← Eesti

1-17-10142/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2017.a. Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10142 (17244000310) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juu

§ 202lg 2 p 1 Svetlana Veressoval tuleb hüvitada A.

P.´le kahju summas 175 eurot, mis tuleb kanda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest A. P. arveldusarvele nr XXX Swedbank AS. 4.

§ 202lg 2 p 2 Svetlana Veressoval tuleb maksta 100 eurot riigituludesse.

  1. Ülalmainitud summa (100 eurot) tuleb Svetlana Veressoval tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi pangakontole SEB pangas nr EE571010220229377229, Swedbank nr EE062200221059223099, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE513300333522160001 või Luminor Bank AS pank nr EE
  2. 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917900001478 ja selgitus “Svetlana Veressova 1-17-10142 kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus“. 6.

§ 202

lg 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 7.

§ 202lg 2 p 1 Valentina Moroz´il tuleb hüvitada A.

P.´le kahju summas 175 eurot, mis tuleb kanda 6 (kuue) kuu jooksul alates antud kohtumääruse jõustumisest A. P. arveldusarvele nr XXX Swedbank AS. 8.

§ 202lg 2 p 3 tuleb Valentina Moroz´il teha 40 tundi üldkasulike töid.

Tööde täitmist korraldab Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. 9.

§ 202

lg 3 Valentina Morozile määratud kohustuste täitmise tähtaeg on 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. 10.

§ 202

lg 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 11.

§ 183

jätta kaitsjatasu 48 eurot (määratud kaitsja Kaido Kooga menetluses osalemise kulud) ja kaitsjatasu 192 eurot (määratud kaitsja Irina Žurina menetluses osalemise kulud) Eesti Vabariigi kanda. 12. Määruse ärakiri saata Svetlana Veressovale, Valentina Morozile, kaitsjatele, kannatanule, prokurörile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolev kohtumäärus on lõplik ja

