jõudnud arusaamisele, et varasemat elukorraldust tuleb muuta. Vaatamata eeltoodule, võttes arvesse Tõnu Jõela senist elukäiku ning vabanemisjärgseid elutingimusi, püsib kohtu arvates ikkagi ka sel korral oht uute kuritegude toimepanemiseks pärast karistuse ärakandmist, mistõttu võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Tõnu Jõela puhul olla põhjendatud. Tõnu Jõela vabanemisjärgsed elutingimused on samas ka põhjuseks, miks talle karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ei saa. Nimelt puudub Tõnu Jõelal vabanemise korral elukoht. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kinnipeetav küll plaanib vabanemise järgselt korteri üürida, kuid kuna praegu ei ole elukoht teada, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Tõnu Jõela puhul tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Menetluskulud Tõnu Jõela karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.10. ja 30.10.2017 kohtuistungitest määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 09.10. ja 30.10.2017 kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 76,80 eurot ja 129 eurot, kokku 205,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitab pealdisega 09.10.2017. a taotlustele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 76,80 eurot ning 30.10.2017. a taotlustele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 129 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.