§ 385p 10 määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUS Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 21.03.2017.a. KarS § 209 lg 2 p 4 tunnustel selles, et Svetlana Seleznjova koos Valentina Moroziga, tegutsedes grupis, eesmärgiga teenida varalist kasu läbi teisele isikule varalise kahju tekitamise, esitles S. Seleznjova ennast ostjana ning, luues kannatanule A. P.le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutusele, helistas telefoninumbrilt XXX kannatanule ja teatas, et soovib osta temalt portaali www.okidoki.ee müüki pandud toy-puudli kutsika maksumusega 450,00 eurot, kuid tegelikkuses ta ei kavatsenudki koera eest tasuda. Tehingu tegemise hetkel, 21.03.2017.a. Jõhvis, võtsid S. Seleznjova koos V. Moroziga kannatanult A. P.lt ära temale kuuluva toy-puudli kutsika, andes ostu eest vastu ümbriku, mis sisaldas ostuhinna asemel tavalist paberit. Oma tegevusega tekitasid S. Seleznjova ja V. Moroz kannatule A. P.le varalise kahju summas 450,00 eurot. Prokurör, olles analüüsinud kõiki kriminaalasjas nr 17244000310 kogutud tõendeid kogumis, leiab, et S. Seleznjovale (edaspidi Veressova) ja V. Morozile esitatud kahtlustus on põhjendatud ja tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega: 1) Kannatanu A. P. ülekuulamise protokollid (tl 1-9; 10-15) 2) Päring okidoki.ee ja vastus päringule (tl 17-21) 3) Tunnistaja E. M. ülekuulamise protokoll (tl 22-25) 4) Tunnistaja V. L. ülekuulamise protokoll (tl 26-29) 2 5) Äratundmiseks esitamise protokollid (tl 30-39) 6) Kahtlustatava S. Seleznjova ülekuulamise protokoll (tl 40-43) 7) Kahtlustatava V. Moroz ülekuulamise protokoll (tl 44-47) Kriminaalasja kohtueelses menetluses on tõendamist leidnud, et S. Veressova ja V. Moroz on neile süüks pandava kuriteo toime pannud. KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada teise astme kuriteos ja kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. S. Veressova ja V. Moroz süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Samuti ei ole S. Veressova ja V. Moroz näol tegemist kuritegeliku eluviisi omandanud isikutega, kuna kriminaalmenetluse kestel ei ole tuvastatud, et nad oleks enne või pärast antud sündmust toime pannud uusi kuritegusid. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid S. Veressova ja V. Morozi puhul tuvastatud ei ole. Isikute edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Samuti ei ole isikul kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi. S. Veressova ja V. Moroz on saanud aru teo keelatusest ning õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et nad oleks jätkanud samalaadse kuriteo toimepanemist. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et S. Veressova ja V. Moroz suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks S. Veressova ja V. Moroz suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Prokurör leiab, et S. Veressova ja V. Moroz suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga ning isikule määratavate lisakohustuste arvu osas on seadusandja jätnud kohtule küllaltki suures diskretsiooniõiguse. Siiski tuleb prokuröri hinnangul lähtuda antud juhul sellest, et S. Veressova ja V. Moroz on võtnud endale kohustuseks tasuda riigituludesse 100,00 eurot. Pannes süüdiolevale isikule menetluse lõpetamisel kohustusi – tasuda riigituludesse 100,00 eurot – on selgelt väljendatud hukkamõistu tema teo suhtes. Arvestades asjaolu, et S. Veressova on töötu, siis menetluskulude tasumise kohustust prokurör ei taotle, kuna see on kahtlustatavale liiga suur koormus. Arvestades asjaolu, et V. Morozi sissetulek on väga väike, siis menetluskulude tasumise kohustust prokurör ei taotle, kuna see on kahtlustatavale liiga suur koormus. 3 S. Veressovale ja V. Moroz ile on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. S. Veressova ja V. Moroz on 13.09.2017 andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks (tl. 67 ja 71). Lisaks eeltoodule, st kohustuse panemist isikule, näeb KrMS § 202 ette tekitatud kahju heastamise kohustust. Kriminaalasja raames on 03.04.2017 kannatanu A. P. esitanud tsiviilhagi summas 450 eurot. 25.08.2017 prokuratuuris oli kannatanu nõus vähendama tsiviilhagi summat 100 euro võrra ja seega soovis ta tsiviilhagi hüvitamist 350 euro ulatuses. Sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele kannatanu hagi summas 350 eurot, millest mõlemad kahtlustatavad on kohustatud ja ka nõustunud hüvitama pool, so 175 eurot. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 202 lg-test 1-3 ja §-st 206, abiprokurör taotleb kohtult: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17244000310 kriminaalmenetlus Svetlana Veressova (ik 48407092232) suhtes. 2. Kohustada Svetlana Veressovat: - tasuma riigituludesse 100,00 eurot; - hüvitama pool hagisummast, so 175,00 eurot, mis tuleb kanda A. P. arveldusarvele nr XXX Swedbank AS. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata: 6 kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. 3. Lõpetada kriminaalasjas nr 17244000310 kriminaalmenetlus Valentina Moroz (ik 45703282219) suhtes. 4. Kohustada Valentina Morozi: - teha 40 tundi ÜKT-d; - hüvitama pool hagisummast, so 175,00 eurot, mis tuleb kanda A. P. arveldusarvele nr XXX Swedbank AS. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata: 6 kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. 5. Jätta riigi kanda: määratud kaitsjale Kaido Koogale kohtueelses menetluses osalemise kulud summas 48 eurot; määratud kaitsjale Irina Žurinale kohtueelses menetluses osalemise kulud summas 192 eurot; Kohtuistungil Prokurör taotles Svetlana Veressova ja Valentina Moroz suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Svetlana Veressova jäi KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega ja temale kohustuste panemisega nõusse. Valentina Moroz jäi KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega ja temale kohustuste panemisega nõusse. 4 KOHTU SEISUKOHT Tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri taotlusega, Svetlana Veressova ja Valentina Morozi, nende kaitsjate ja kannatanu nõusolekuga lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alusel leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 202lg 4 lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega.

Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 209 lg 2 p 4 eest nähakse karistusena ette ühe- kuni viieaastane vangistus. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse Svetlana Veressovat ja Valentina Morozi II astme kuriteo toimepanemises. Kuritegu on toime pandud 2017 aasta märtsis ja menetluse kestel on kahtlustatavad teinud vajalikud järeldused edasiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Uusi kuritegusid ei ole nad toime pannud, nende süü kuriteo toimepanemisel pole suur, kuriteoga tekitatud kahju kahtlustatavad on nõus hüvitama, Moroz on nõus tegema 40 tundi ÜKT-d ja Veressova on nõus maksma riigituludesse 100 eurot. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatavate nõusolek kriminaalasja lõpetamiseks Svetlana Veressova ja Valentina Moroz poolt on olemas. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Svetlana Veressova ja Valentina Morozi kahtlustuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel ning KrMS § 202 lg 2 alusel kohustada S. Veressovat tasuma 100 eurot riigituludesse ning V. Moroz tegema 40 tundi ÜKT-d 6 kuu jooksul ja hüvitama kuriteoga tekitatud kahju võrdsetes osades 6 kuu jooksul. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda KrMS § 183 alusel.

§ 385

p 10 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.